Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat

Allikas: Vikipeedia

Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat
NKVD 1940 honored officer badge.gif
Moodustatud 1940
Asukoht Pagari tänav 1, Tallinn
Piirkond Eesti NSV
Juhtkond Eesti NSV siseasjade rahvakomissar

Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat ehk ENSV SARK, (venekeelne lühend НКВД Эстонской ССР), oli aastail 1940–1941 ja 1944–1946 Eestis tegutsenud NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi struktuurüksus, mille ülesandeks oli:

  • avaliku korra kaitse,
  • kinnipeetute valve,
  • kriminaalkuritegevuse vastane võitlus,
  • tuletõrjealase ohutuse järelvalve.

Sisukord

Peale 1940. juunipööret Eestis ja 6. augustil 1940 Eesti NSV liitumist NSV Liiduga, NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 1940. aasta 29. augusti käskkirjaga nr 001067[1] moodustatud riikliku julgeoleku jälgimiseks, avaliku korra tagamiseks ja kinnipeetute valvamiseks ning NSVL poliitilise juhtkonna juhiste alusel poliitiliste repressioonide elluviimiseks Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat.

5. märtsil 1946. aastal toimunud V NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi, Rahvakomissaride Nõukogu ja ÜK(b)P Keskkomitee ühispleenumil otsustati ümber nimetada Rahvakomissariaadid – Ministeeriumiteks. 20. märtsil 1946. aastal võeti vastu ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus ning 25. märtsil 1946. aastal muudeti ka Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat Eesti NSV Siseasjade Ministeeriumiks ehk Eesti NSV Siseministeeriumiks.

Eesti Vabariigi SMist Eesti NSV SARKiks [muuda]

Kuni augustini 1940 mingeid olulisi struktuuri ümberkorraldusi ei teostatud, alles 13. augustil 1940. aastal anti vanglate valitsus justiitsministeeriumi haldusalast siseministeeriumi haldusalasse. 14. augustist 1940. aastal jõustus kohtu- ja siseministeeriumi ühismäärus, mille kohaselt vangimajade talitus anti kohtuministeeriumi alt siseministeeriumi alla.

13. augustist 1940 anti välja Valitsemise korraldamise seaduse muutmise seadus. Selles olid fikseeritud ka siseministeeriumi ülesanded. Nendeks olid:

  • riigi sisemise julgeoleku ja avaliku korra eest hoolitsemine
  • perekonnaseisuala juhtimine ja korraldamine
  • vangistusasutiste valitsemine
  • kirikute ja usuühingute järelevalve
  • omavalitsuste järelevalve ja korraldamine

Määrati ka siseministeeriumi struktuur, mis koosnes:

Eesti NSV SARK 1940–1941 [muuda]

„NSV Liidu SARKi käskkiri № 001067 «Eesti NSV SARKi moodustamisest»

29. august 1940. Täiesti Salajane
Vastavalt Eesti NSV Nõukogude Sotsialistliku Vabariikide Liidu koosseisu vastuvõtmise seadusele – käsin:
  1. Moodustada Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissaat asukohaga Tallinna linn, allutades talle SARKi allasutused, mis on loetletud juurde lisatud loetelus.
  2. Kinnitada juurdelisatud Eesti NSV SARKi isikkoosseis
Lisad saata laiali vastavalt vajadusele.
NSV Liidu siseasjade rahvakomisssar Beria
NSVLi siseasjade rahvakomisssari asetäitja (NSVL SARKi Kaadriteosakond)
riikliku julgeoleku 3. järgu komissar Krugloe“

– Приказ НКВД СССР № 001067 «Об организации НКВД Эстонской ССР»[2]

Juhid ja organisatsioon[3] [muuda]

Eesti NSV siseasjade rahvakomissar Boris Kumm, 25. august 1940 -17. märts 1941
Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV siseministrite loend#Eesti NSV siseasjade rahvakomissarid
  • Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi sekretariaat, ülem Nikolai Härms[4]; V.Germes )(−1.1941);
  • Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi parteikomitee, sekretär Viktor Tuulmets (-6. märts 1941);
  • Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi II osakond. Osakonna ülem ja ENSV SARK rahvakomissari asetäitja Andrei Murro; osakonna ülema asetäitja Sergei Rotšin (1907–)
  • Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi III osakond. Osakonna ülema asetäitja Nikolai Mihhailov (1907–);
  • Eesti NSV SARKi 1. eriosakond, 1. eriosakonna ülem Stepan Kustov (1911–);
  • Eesti NSV SARKi 2. eriosakond, 2. eriosakonna ülem Mihhail Makarov (1902–);
  • Eesti NSV SARKi 3. eriosakond, 3. eriosakonna ülem Sergei Kingisepp (1909–1941)
  • Eesti NSV SARKi Uurimisosakond. Osakonna ülema asetäitja: Uurimisosakonna ülema abi Vladimir Markov (1912–); Johannes Kivi (1912–);
  • Riikliku Julgeoleku Valitsus, SARKi koosseisus, mille baasil moodustati 26. märtsist 1941. aastal iseseisev Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat;
  • Eesti NSV SARKi Vangimajade osakond, millele allusid kõik Eestis asuvad vanglad (Tallinna Keskvangla ja maakonnavangimajad). Osakonnaülem Mihhail Feodotov, vanemaks operatiivvolinikuks oli Stepan Vekšin.
  • Eesti NSV SARKi Kaadriosakond, Karl Hanson;
  • Eesti NSV SARKi Tuletõrje Valitsus;
  • Eesti NSV SARKi Miilitsa Valitsus – ülem Peeter Petree, moodustati 11. septembril 1940. a SARK-i tööliste ja talupoegade miilitsavalitsus. Likvideeriti Rahva Omakaitse, mille isikkoosseisust enamik astus SARKi ja miilitsasse;
  • Eesti NSV SARKi Piiri- ja sisevalve Valitsus, Johann Paul;
  • Eesti NSV SARKi Maanteede-ehituse Valitsus;
  • Eesti NSV SARKi Perekonnaseisuamet, ülem oli Kull.
  • Eesti NSV SARKi Arhiiviosakond[5], ülem Boris/Bernhard Veimer (Arhiiviosakonnale allutati ka 4. septembrist 1940. aastast senine iseseisev Riigiarhiiv Eesti Riigi Keskarhiivina) 15. augustil 1940 määrati arhiiviosakonna tööd juhtima arhiiviametisse suunatud julgeolekutöötaja Mihhail Organov. Okupeeritud Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes, Ukrainas, Moldaavias ja Karjalas said arhiivide osakonnad 23. oktoobril 1940 Moskvast korralduse sisse seada arvestus kontrrevolutsioonilise elemendi kohta, mille all mõisteti kõiki eelnimetatud riigiametnikke, teenistujaid ja isikuid, keda kommunistliku ideoloogia järgi peeti ebalojaalseteks kodanikeks. Viie kuuga perioodil jaanuar-mai 1941 suudeti Eestis arvele võtta 37 794 isikut).
    • Eesti NSV SARKi arhiiviosakonna ülema asetäitja 1940–1944 Mihhail Organov (28. IX 1905 Moskva oblast – 25. VII 1971), Eesti NSV SARK/SM arhiiviosakonna ülem 1944–1952[6].

Majanduslikud ja tehnilised osakonnad: finants-, auto-tehniline ja administratiiv-majanduse osakonnad.

Peale ENSV SARK keskaparaadi olid struktuuris ka piirkondlikud linna- ja maakonnaosakonnad ning jaoskonnad.

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi piirkondlikud asutused#Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi ja piirkondlike asutuste moodustamine, 1940. aastal
  • Peale NKVD kohalike organite tegutsesid veel Punaarmee koosseisu kuulunud repressiivasutused:
  • Punalipulise Balti laevastiku 3. osakond ehk Eriosakond (3 отдел Краснознамённого Балтийского флота )-ülem divisjonikomissar Lebedev;
  • TTPA 8. armee staabi 3. osakond ehk Eriosakond(Особый отдел НКВД 8-й армии)
  • NSV Liidu SARKi 2. ehk 23. raudtee-ehitiste kaitse diviis)i üksused, milles olid oma Eriosakonnad
  • NSV Liidu SARKi Sisevägede 63. laskurdiviis

Eesti NSV SARKi tegevus 1940–1941 [muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis Inimsusevastased kuriteod ja Nõukogude okupatsioon Eestis 1940–1941

Peale Teise maailmasõja algust loodi NSV Liidu RKN määrusega number 1756-762сс vägede tagala ülema ametikohad, kellele allusid alates 25. juuni 1941– NKVD siseväed, Hävituspataljonid ja miilits, [7], Eestis asunud NSV Liidu Läänerinde tagalaülemaks sai NKVD vägede kindral-leitnant Sokolov, kelle alluvusse 26. juulil 1941 anti ka Eestis asunud NKVD piirivalve-, operatiiv-, konvoi-, raudteeehitiste valve ja eriti tähtsate tööstusobjektide valve väeosad[[8]. Sõjavägede tagala ülemale allunud väeosade ülesandeks olid:

  • korra hoidmine sõjavägede tagalas,
  • teede puhastamine põgenikest,
  • desertööride püüdmine,
  • (очистка путей сообщения),
  • varustamise ja evakuatsiooni reguleerimine,
  • side häireteta töö kindlustamine,
  • diversantide likvideerimine.
Fragment Eesti NSV SaRK Miilitsa Tartumaa osakonna poolt väljaantud auto-moto-sõiduki tehnilisest passist, 1941

28. augustil 1941. a evakueerusid viimastena koos Nõukogude Armeega Tallinnast laevadega Eesti NSV SARK-i töötajad läbi Kroonlinna Kostromasse. Novembris 1941 vabastati ENSV SARK-ist kõik töötajad seoses koosseisude koondamisega. Jaanuaris 1942 mobiliseeriti nad 8. Eesti Laskurkorpusesse.

Eesti NSV SARK, 1944–1946 [muuda]

5. märtsil 1946 aastal toimunud V NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi, Rahvakomissaride Nõukogu ja NLKP KK ühispleenumil otsustati ümber nimetada Rahvakomissariaadid Ministeeriumiteks. 20. märtsil 1946. aastal võeti vastu ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus ning 25. märtsil 1946. aastal muudeti ka Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat Eesti NSV Siseasjade Ministeeriumiks ehk Eesti NSV Siseministeeriumiks. Eesti NSV siseasjade rahvakomissariaadi taasformeerimisega hakati tegelema 1943. a detsembris, kui ellujäänud SARK-i töötajad koondati Moskva-lähedastesse rajoonidesse.

17. veebruaril 1944. a kinnitati Eesti NSV SARK-i koosseisud.

Juhid ja organisatsioon [muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV siseministrite loend

Eesti NSV siseasjade rahvakomissari käskkirjaga nr 007 15. juulil 1944. aaastal moodustati operatiivstaap ja ühendatud operatiivgrupid, mille kohaselt olid peale Punaarmee poolset Eesti territooriumi vallutamist Eesti NSV SARK struktuuris järgmised allüksused:

29. juulil 1944. aastal. formeeriti Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi vägede Sõjatribunal.

Hiljem lisandus struktuuri veel:

Eesti NSV SARKi tegevus 1944–1946 [muuda]

Eesti NSV SARKi piirkondlikud asutused [muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi piirkondlikud asutused#Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi ja piirkondlike asutused, aastatel 1944–1946

Tegevuse kohta alates 1946. aastast vaata Eesti NSV Siseasjade Ministeerium, Eesti NSV Siseministeerium.

Eestis asunud SARKi kinnipidamisasutused [muuda]

Kontrolli- ja filtratsioonilaagrid allusid NSV Liidu SARKi kontrolli- ja filtratsioonilaagrite osakonnale. 22. jaanuaril 1946. aastal anti laagrid üle GULAG’ile. Üks filtratsioonilaager asus 1945. a Põllkülas.

Tallinnas asus vähemalt 28.03.1946-ni NSV Liidu SARKi kontroll-filterlaager nr 0316 (sellel oli „Smerši“ osakond, mis likvideeriti peale 28.03.1946)

NSV Liidu SARKi Balti mereväebaaside ehituse Valitsus “Baltvojenmorstroi” koos tööpataljonidega.

NSV Liidu SARKi Siseväed Eestis [muuda]

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Sisevägede valitsuse 63. sisevägede laskurdiviisi juhatus Tallinnas, ülem Jevgeni Ignatov (ИГНАТОВ Евгений Фёдорович), staabiülem Fjodor Kuriltšik (КУРИЛЬЧИК Фёдор Антонович (1902–1964)) diviisile allusid 1945. a:

17. mail 1945 moodustati 392. konvoivägede polk (s/o 7519), mis paiknes tollal 29 Eesti asulas.

Eelnev:
'		 Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat
1940–1941 ja 1944–1946		 Järgnev:
Eesti NSV Siseministeerium (1946–1953)
Eelnev:
Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaat		 NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat
1934–1941 ja 1943–1946		 Järgnev:
NSV Liidu Siseministeerium (1946–1960)
Eelnev:
'		 Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
1941		 Järgnev:
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat (1943–1946)
Eelnev:
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus		 NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
1941		 Järgnev:
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat (1943–1946)


Viited [muuda]

  1. ↑ Этап I – Оккупация Эстонии Советским Союзом 1940–1941
  2. ↑ ,СБОРНИК ДОКУМЕНТОВ. НКВД-МВД СССР В БОРЬБЕ С БАНДИТИЗМОМ И ВООРУЖЕННЫМ НАЦИОНАЛИСТИЧЕСКИМ ПОДПОЛЬЕМ НА ЗАПАДНОЙ УКРАИНЕ, В ЗАПАДНОЙ БЕЛОРУССИИ И ПРИБАЛТИКЕ (1939–1956). Составители: ИМ. Владимирцев, А. И. Кокурин
  3. ↑ EK(b)P KK Büroo koosolekul kinnitatud ENSV SaRK juhtivtöötajate nimekiri [ERAF f. 1,n.4, s.-ü. 1, l.9.]
  4. ↑ INDIVIDUALS SENTENCED TO DEATH AND EXECUTED IN ESTONIA IN 1940–1941 BY DIFFERENT WAR TRIBUNALS
  5. ↑ Aruanne Eestimaa ringkonna arhiividest nõukogude ajal (1940–1941), Tuna, 2000 nr 4
  6. ↑ Voldemar Miller 90, Tuna, 2001 nr 2
  7. ↑ [1]
  8. ↑ http://pvrf.narod.ru/dok/1939-1945/dok47.htm]
Pärit leheküljelt "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_NSV_Siseasjade_Rahvakomissariaat&oldid=3597242"