Moskva suurvürstiriik
 |
See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
 Vapp (1472) |
|
 |
|
| Õukonnakeel | vene keel |
| Pealinn | Moskva |
| Riigipea | suurvürst |
| Pindala | umbes 47 000 km² (1300), umbes 430 000 km² (1462), umbes 2 800 000 km² (1533) |
| Rahvaarv | ? |
| Iseseisvus | 13. sajandi I pool |
| Rahaühik | Vene rubla |
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi algul Vladimiri-Suzdali vürstiriigist eraldunud Moskva Vürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV reorganiseeris ta Moskva Tsaaririigiks. Moskva Tsaaririik on praeguse Venemaa eelkäija.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
1328. aastal nimetas mongoli-tatari Kuldhord ustavuse eest senise Moskva vürsti Ivan I Kalita ka Vladimiri suurvürstiks. Uue suurvürstiriigi pealinnaks määras Ivan I Moskva, samuti sai Vene Õigeusu Kiriku metropoliidi asukohaks 1326. aastal Vladimiri linna asemel Moskva.
Suurvürst Ivan I Kalita jätkas väiksemate vene maade ja vürstiriikide ühendamist Moskva võimu alla, kasutades selleks Kuldhordi toetust, kes soodustas tugeva vasallvõimu loomist Venemaal. Ivan kasutas suurvürstiriigi piiride laiendamiseks nii sõdu (1332 Novgorodiga, 1340 Smolenskimaal) kui ka maade ja linnade ostmist (Beloozjorsk, Galitš, Uglitš) vaesunud osalis- ja naabervürstidelt [1].
[redigeeri] Iseseisvumine Kuldhordist
Dmitri Donskoi ajal sõdis Moskva Suurvürstiriik aktiivselt Kuldhordiga ja lõi Kulikovo lahingus 1380. aastal otsustavalt mongoli-tatari vägesid. Vassili I ajal liideti Suzdali ja Nižni-Novgorodi vürstiriik. 1480. aastal vabanes Venemaa mongoli-tatari ikkest.
[redigeeri] Moskva-keskse riigi moodustamine
15. sajandi II veerandil puhkenud sõda riigi jagunemise pooldajatega, kelle eesotsas seisid Galiitsia vürstid, lõppes Vassili II võiduga. 1478 liidendati Novgorodi Vabariik, 1485 Tveri Vürstiriik, 1510 Pihkva Vürstiriik, 1514 Smolenski Vürstiriik ning arvatavasti 1521 Rjazani Vürstiriik. Ivan III ja Ivan IV ajal tsentraliseeriti riigi haldus, loodi prikaasid.
[redigeeri] Katse väljuda Läänemerele
15. sajandi lõpus hakkas Moskva Suurvürstiriik huvi tundma Vana-Liivimaa alade ning Läänemereäärse rannikuosa vastu. Suurvürst Ivan III, tema väejuhtide Vassili Šuiski ning Danil Štšenja ja Liivi ordu Ordumeister Wolter von Plettenbergi juhtimisel toimunud sõjategevus kestis aaatatel 1501 – 1503, mis lõppes 1503. aasta 25. märtsil sõlmitud kuue aastase vaherahuga. Rahu pikendati järgnebvalt enam-vähem samadel alustel ka 1509., 1521., 1531. ja 1551. aastal.
Pikemalt artiklis Liivimaa-Moskva sõda
[redigeeri] Sõjad Poola-Leedu riigiga
15–16. sajandil pidas Moskva suurvürstiriik Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga, mida toetas Poola kuningriik sõdu kahe riigi piirialade pärast. (Vaata Moskva-Leedu sõjad: Moskva-Leedu sõda (1492–1494), Moskva-Leedu sõda (1500–1503), Moskva-Leedu sõda (1507–1508) jne)
[redigeeri] Riigi tsentraliseerimine ja laienemine
Ivan IV Julm surus opritšnina abil karmilt maha bojaaride ja osastisvürstide vastuseisu keskvõimule. 15. sajandil hakkas Moskva Suurvürstiriik laienema mittevenelastega asustatud aladele, kui allutati komid, karjalased ja osaliselt marid, 16. sajandil handid ja mansid.
[redigeeri] Valitsejad
- Semjon Uhke (1341–1353)
- Ivan II Ilus (1353–1359)
- Dmitri Donskoi (1359–1389)
- Vassili I (1389–1425)
- Vassili II Pime (1425–1462)
- Ivan III Suur (1462–1505)
- Vassili III (1505–1533)
- Ivan IV Julm (1533–1547)
- Semjon Ivanovitš Uhke (1340–1352)
- Ivan II Ivanovitš Ilus (1353–1359)
- Dmitri Ivanovitš Donskoi (1359–1389)
- Metropoliit Aleksei Fedotovitš Bjakont (regent 1359–1368)
- Vassili I Dmitrijevitš (1389–1425)
- bojaar Fjodor Andrejevitš Koška (tegelik valitseja 1389–1395)
- Vassili II Vassiljevitš Tjomnõi (1425–1433) (1433–1434) (1434–1446) (1447–1462)
- Sofja, Vytautase tütar, Vassili II ema (valitses regendina 1425–1432)
- Juri Dmitrijevitš Zvenigorodist Galiitsiast, Kiievi vürstiriigist, Vassili II onu (aprill – juuni 1433) (31. märts – 5. juuni 1434)
- Vassili Jurjevitš Kossoi (5. juuni – 12. juuli 1434, troonipretendent 1434–1435)
- Dmitri Jurjevitš Šemjaka (1446–1447, troonipretendent 1435–1446)
- Ivan III Vassiljevitš Suur (1462–1505, aastast 1450 kaasvalitseja)
- Ivan Ivanovitš Noor (kaasvalitseja aastail 1471–1490)
- Vassili III Ivanovitš (1505–1533)
- Ivan IV Vassiljevitš Julm (1533–1584, alates 1547 Moskva tsaar).
| Eelnev: Moskva Vürstiriik |
Moskva Suurvürstiriik |
Järgnev: Moskva Tsaaririik |
