BTR-60

Allikas: Vikipeedia

BTR-60

BTR-60PB

Põhilised taktikalis-tehnilised andmed (BTR-60PB)
Pikkus 7,6 m
Laius 2,8  m
Kõrgus 2,4  m
Kaal 10,2+  t
Kiirus maastikul 50 km/h
maanteel 80 km/h
vees 9 km/h
Käiguvaru maanteel 500 km
Suurtükk
Kuulipildujad 14,2 mm kuulipilduja NSVT
7,62 mm kuulipilduja PKT
Soomus 5...11 mm
Mootor 2 x GAZ-40P
Mootori võimsus 2 x 90 hj
Meeskond 2+8 inimest
275b-BTR-60.jpg

BTR-60 (БТР-60 – бронетранспортёр 60) on Nõukogude Liidus (Venemaal) valmistatud soomustransportöör. Loetakse esimeseks õnnestunud omataoliseks seeriamasinaks maailmas. On tänapäeval enamuses relvastusest maha võetud.

Taktikalis-tehnilised andmed (BTR-60PB)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Massiandmed ja mõõdud:[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Täismass: 10,2 t
  • Pikkus: 7,56 m
  • Laius: 2,83 m
  • Kõrgus: 2,42 m
  • Kliirens: 0,475 m

Kaitstus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Soomus:

  • Esiosa: 7...11 mm
  • Küljed: 7 mm
  • Tagaosa: 5...7 mm
  • Katus: 7 mm
  • Põhi: 5 mm
  • Torn: 7 mm

Massihävitusrelvakaitsesüsteem

Relvastus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuulipilduja KPVT:

Kuulipilduja PKT (PKB):

  • Kaliiber: 7,62 mm
  • Lahingkomplekt: 2000 padrunit
  • Efektiivne laskekaugus: 800 m

Liikuvus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mootor:

  • Tüüp: vedelikjahutusega bensiinimootor GAZ-40P (x2)
  • Silindrite arv ja asetus: Rida-6
  • Võimsus: 90 hj (x2)
  • Kaalu-võimsuse suhe: 17,6 hj/t
  • Kütusepaakide maht: 290 ltr
  • Kütusekulu: 58 ltr/100 km

Kiirus:

Läbivus:

  • Tõusunurk: 30°
  • Ületatav aste: 0,5 m
  • Ületatav kraav: 2 m

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põhivariandid[muuda | redigeeri lähteteksti]

BTR-60PB avatud veepaiskuri kattega
BTR-60PB esiosa sisevaade
  • BTR-60P – katuseta algversioon 7,62mm kuulipildujaga; dessant 14.
  • BTR-60PA – lisatud katus ja uus 7,62mm kuulipilduja; dessant 12.
  • BTR-60PA1 – uuendatud mootori agregaate, käigukasti ja sideseadmeid;
  • BTR-60PB – lisatud soomus-pöördtorn 14,5mm kuulipildujaga KPVT ja 7,62mm kuulipildujaga PKT, samuti tehtud mõningaid muid uuendusi; dessant 8.

Kere[muuda | redigeeri lähteteksti]

BTR-60 on neljateljeline amfiibne soomustransportöör. Kere jaguneb lahinguosaks, dessandiosaks ja mootoriosaks. Kõik soomusplaadid paigaldati nurga all, et suurendada vastupidavust ja suunata kuule rikošetile. Siiski on soomus võrdlemisi õhuke ja nõrk. Esimestel mudelitel oli presentkatus ja puudus torn, mis vähendas meeskonna kaitstust. Katuse lisamisega korpus hermetiseeriti ja ühtlasi paigaldati massihävitusrelvakaitsesüsteem.

Katuseta algversioonil oli dessandile 14 kohta, mis peale katuse lisandumist vähenesid 12-ni. Katusega masinale jäi 1 2-kohaline ja 3 3-kohalist pinki. Mudelile BTR-60PB jäi 8 kohta – 2 3-kohalist pinki + 2 üksikut pinki eespool. Dessandi väljumisluugid on korpuse ülemises poole külgedel, mis teeb sisenemise ja väljumise raskemaks.

Jõuseade ja veermik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuna piisavalt head ja tugevat mootorit soomuki valmistamise ajal polnud võtta, sai BTR-60 korraga kaks veoauto GAZ-51 forsseeritud 90 hj mootorit. Vasakpoolne mootor käitab 2. ja 4. silda, parempoolne 1. ja 3. silda. Vastavalt on ka 2 eraldi käigukasti. 2 mootori sünkroniseerimise raskused (eriti karburaatorite reguleerimine) on BTR-60 märgatavaks probleemiks. Kui üks mootoritest annab väiksema/suurema jõu, toimub ülekuumenemine. Positiivsena on võimalik soomukiga jätkata liikumist ka 1 mootori välja langemisel ja kuni 60 km/h (maanteel).

Veermik on konstrueeritud torsoonvedrustusel ja võimaldab jätkata liikumist ka peale 2 ratta täielikku kaotust. Lisaks on 1., 2. ja 4. teljel ka hüdraulilised amordid. Rehvide rõhk on reguleeritav kompressori abil, mis suurendab läbivust. Vees liikumiseks on sõukruviga veepaiskur-turbiin, mida käitatakse mootorist.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väljatöötamine ja tootmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Afganistani vägede BTR-60PB (vasakul) Nõukogude vägede väljaviimise ajal Afganistanist 1988

Kuni 1960. aastateni oli Nõukogude Armee põhiliseks jalaväe soomustatud transpordivahendiks veoauto ZIS-151 baasil ehitatud soomusauto BTR-152. Kuigi masin oli üldjoontes hea, tekkis huvi märgavatalt parema sõiduki arendamise vastu, mis suudaks ületada ka kraave ja järgneda paremini tankidele. Lisaks sooviti amfiibset lahingusõidukit. BTR-152 arendamine ei andnud piisavaid tulemusi ja 1956 alustati uue soomuki – GAZ-59 ehk BTRP (бронированное транспортное средство плавающее) – projekteerimist. Esimene prototüüp valmis 1958. Raskusi oli mootori leidmisega. 90-hj mootor GAZ-40P osutus liiga nõrgaks, 205-hj JaAZ-206B aga liiga raskeks. Lõpuks otsustati kasutada korraga kahte mootorit GAZ-4P. Masin võeti nime all BTR-60P (P – plavajuštšii – ujuv) relvastusse 1959. a ja oli uudne kogu maailmas.

Ameeriklaste poolt operatsioonil Urgent Fury hävitatud BTR-60PB -d Grenadal

Seeriatootmine algas Gorki Autotehases 1960. a. Varsti ilmnes puudusena katuse puudumine. Õppetunde oli saadud juba 1956. a Ungari ülestõusu mahasurumisel, kus tänavalahingutes kiputi kaotama samuti katuseta BTR-152 -tesid ülevalt alla heidetud süütepudelite läbi. Soomuk sai endale luukidega soomuskatuse ja uus versioon BTR-60PA vahetas vanema tootmises välja 1963. a alates. Peagi valmistati ka täiustatud mootoriga ja sidevahenditega versioon BTR-60PA1. Ka selle masina tootmisvahemik jäi lühikeseks. Nimelt otsustati seekord parandada BTR-i relvastust. 7,62mm kuulipilduja asendati samal ajal luuresoomuki BRDM-2 ehituses rakendatava soomustorniga, kus paiknesid 14,5mm ja 7,62mm kuulipilduja. Uus versioon sai nimeks BTR-60PB ja osutus edukaks ning õigustatud soomukiks, mida toodeti massiliselt 1966 – 1976. a, mil mindi üle juba järgmise soomuki – BTR-70 tootmisele. Vähemal määral jätkati BTR-60 valmistamist (ilmselt eriostarbelised modifikatsioonid) tegelikult kuni 1987. aastani. Kokku on Nõukogude Liidus toodetud hinnanguliselt üle 10 000 BTR-60 -ne. Täpne toodanguarv ei ole teada.

Kasutus relvakonfliktides[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maha jäetud BTR-60PB Afganistani külas

Esmest korda kasutati BTR-60 -neid Tšehhoslovakkia konfliktis 1968. a., kus need reaalses relvakokkupõrkes küll ei osalenud. 1969. a rakendati BTR-60PB Damanski saarel Vene-Hiina relvakonfliktis, kus näitasid üles nii positiivseid, kui negatiivseid omadusi. Nõukogude Liidu – Afganistaani sõjas kasutati BTR-60 esialgu massiliselt, sest Keskaasia sõjaväeringkonnas ei leidunud moodsamaid masinaid. Afganistaani sõjas ilmnesid mägedes probleemid mootoriga ja kuulipildjate väikese tõstenurgaga, mis takistas tulistamist mäekülgedele. Masin pidas oma aja kohta rahuldavalt vastu tankimiini plahvatusele, kuid oli nõrk isevalmistatud lõhkekehade lähedase plahvatuse mõju vastu. Ilmnes ka soomuse nõrkus raskemate laskurrelvade tules. Hoolimata uute mudelite ilmumisest, kasutati BTR-60-t veel Gruusia-Abhaasia sõjas, Dnestri relvakonfliktis ja vähesel määral 1. Tšetšeenia sõjas. 1990. kespaigast võeti masinad Venemaal aktiivsest kasutusest maha.

Kuna BTR-60 eksporditi massiliselt nõukogudesõbralikesse rikidesse, on need osalenud paljudes relvakonfliktides, kus on enamasti kandnud tõsiseid kaotusi. Peamiseks süüks oli enamasti BTR-60l kasutatud bensiinimootor (lääne soomukitel kasutati diiselmootoreid), mis põleb paremini kui diiselmootor.

Kasutus relvajõududes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäeval on BTR-60 säilinud kõigest hoolimata mõnekümne riigi relvastuses, sealhulgas ka Venemaal. Peamiselt Kolmanda maailma riikides on siiani relvastuses mõnituhat seda tüüpi masinat. Vähesel määral on BTR-60 veel ka Euroopa endise idabloki riikide relvastuses, kuid on sageli aktiivsest kasutusest maha võetud.

BTR-60PB Eesti kaitsejõududes[muuda | redigeeri lähteteksti]

1990. aastate algul õnnestus kaitseväelastel ja kaitseliitlastel lahkuvalt Vene armeelt üle võtta vähemalt 5–6 BTR-60 -t, neist 1 sidesoomuk BTR-60PU. Aktiivsemalt kasutati ühte BTR-i 1990. aastail Kaitseväe Lahingukooli väljaõppes ja vähemal määral on kasutatud üksikuid Kaitseliidus. Osa BTR-60 -netest on leidnud lõpu sihtmäkidena. Hetkel on kõik masinad ilmselt aktiivsest kasutusest eemaldatud. Lisaks armeeotstarbelistele on olnud üks ümber ehitatud BTR-60 kasutusel ka Päästeametis.

3 BTR-60 -t, sealhulgas Päästeameti oma, on tänaseks leidnud seisupaiga muuseumides ning 2 on ilmselt erakätes (ja sõidukorras).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]


Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]