Vene-Rootsi sõda (1656–1658)

Allikas: Vikipeedia
Vene-Rootsi sõda (1656–1658)
Osa Vene-Rootsi sõjast ja Teisest Põhjasõjast
Toimumisaeg 17. mai 1656-1658
Toimumiskoht Liivimaa
Tulemus Vallisaare vaherahu
Osalised
Lilla riksvapnet.svg Rootsi Herb Moskovia-1 (Alex K).svg Moskva tsaaririik
Kuramaa hertsogiriik
Väejuhid või liidrid
Magnus Gabriel De la Gardie
Gustaf Adolf Lewenhaupt
Aleksei I Mihhailovitš
Afanassi Ordin-Naštšokin
Aleksei Trubetskoi
Vallisaare vaherahu kestis kuni 1660. aastani ja 1661. aastal lõpetas sõjategevuse Vene-Rootsi sõjas Kärde rahu

Vene-Rootsi sõda (1656–1658) oli aastatel 1656–1661 Vene tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevus ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast. Samal ajal pidas Vene tsaaririik sõda Rzeczpospolitaga (Poola-Vene sõda (1654–1667)).

Eellugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1654. aastal algas Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel Ukraina ja Lõuna-Venemaa territooriumite pärast Poola-Vene ehk Kolmeteistkümneaastane sõda.

Venelaste ülekaalukad väed sisenesid, kokkuleppel Ukraina kasakate hetmani Bogdan Hmelnõtskiga, Ukrainasse ja Leedu Suurvürstiriiki. Olulisim piirikindlus Poola Smolensk langes peagi vene vägede kätte ning nende väed rüüstasid tugevalt Leedut. Poola oli võimetu midagi otsustavat selle vastu ette võtma, ehkki viimaks oli hakatud moodustama suuremaid väeüksusi.

Vene vägede kiire edu jahmatas aga Rootsit, kes kartis, et Poola täieliku kokkuvarisemise korral haarab too Läänemere idarannikul kiirelt ülemvõimu. Et seda takistada, otsustas kuningas Karl X enne ise kogu läänepoolse Poola vallutada. Rootsi väed liikusid 1655. aastal Ees-Pommerist ja Liivimaalt Rzeczpospolita aladele ning vallutasid kiiresti enamiku Moskva vägede poolt alistamata jäänud aladest. Karl kuulutas end ka (Radziwillide toetusel) Leedu suurvürstiks. Aasta lõpuks olid poolakate kätte tähtsamatest linnadest jäänud vaid Lviv ja Danzig (Gdańsk). Jan Kazimierz lahkus pagendusse Sileesiasse ja Poolat valmistuti juba laiali jagama (kuningatrooni pakuti seejuures Habsburgidele).

Next.svg Pikemalt artiklis Uputus (Poola)

Sõjategevus Lätimaal[muuda | redigeeri lähteteksti]

1654. aasta 17. mail kuulutas Vene tsaaririik Rootsi kuningriigile sõja ning alustati Vene vägede viimist Rootsi Liivimaale. Lätimaa idaküljel asuva rootsi vägede poolt okupeeritud Kuramaa hertsogiriigi Dünaburgi piiramist alustati 20. juulil ning pärast 11-päevast piiramist alistus kindlus 31. juulil ning linn nimetati Vene tsaari Aleksei I korraldusel Borisglebskiks; 14. augustil vallutasid vene väed Koknese ja linn nimetati ümber Tsarevitš-Dmitroviks (Царевич-Дмитров).

21. augustil jõudsid Vene väed, tsaar Aleksei I üldjuhtimisel Riia linna alla ning 1. septembril pärast piiramisehitiste ja suurtükipatareide püstitamist algas kindral Alexander Leslie juhtimisel linna piiramine.

2. oktoobri varahommikul, enne vene vägede planeeritud kindluse rünnakut teostasid Rootsi väed väljatungi kindlusest ning tekitasid rünnakuks valimistuvatele Vene vägedele suuri kaotusi ning hõivasid ka 17 lahingulippu. 5. oktoobril lõpetasid Vene väed linna piiramise ja taganesid Polotskisse.

Sõjategevus Lõuna-Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riia linna piiramise ajal suundus Vene vägede põhjagrupp vürst Aleksei Trubetskoi juhtimisel Lõuna-Eestisse ning 1656. aasta augustis algas Tartu linna piiramine, samal ajal suundusid ratsasalgad rüüsteretkedele maapiirkondadesse. Tartu linn vallutati 12. oktoobril, Afanassi Nasatini väed vallutasid Marienburgi (Aluksne) ja nimetati ümber venepäraselt Alist (Алист) ning pärast ühepäevast piiramist 21. juulil alistus Vastseliina piiskopilinnus (Neuhausen) venelastele.

Sõjategevus Ingerimaal[muuda | redigeeri lähteteksti]

1656. aasta alanud Rootsi–Vene sõjas hõivasid Vene tsaaririigi väed 1658. aasta alguses Vasknarva ning ründasid ka Narva linnust, Jamburgi ja Koporjet.

Kärde rahumajake

Sõja lõpp[muuda | redigeeri lähteteksti]

1658. aasta lõpus sõlmitud Rootsi ja Venemaa vahel Narva lähedal Vallisaare mõisas Vallisaare vaherahuga, lepiti kolkku kolmeaastases vaherahus.

1661. aastal sõlmitud Kärde rahu tühistas Vallisaare vaherahu ja taastas selle eelse Stolbovo rahuga määratletud piiri Rootsi kuningriigi ja Moskva suurvürstiriigi vahel.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]