Sofja Aleksejevna

Allikas: Vikipeedia

Sofja Aleksejevna (vene keeles Со́фья Алексе́евна; täisnimi Sofja Aleksejevna Romanov; 17. september/27. september 1657 Moskva – 3. juuli/14. juuli 1704 Novo-Devitši klooster) oli Moskva tsaaririigi regent aastatel 1682–1689. Ta valitses oma poolvenna Peeter I ja venna Ivan V eest.

Ta oli tsaar Aleksei I Mihhailovitši ja tema esimese naise Maria Miloslavskaja kolmas täiskasvanueani elanud tütar. Ta oli õdedest ainus, keda õpetas Polotski Simeon, troonipärijatest vendade Aleksei ja Fjodori õpetaja.

Isa Aleksei surma järel sai 1676. aastal tsaariks Fjodor, kuna vanem vend Aleksei oli juba surnud. Pärast Fjodori surma 1682. aastal kuulutas Bojaaride Duuma patriarh Joakimi toetusel Fjodori poolvenna, 10-aastase Peetri tsaariks, minnes mööda Peetri vanemast poolvennast Ivanist, kes oli haiglane, poolpime ja nõrgamõistuslik. Ent peagi algasid streletside rahutused (hovanštšina), mille provotseerisid Miloslavskid Sofja Aleksejevna juhtimisel. Streletside mässu ajal 1682. aastal tapeti alaealise Peetri silme all paljud tema sugulased (Narõškinid).

Nii kuulutati tsaarideks mõlemad vennad – Peeter ja Ivan, kusjuures Ivan kuulutati "vanemaks" tsaariks. Regendiks sai aga Sofja Aleksejevna, kes oli faktiliselt täie võimuga valitseja ning kõrvaldas Peetri ema Natalja Kirillovna täielikult riigi juhtimise juurest. Sofja Aleksejevna valitsemise ajal elas Peeter oma emaga Moskva-lähedastes külades Kolomenskojes ja Preobraženskojes. Hõõrumised Moskva ja Preobraženskoje "õukonna" vahel jätkusid.

Aastal 1689 hakkas Sofja Aleksejevna ette valmistama uut streletside ülestõusu, et kõrvaldada Peeter võimult ja kindlustada oma positsiooni ainuvalitsejana. Ent Peetril ja tema pooldajatel õnnestus Sofja Aleksejevna regendistaatusest ilma jätta. Ta vangistati Novo-Devitši kloostrisse.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]