Marid

Allikas: Vikipeedia
inglise Mari people
saksa Mari
vene Марийцы

Marid ehk marilased (endanimetus Марий) on soome-ugri rahvas Venemaal Volga keskjooksul.

Maride asualad 16. sajandil Sigismund von Herbersteini kaardil, 1549
Moskoovia ja maride asualad 16. sajandil

Venemaal elas 2002. aasta rahvaloenduse andmetel 604 000 mari, kellest 312 000 elas Marimaal. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 547 605 mari, kellest 290 863 elas Marimaal (43,9% rahvastikust).[1]Marid elavad kompaktselt veel Baškortostanis (103 658), Tatarstanis, Kirovi oblastis ja Udmurtias. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 241 marit.[2]

Geograafiliselt ja kultuuriliselt jagunevad 3 rühmaks: niidumarid, idamarid ja mäemarid. Marid räägivad mari keelt.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

13.-15. sajandil olid marid Kuldhordi ja Kaasani kaganaadi alamad.

Moskva tsaaririik alistas Kaasani kaganaadi ja marid 1552. aastal ja hakkasid neid õigeusku pöörama. Maride vananenud nimetus on tšeremissid[3]. Aastatel 1552–1584 pidasid marid nn Tšeremissi sõdu[4] Moskva tsaaririigiga, kuid osa neist osales ka Moskva tsaari Ivan IV vägede koosseisus Vene-Liivi sõjas Vana-Liivimaal.

Usulise surve ja kõrgete maksude tõttu põgenes osa marisid 17. sajandil Baškortostani. Suurem osa maridest on õigeusklikud, kuid paljud on säilitanud põlise usu. Väike osa marisid on muslimid.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Lidija Toidybek. Mari usund. Vene keelest tõlkinud Roman Gaidaitšjuk ja Tea Vassiljeva. Tallinn, Virgela 1998. 184 lk. ISBN 9985862651.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]