Sisekaitseakadeemia

Allikas: Vikipeedia

59.45542524.84335

Sisekaitseakadeemia
Deviis Verbis aut Re
Asutatud 1992
Tüüp Avalik-õiguslik kõrgkool
Rektor Lauri Tabur
Asukoht Tallinn
Endised nimed Sisekaitse Akadeemia (1992-1993), Eesti Riigikaitse Akadeemia (1993-1998)
Maskott Kadett Kotkas
SKA embleem.jpg

Sisekaitseakadeemia (varem Sisekaitse Akadeemia, Eesti Riigikaitse Akadeemia; inglise keeles Estonian Academy of Security Sciences) on Eesti Vabariigi Siseministeerium haldusalas olev rakenduskõrgkool, mis õpetab välja spetsialiste Eesti sisejulgeolekuasutustele, sealhulgas politseile ja piirivalvele, päästealale, justiits- ning maksu- ja tollisüsteemile). Sisekaitseakadeemia missioon on aidata sisejulgeolekualase õppe-, teadus- ja arendustegevusega ning ausate ja pädevate riigiametnike koolitamisega kaasa stabiilsuse ja turvalisuse suurendamisele riigis. Kooli visioon on olla 2020. aastaks innovatiivne rahvusvaheliselt tunnustatud sisejulgeolekualane õpi-, teadus- ja arenduskeskus.[1]

Akadeemia põhiväärtused, millest kõik kooli töötajad ja kadetid oma tegevustes peaksid lähtuma, on "5 A-d": ausus, austus, asjatundlikkus, avatus ja areng.[1]

Sisekaitseakadeemia ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti riigi taasiseseisvudes ei olnud noorel riigil ühtegi kõrgharidusasutust, mis koolitanuks spetsialiste sisekaitseteenistusele ja kaitseväele.[2] 1991. aastal sõnastas toonane Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi kantselei nõunik Eduard Raska Sisekaitseakadeemia loomise kontseptsiooni[3], mille 1991. aastal juulikuus Eesti Vabariigi Valitsus põhimõtteliselt heaks kiitis.[4] 1992. aasta jaanuaris alustas Siseministeeriumi juures tööd akadeemia asutamistoimkond, mida juhtis Eduard Raska. Toimkonna ülesandeks oli loodava kooli ajutise põhikirja eelnõu koostamine.[4]

Sisekaitseakadeemia loomine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Sisekaitse Akadeemia loodi 15. aprillil 1992. aastal Eesti Vabariigi valitsuse määrusega nr. 117.[5]. Antud määrusega kinnitati ka kooli põhikiri, mille kohaselt oli akadeemia riiklik kõrgharidust andev õppeasutus, mis valmistas ette korra- ja riigikaitse spetsialiste ning ametnikke.[4] Algselt asus vastloodud Sisekaitse Akadeemia Kultuuri- ja Haridusministeeriumi haldusalas, kuid alates 1. juulist 1995 kuulub kool Siseministeeriumi haldusalasse.[5]

Õppetöö ühe kursuse ehk 180 kadetiga algas 12. oktooberil 1992, s.o 2,5 kuud pärast Vene armee lahkumist akadeemia territooriumilt.[2] Esialgsesse struktuuri kuulusid kaitseväekolledž (piirivalve ja kaitseväe suunaga), politseikolledž, korrektsioonikolledž ja tollikolledž (tolli ja kohtueelse uurimise õppesuunaga). 1993. aastal alustas tööd päästekolledž.[3] Akadeemia algusaastad olid väga keerulised. Ühelt poolt oli küsimuse all kooli staatuse erinev tõlgendamine Kultuuri- ja Haridusministeeriumi ja kooli enda poolt - algse põhimääruse kohaselt oli tegu ülikooli tasemele vastava õppeasutusega, kuid ministeerium nägi akadeemias eelkõige rakenduskõrgkooli. Samuti tekitas ohtralt ebakõlasid sõjaväelaste ja tsiviilisikute koos koolitamine.[4]

1993. aastal nimetati õppeasutus ümber Eesti Riigikaitse Akadeemiaks,[5] kuna oli selge, et algse nimetusega Sisekaitse Akadeemias ei sobi koolitada kaitseväelasi ja kaitseväekolledži uueks nimeks sai kaitsejõudude ühendatud õppeasutused[4] Kool kandis Eesti Riigikaitse Akadeemia nimetust 1998. aastani, kui kaitsejõudude ühendatud õppeasutuste ja Kaitseväe Väljaõppekeskuse liitmisel Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused moodustati. Akadeemia nimetati pärast seda valitsuse määrusega taas Sisekaitseakadeemiaks. Uues põhimääruses sätestati ka, et tegemist on riigi rakenduskõrgkooliga, kus haridust on võimalik omandada diplomiõppe õppekava alusel.[4]

Sisekaitseakadeemia

Asukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Asutamismäärusega 1992. aastal sai kool endale Tallinnas Pirita-Kosel (aadressiga Kase tee 61) asuva 14 hektari suuruse krundi koos seal asuvate endise Nõukogude armee Tallinna Kõrgema Poliitilise Ehitussõjakooli (ru) hoonete ja varadega.[5] Tegelikkuses sai akadeemia asutamistoimkond esialgu enda käsutusse vaid kaks tuba. Ülejäänud hoonetes paiknes endise Nõukogude Armee sõjakooli personal. Läbirääkimiste tulemusena läksid hooned ja varad järk-järgult akadeemiale.[4]

Pärast 2011. aasta Riigikogu valimisi toimunud koalitsioonikõnelusi kaalus valitsus Sisekaitseakadeemia viimist Ida-Virumaale või Murastesse.[6] Kolimisplaanid ei olnud lõplikult välistatud ka sama aasta sügiseks. Uue asukohana kaalus Riigi Kinnisvara AS Kreenholmi manufaktuuri ajaloolist hoonekompleksi Narvas ja Vaivara vallas asuvat Narva Futura uusarendust.[7] Akadeemia endise rektori Priit Männiku hinnangul tähendaks Sisekaitseakadeemia õppetöö kolimine Ida-Virumaale siiski õpetamise kvaliteedi olulist langust.[8]

Traditsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sisekaitseakadeemia sümboolika ja selle statuut on loodud Priit Herodese juhtimisel ning see on kinnitatud 1992. aastal. Sisekaitseakadeemia logol on kujutatud must sildrist kolme kuldse kiirega igal risti harul. Must värv sümboliseerib teadmisi, kolm kuldset kiirt valgust, haridust ja haritust. Risti keskel on kujutatud Eesti väike riigivapp. Risti taga on kaks ristuvat hõbedast mõõka, mis sümboliseerivad nii riigi kui ka ristil kujutatud aadete kaitset. Seega tähendab deviis embleemil kujutatud aadete – Eesti riigi, valguse, teadmiste, hariduse ja harituse – kaitsmist sõna või teoga. Akadeemia logo kinnitati Riigikantselei riigisümboolika osakonnas 20. juulil 1992.[1]

Sisekaitseakadeemia deviis on "Verbis aut Re" (ladina keeles 'sõna või teoga'). Sama nime kannab ka kooli ajaleht.[4]

"Siim" on Sisekaitseakadeemia A-korpuses asuv skulptor Jaak Soansi poolt 1993. aastal loodud patendeeritud kipskuju, mille tegemise aluseks olid fotod kunagi Põltsamaal asunud Vabadussõja ausambast. Nime Siim andsid kujule toonased kadetid ning praegu toimuvad tema juures mitmed akadeemiale olulised üritused.[1]

Alates 2011. aastast on Sisekaitseakadeemia maskotiks Kadett Kotkas.[9]

Sisekaitseakadeemia struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sisekaitseakadeemia töö toimub neljas õppekeskuses:

  • Sisekaitseakadeemias Tallinnas Pirita-Kosel
  • Politsei- ja piirivalvekolledžis Murastes Harjumaal
  • Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse koolis Pärnumaal
  • Päästekolledži päästekoolis Väike-Maarjas Lääne-Virumaal[1]

Lisaks sellele on Sisekaitseakadeemias järgmised üksused:

Kolledžid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sisekaitseakadeemia valmistab ette spetsialiste sisejulgeolekuasutustele nii kutse-, kõrg- kui ka magistrihariduse tasemel.[1] Sisekaitseakadeemias on kolledžite juures olnud mitmeid erinevaid õppesuundi (näiteks 1996. aastal alustati rahvastikukorralduse õppesuunaga).[5]

2012. aastal oli Sisekaitseakadeemias järgmised kolledžid:

2009. aastal avati Sisekaitseakadeemias sisejulgeolekualane magistriõpe.[1]

Tudengielu ja õppetegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sisekaitseakadeemia eripäraks on sidusus kooli ja tööandjate vahel, kus tulevad tööandjad osalevad aktiivselt õppeprotsessi korraldamises (näiteks avanud organisatsioonid praktika- ja õppekeskustena).[10]

Kuna Sisekaitse Akadeemias õpetati alguses nii tsiviilerialade kui ka sõjaväeliste erialade õpilasi, siis kehtis kuni 1998. aastani koolis üsna sõjaväestatud kodukord. Sellel ajal olid üliõpilaste õppeplaanis ettenähtud 5 päeva õppimiseks ning laupäeviti toimus reservohvitseriõpe. Samuti tuli osaleda graafiku järgi akadeemia valveteenistuses ja olla päevnik ühiselamus, ei lubatud ilma loata akadeemia territooriumilt lahkuda ning vormi kandvate teenistuste erialade üliõpilastele oli vormi kandmine kohustuslik. Sellele ajaperioodil loeti Eesti Sisekaitse Akadeemia üliõpilaste õppeaeg ja ohvitseri koosseisulisel kohal teenimise aeg võrdseks tegevteenistusega Eesti kaitseväes ning akadeemia kooliperet Eesti kaitsejõudude reserviks.[4]

Sisekaitseakadeemias õppis 2012. aasta kevadel ligi poolteist tuhat tudengit ja nüüdseks möödub Sisekaitseakadeemia tudengite õpiaeg nagu teisteski Eesti kõrgkoolides. Kaugemalt pärit tudengite päralt on ühiselamud. Lisaks õppekavadele pannakse õppetöös suurt rõhku võõrkeeltele ja kasutama innustatakse spordikeskust. Samuti on võimalik külastada akadeemia raamatukogu, mis on heal tasemel erialaraamatukogu. Kooli õppurite huve esindab aga aktiivselt üliõpilasesindus.[1]

Koostöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koostöö Eesti partneritega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juba akadeemia loomisest alates on akadeemial olnud väga palju Eesti siseseid koostööpartnereid: ministeeriumid (näiteks Siseministeerium ja Justiitsministeerium), erinevad ametid (näiteksPäästeamet), maavalitsused, mitmed rakenduskõrgkoolid (näiteks Eesti Mereakadeemia) ning Eesti Politsei Naisühendus.[1] 2001. aastal avati koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga haldusjuhtimise magistriõpe, mis kestis kuni 2009. aastani.[4]

Välissuhted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sisekaitseakadeemia välissuhete loomisega tegi akadeemia esimene rektor Eduard Raska algust juba enne akadeemia rajamist. 1991. aastal reisis ta USA-sse, leidmaks Eesti päritolu sisejulgeoleku asjatundjaid. Praeguseks on koolil häid partnereid peaaegu kõigis Euroopa riikides, näiteks Saksamaal, Norras, Poolas, Ungaris, Suurbritannias, Lätis, Venemaal jne. Sisekaitseakadeemia õppejõud on lugenud partnerkoolides loenguid ja välismaised lektorid on õpetanud Sisekaitseakadeemias. Samuti on akadeemia üliõpilased käinud välismaal (Soomes ja Rootsis) ka praktikal.[1]

Muutunud on ka akadeemia välissuhete iseloom – kui varem tulid väliskülalised akadeemiasse uudishimust ja abipakkumisega, siis üha rohkem on väliskoostööpartnereilt tulnud koostöö- ning abisaamissoove.[4] Viimastel aastatel on Sisekaitseakadeemia tähelepanu pööranud suhete arendamisele Gruusia, Ukraina, Tadžikistani ja Moldova spetsialistide täiendkoolitusele. Samuti on koolil Ameerika Ühendriikides head suhted Virginia Militaarinstituudi ja Florida St Petersburgi kolledžiga. Koostöös väliskolleegidega on osaletud rahvusvahelistes uurimisprojektides. Keelekeskusel on pikaajaline koostöökogemus Briti Nõukoguga, samuti kolleegidega Soomes, Lätis jt riikides.[1]

2005. aastal sai Sisekaitseakadeemia Socratese Erasmuse harta liikmeks. Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledž on Euroopa Politseikolledži CEPOL liige. Samuti tehakse koostööd teiste sisejulgeoleku valdkonnas oluliste organisatsioonidega (näiteks FRONTEX, AEPC, EFSCA)[1]

Rektorid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 Sisekaitseakadeemia kodulehekülg [1] (vaadatud 08.02.2012)
  2. 2,0 2,1 Eduard Raska, Ivar Aimre. "On aeg tehtule tagasi vaadata ja edaspidiseks sihte seada", Verbis aut Re (1995), nr 17
  3. 3,0 3,1 Rein Vaher. "Akadeemia looja", Verbis aut Re (2005), nr 2, lk 2, 3
  4. 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 4,10 "Sisekaitseakadeemia 15 aastat: 1992-2007", Tallinn 2007, lk 13-31.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 "Eesti Riigikaitse Akadeemia 1992-1998", Tallinn 1998, lk 7-8
  6. Merike Tamm, Narva soovib Sisekaitseakadeemiat enda juurde, Postimees, 31. mai 2011
  7. "Sisekaitseakadeemia võib kolida Kreenholmi kantsi" Postimees, 22.09.2011 (vaadatud 22.09.2011)
  8. "Endine rektor: akadeemia kolimine Virumaale tähendaks kvaliteedilangust" Postimees, 22.09.2011 (vaadatud 22.09.2011)
  9. Maarja-Liisa Maasik. "Maskotikonkurss", Verbis aut Re (2011), nr 7, lk 3.
  10. Jüri Pihl. "Hea lugeja", "Sisekaitseakadeemia 15 aastat: 1992-2007", Tallinn 2007, lk 5

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]