Vene-Rootsi sõda (1656–1658)

Allikas: Vikipeedia
Vene-Rootsi sõda (1656–1658)
Osa Vene-Rootsi sõjast ja Teisest Põhjasõjast
Toimumisaeg 17. mai 1656-1658
Toimumiskoht Liivimaa
Tulemus Vallisaare vaherahu
Osalised
Lilla riksvapnet.svg Rootsi Herb Moskovia-1 (Alex K).svg Moskva tsaaririik
Kuramaa hertsogiriik
Väejuhid või liidrid
Lilla riksvapnet.svg Magnus Gabriel De la Gardie
Lilla riksvapnet.svg Gustaf Adolf Lewenhaupt
Herb Moskovia-1 (Alex K).svg Aleksei I Mihhailovitš
Herb Moskovia-1 (Alex K).svg Afanassi Ordin-Naštšokin
Herb Moskovia-1 (Alex K).svg Aleksei Trubetskoi
Vallisaare vaherahu kestis kuni 1660. aastani ja 1661. aastal lõpetas sõjategevuse Vene-Rootsi sõjas Kärde rahu

Vene-Rootsi sõda (1656–1658) oli osa aastatel 1656–1661 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevusest ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast. Samal ajal pidas Moskva tsaaririik sõda Rzeczpospolitaga.

Eellugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1654. aastal algas Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel Ukraina ja Lõuna-Venemaa territooriumite pärast Poola-Vene ehk Kolmeteistkümneaastane sõda. Moskva tsaaririigi ülekaalukad väed sisenesid, kokkuleppel Ukraina kasakate hetmani Bogdan Hmelnõtskiga, Ukraina aladele ja Leedu Suurvürstiriiki. Olulisim piirikindlus Poola Smolensk langes peagi Moskva vägede kätte ning nende väed rüüstasid tugevalt Leedu alasi. Poola oli võimetu midagi otsustavat selle vastu ette võtma, ehkki viimaks oli hakatud moodustama suuremaid väeüksusi.

Moskva tsaaririigi vägede kiire edu jahmatas aga Rootsit, kes kartis, et Poola täieliku kokkuvarisemise korral haarab too Läänemere idarannikul kiirelt ülemvõimu. Et seda takistada, otsustas kuningas Karl X enne ise kogu läänepoolse Poola vallutada. Rootsi väed liikusid 1655. aastal Ees-Pommerist ja Liivimaalt Rzeczpospolita aladele ning vallutasid kiiresti enamiku Moskva vägede poolt alistamata jäänud aladest. Gustaf Adolf Lewenhaupti juhtimisel hõivasid Rootsi väed Daugavpilsi. Karl kuulutas end ka (Radziwillide toetusel) Leedu suurvürstiks. Aasta lõpuks olid poolakate kätte tähtsamatest linnadest jäänud vaid Lviv ja Danzig. Poola kuningas (1648–1668) Jan II Kazimierz Waza lahkus pagendusse Sileesiasse ja Poolat valmistuti juba laiali jagama (kuningatrooni pakuti seejuures Habsburgidele).

Sõjategevus Karjalas ja Ingeris
Next.svg Pikemalt artiklis Uputus (Poola)

Sõjategevus Ingerimaal[muuda | redigeeri lähteteksti]

1656. aasta alanud Rootsi–Vene sõjas hõivasid Vene tsaaririigi väed 1656. aasta alguses Vasknarva ning ründasid ka Narva linnust ja Jamburgi. Ingerimaa ja Käkisalmi lääni kaitset juhendas 16541657 kindralkuberner Gustaf Evertsson Horn. 1656. aasta suvel ründasid edelasuunast laevastiku toel dessandiga Pähkinälinna ja põhjapool Laadogat. Põhjapoolne väesalk Aunuse vojevoodi Pjotr Puškini (Пётр Пушкин) ja Novgorodist sõjakäigule saadetud vojevood Jenaklõtš Tšelištšev (Енаклыч Челищев) vallutasid Sortavala ja asusid Koporjet piirama.

Edelapoolne väesalk Pjotr Potjomkini (Пётр Потёмкин) juhtimisel suundus Pähkinälinna ja Nyenit piirama, Nyeni garnison aga taganes ja loovutas Nyeni kindluse ning väesalk pöördus tagasi Pähkinälinna piiramisele.

Sõjategevus Lätimaal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riia piiramine 1656. aasta. aastal

1656. aasta 17. mail kuulutas Vene tsaaririik Rootsi kuningriigile sõja ning alustati Vene vägede viimist Rootsi Liivimaale. Lätimaa idaküljel asuva rootsi vägede poolt okupeeritud Kuramaa hertsogiriigi Dünaburgi piiramist alustati 20. juulil ning pärast 11-päevast piiramist alistus kindlus 31. juulil ning linn nimetati Vene tsaari Aleksei I korraldusel Borisglebskiks; 14. augustil vallutasid vene väed Koknese ja linn nimetati ümber Tsarevitš-Dmitroviks (Царевич-Дмитров).

21. augustil jõudsid Vene väed, tsaar Aleksei I üldjuhtimisel Riia linna alla ning 1. septembril pärast piiramisehitiste ja suurtükipatareide püstitamist algas kindral Alexander Leslie juhtimisel linna piiramine.

2. oktoobri varahommikul, enne vene vägede planeeritud kindluse rünnakut teostasid Rootsi väed väljatungi kindlusest ning tekitasid rünnakuks valimistuvatele Vene vägedele suuri kaotusi ning hõivasid ka 17 lahingulippu. 5. oktoobril lõpetasid Vene väed linna piiramise ja taganesid Polotskisse.

Sõjategevus Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riia linna piiramise ajal suundus Vene vägede põhjagrupp 40.000 mehelise väega Kokenhusenist, vürst Aleksei Trubetskoi juhtimisel Lõuna-Eestisse ning 1656. aasta augustis algas Tartu linna piiramine, samal ajal suundusid ratsasalgad rüüsteretkedele maapiirkondadesse. Linna kaitsesid ainult 200 Rootsi soldatit, 200 kodanikku ja 100 ratsameest ning linnale appi tõtanud abiväed löödi tagasi. Tartu langes venelaste kätte 12. oktoobril 1656. aastal komandant Lars Flemming alistumise järel.

Afanassi Nasatini väed vallutasid Marienburgi (Alūksne) ja nimetati ümber venepäraselt Alist (Алист) ning pärast ühepäevast piiramist 21. juulil alistus Vastseliina piiskopilinnus (Neuhausen) venelastele.

1657. aasta alguses põletasid vene väed maha Narva linna alevid ja 13. märtsil 1658 ületasid vene väed, tolleaegse piiri ja ründasid Rootsi vägede eelposte algselt Joala küla juures ja seejärel piirasid 17. – 20. märtsini Narva linna.

9. juunil 1657 toimus Liivimaal Valga lahing, milles Rootsi sõjavägi võitis Pihkva suurvojevood ja kindral Matvei Šeremetevi (1629–1657) juhitud Moskva tsaaririigi väge.

1657. aasta augustikuus ajas Magnus Gabriel de la Gardie venelased Pärnu all põgenema ja tungis Pihkva piirkonda ning vallutas Petseri kloostri. Septembris aga kaotas ta lahingu Gdovi all vojevood, vürst Ivan Hovanski vägedele ning taandus Tallinnaase.

Kärde rahumajake

Vaherahu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1658. aasta lõpus sõlmitud Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel Narva lähedal Vallisaare mõisas Vallisaare vaherahuga, lepiti kokku kolmeaastases vaherahus. Vaherahu sõlmimise järel Moskva tsaaririigiga, jätkus aga Rootsi sõjategevus Liivimaa aladel, Teises Põhjasõjas Rzeczpospolitaga.

Vallisaare vaherahulepinguga jäid Moskva tsaaririigi valdusse sõja käigus vallutatud alad ja linnad-kindlused: Koknese, Tartu, Alūksne, Vasknarva, Jama, Rēzekne, Daugavpils.

1661. aastal sõlmitud Kärde rahu tühistas Vallisaare vaherahu ja taastas selle eelse Stolbovo rahuga määratletud piiri Rootsi kuningriigi ja Moskva suurvürstiriigi vahel.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]