Pääsküla

Allikas: Vikipeedia
Pääsküla

Pääsküla jaama hoone.jpg

Nõmme linnaosa

Pindala: 5,95[1] km²
Elanikke: 9843 (1.06.2012)[2]

Koordinaadid: 59° 22′ N, 24° 38′ E59.368924.6403koordinaadid: 59° 22′ N, 24° 38′ E
j

Pääsküla on asum Nõmme linnaosas.

See on elanike arvult suurim asum Nõmmel, kuna seal paikneb palju suuri korterelamuid.

Territoorium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vanem osa Pääskülast, mis on tuntud kui Vana-Pääsküla, on varem olnud Pääsküla küla. See osa Pääskülast asub Pääsküla jõe vahetus läheduses.

Uuem osa asumist ulatub peamiselt kirde suunas kuni Nõmmeni. Kagusuunalist laienemist takistab Pääsküla raba. Hiljem tekkinud kirde- ja idasuunalised vahepealsed asumid on Kivimäe ja Hiiu. Nendes asuvad paikkonna esimesed koolid – Kivimäe ja Hiiu põhikool ja Hiiu Gümnaasium. Pääsküla gümnaasium ja Muusikakool on ajalooliselt tunduvalt hilisemad.

Esimese maailmasõja eel arenes omaette asum Peetri suvituslinn, mille ehitajateks olid suures osas Peeter Suure merekindluse ehitusega seotud spetsialistid. Praegu on see vaadeldav kui Pääsküla laienemine kirde suunas. Just sinna lähedusse rajati Tallinna ja Paldiski vahelise raudtee kümnendale verstale Esimese maailmasõja ajal ka Peetri-nimeline rongipeatus (tolleaegses kõnepruugis tõenäoliselt Petrovka), millest hiljem kujunes välja Pääsküla raudteejaam koos depooga.

Lisaks on jõe kallastele tekkinud ka Laagri asula, mis sisuliselt on Vana-Pääsküla loode- ja põhjasuunalise laienemise tulemus. Laagri asulat eraldab Vana-Pääskülast raudtee, millel on Laagri raudteepeatus, kuigi sisuliselt on sama hästi tegemist Vana-Pääskülaga. Oma nime on Laagri asum saanud seal I Maailmasõja ajal asunud sõjaväelaagri järgi. Oma olemuselt on Laagri asula olnud siiski põllumajandusega seotud, ja ka administratiivselt kuulub ta senini Harju maakonna Saue valla koosseisu.

Pääsküla Hirve-Põdra, Põllu-Rännaku, Tungla, Ilmarise ja Kerese tänava kvartalis ehitati pärast Teist maailmasõda Soome poolt NSV Liidu sõjakahjude katteks ja kompensatsiooniks monteeritavate valdavalt ühekorruseliste puitkilpmajade kvartalid[3].

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajaloolistest allikatest mainitakse esmakordselt Pääsküla Taani hindamisraamatus juba 1241. aastal. See viitab küla väga pikale ajaloole, mis on arvatavasti tublisti üle tuhande aasta. Arheoloogilisi uuringuid on Pääskülas vististi tehtud, kuid nende tulemused ei ole laiemalt teada.

24. augustil 1933 müüdi Pääsküla aedlinna korraldava seltsi 151 liikme ühisomanduses olev Pääsküla aedlinna 33-hektarine maa-ala Boris Voogase 100-kroonise nõude rahuldamiseks enampakkumisel 2050 krooni eest Alfred Palmile[4].

Ajaloolistest ehitistest on säilinud vaid mitte väga vana üle jõe viiv võlviga kivisild.

Muud ehitised on kas hävinud või oluliselt ümber ehitatud. Siiski võis veel paar aastakümmet tagasi näha nii mõneski majas või majapidamishoones palkseina juppe või paest ja põllukivist laotud osi. Nüüdseks on needki suures osas kaetud või lammutatud.

Vanade ehitiste kaitset Nõmme linnaosa valitsus ei ole Pääskülas praktiliselt suutnud rakendada. Kivisild on arhitektuurimälestisena siiski kaitse alla võetud.

Pääsküla nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühe versiooni järgi on nimi tulnud sellest, et tegemist on jõest ülepääsemise kohaga. Algselt oli arvatavasti tegemist vaid koolmekohaga, kus teekonnalised Tallinnasse minnes või sealt tulles jõge ületasid jõest "läbi" minnes, ja nii edasi pääsesid – siit (Üle- või Läbi) Pääs(u)küla).

Teise versiooni järgi tuleneb nimi sellest, et sinna jõudnud rändurid lugesid ennast pääsenuks Nõmme metsades arvatavasti peamiselt keskajal tegutsenud röövlite käest (pääsemise küla ehk lühemalt pääs(u)küla).

Kolmanda versiooni järgi on nimi tulnud maakohtades üldtuntud ja Eestis rahvuslinnuks peetava linnu – pääsukese järgi (Pääsu(kese)küla).

Versioonide kõlalise sarnasuse tõttu on võimalik ka kõikide nende nime lähtevariantide omavaheline kombineerimine kuni üldkasutatava nimekuju Pääsküla moodustumiseni. Nime sobivust Läänemere-Soome keeltesse kinnitab ehk ka see, et ka Soomes on nimi Pääskylä kasutusel kohanimena, aga ka perekonnanimena. Näiteks on Helsingi linnas olemas Pääskylänkatu nimeline tänav ja Tampere lähedal asetseb Pääskylä nimeline asula.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Nõmme linnaosa arengukava 2008–2012. Lk. 114 (Tabel. 32)
  2. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
  3. Oliver Orro, Unustatud majad: ühesuguste majade pikad read, Nõmme Sõnumid, 2. november 2011
  4. Pääsküla aedlinn müüdi 2050 krooni eest. Vaba Maa, 25. august 1933, nr. 198, lk. 1.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]