Leedu NSV

Allikas: Vikipeedia
Leedu Nõukogude Sotsialistlik Vabariik
Lietuvos Tarybų Socialistinė Respublika
Литовская Советская Социалистическая Республика
19401941
19441991
Leedu NSV lipp   Leedu NSV vapp
Leedu NSV lipp Leedu NSV vapp
Leedu NSV asukoht
Kõrgeima riigivõimuorgani juhid: Leedu NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees
Pealinn Vilnius
Pindala 65 301 km²
Rahvaarv (1989) 3 689 779
Riigikeel(ed) leedu keel, vene keel
Rahaühik rubla
Ajavöönd UTCMoskva ajavöönd
Deviis Kõigi maade proletaarlased, ühinege!

Leedu NSV oli liiduvabariik (nõukogude sotsialistlik vabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (3. augustist 1940). Kuulutati välja 21. juulil 1940 pärast Leedu Vabariigi okupeerimist.

Leedu NSV, 1940. aastal

Riigijuhtimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leedu NSV kõrgeimaks võimuks oli NSV Liidu Kommunistliku Partei lahutamatu osa Leedu Kommunistlik Partei juhtkond Leedu KP KK I sekretäri ning kollektiivsete juhtorganite Leedu KP KK Büroo ja Leedu KP Keskkomiteega.

Leedu KP KK I sekretärid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimi Algus Lõpp Eluaastad
1 Antanas Sniečkus 21. juuli 1940 22. jaanuar 1974 (19031974)
2 Petras Griškevičius 18. veebruar 1974 14. november 1987 (19241987)
3 Ringaudas Songaila 1. detsember 1987 20. oktoober 1988 (1929–)
4 Algirdas Brazauskas 20. oktoober 1988 11. märts 1990 (19322010)
Next.svg Pikemalt artiklis Leedu Kommunistlik Partei

Leedu NSV Ülemnõukogu esimehed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Leedu NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeeste loend

Leedu NSV Rahvakomissaride ja Ministrite Nõukogu esimees[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Leedu NSV valitsusjuhtide loend

Riigi rahvamajandust ja majanduselu juhtis vastavalt NLKP ja Leedu KP KK suunistele täidesaatva võimuna Leedu NSV Ministrite Nõukogu ja Leedu NSV seadusandliku võimuna Leedu NSV Ülemnõukogu, koos selle juhtorgani Leedu NSV Ülemnõukogu Presiidiumiga.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

23. augustil 1939 sõlmisid NSV Liit ja Saksamaa Molotovi-Ribbentropi pakti, millega jagasid Ida-Euroopa oma mõjusfäärideks. 1. septembril alustas Saksamaa Teist maailmasõda, rünnates Poolat. 17. septembril viis oma väed Poolasse ka NSV Liit. 19. septembril hõivas Punaarmee Vilniuse. 10. oktoobril sõlmiti Leedu Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, mille alusel Leetu paigutati Punaarmee sõjaväebaasid. Vastutasuks lubas NSV Liit Leedule Vilniuse. Punaarmee tõmmati linnast välja ja 27.28. oktoobril 1939 anti Vilnius ja Vilniuse piirkond Leedule üle.

15. juunil 1940 okupeeris Nõukogude Liit kogu Leedu ning moodustati Leedu NSV. 6. augustil 1940. aastal inkorporeeriti Leedu Nõukogude Liitu.

Next.svg Pikemalt artiklis Leedu Teises maailmasõjas, Leedu ajalugu

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]