1648

Allikas: Vikipeedia

1648. aasta

Sajandid: 16. sajand - 17. sajand - 18. sajand

Aastakümned: 1590. aastad 1600. aastad 1610. aastad 1620. aastad 1630. aastad – 1640. aastad – 1650. aastad 1660. aastad 1670. aastad 1680. aastad 1690. aastad

Aastad: 1643 1644 1645 1646 1647 – 1648 – 1649 1650 1651 1652 1653

[redigeeri] Sündmused maailmas

Pikk parlament katkestas läbirääkimised kuningas Charles I-ga. Sellest sai alguse Inglise kodusõja teine faas.
30. jaanuar – Hispaania ja Ühendatud Provintside Vabariigi saadikud kirjutasid alla Münsteri rahule, mis lõpetas Kaheksakümneaastase sõja ja millega Hispaania tunnustas Vabariiki.
15.–16. mai – Münsteris vahetati Münsteri rahu ratifitseerimiskirju ning lepingu tekst loeti pidulikult ette.
11. juuni – Moskvas algas Soolamäss, mille põhjuseks 1646 kehtestatud kõrge soolamaks.
Juuli – Inglise kodusõda: algas rojalistide mäss.
12. august - Türgi sultani Ibrahim I surmaga läks Osmanite riigis võim Mehmed IV-le.
17.-19. august – Inglise kodusõda: Oliver Cromwell võitis Prestoni juures rojalistid ja šotlased ning hõivas Londoni.
24. oktoober – Saksa-Rooma keisri Ferdinand III, teiste Saksa vürstide, Prantsusmaa ja Rootsi vahel sõlmiti Vestfaali rahu, mis lõpetas ametlikult Kolmekümneaastase sõja.
11. november – Prantsusmaa ja Holland sõlmisid kokkuleppe jagada omavahel Saint-Martini (Sint-Maarteni) saar Kariibi meres.
6. detsember – Pride'i puhastus: Oliwer Cromwelli sõjamehed kõrvaldasid parlamendist presbüterlased.
Parlament hääletas Charles I kohtu alla andmise poolt.
Aasta lõpus viidi vangistatud Charles I üle Hursti lossi.
Tulevane kuningas Charles II põgenes St Janesi paleest Haagi.
Bogdan Hmelnõtskõi alustas mässu Poola vastu.
Gian Lorenzo Bernini alustas Nelja jõe purskkaevu rajamist Roomas Piazza Navonal.
Lagunes esimene laev, mis kandis nime HMS Dreadnought.
Per Brahe sai uuesti Soome kindralkuberneriks.
Bostonis hukati nõiduses süüdistatud Margaret Jones. See oli esimene selletaoline hukkamine Massachusettsis.

[redigeeri] Sündmused Eestis

[redigeeri] Sündinud

4. aprill – Grinling Gibbons, hollandi päritolu puunikerdaja
2. juuli – Arp Schnitger, saksa orelimeister
26. aprill – Pedro II, Portugali kuningas
6. september – Johann Schelle, saksa helilooja
9. august – Johann Michael Bach, saksa helilooja
12. november – Juana Inés de la Cruz, Mehhiko nunn ja luuletaja
20. detsember – Tommaso Ceva, itaalia luuletaja ja matemaatik
George Jeffreys, esimene Jeffreysi parun, lordkantsler
Giovanni Maria Capelli, helilooja
Hannibal von Degenfeld, švaabi päritolu Venezia väejuht

[redigeeri] Surnud

2. veebruar – George Abbott, inglise kirjanik
28. veebruar – Christian IV, taani kuningas
13. aprill – Martin Faber, saksa arhitekt, kunstnik ja kartograaf
26. mai – Vincent Voiture, prantsuse luuletaja
5. august – Edward Herbert, esimene parun Herbert (of Cherbury), Inglise õukondlane, sõjaväelane, diplomaat, ajaloolane, luuletaja ja filosoof
12. august – Ibrahim I, Türgi sultan
1. september – Marin Mersenne, prantsuse matemaatik ja filosoof
17. november – Thomas Ford, inglise helilooja, lautomängija, vioolamängija ja luuletaja
25. detsember – Claudia de Medici, Austria ertshertsoginna
Emeric Cruce – prantsuse poliitiline mõtleja