Kahekümneviieaastane sõda

Kahekümneviieaastane sõda
Osa Liivi sõjast
Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573
Toimumisaeg 1570–1595 Toimumiskoht Eestimaa, Ingeri, Karjala, Liivimaa Tulemus Täyssinä rahu
Osalised
Rootsi Kuningriik	Moskva tsaaririik
Väejuhid või liidrid
Henrik Klasson Horn Hans Björnsson Lejon Hans Wachtmeister Claes Åkesson Tott Pontus De la Gardie Klas Eriksson Fleming Karl Henriksson Horn Göran Boije	Magnus Sain-Bulat Ivan Mstislavski Maljuta Skuratov Boriss Godunov Ivan Šuiski Timofei Romanovitš Andrei Trubetski

Kahekümneviieaastane sõda oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595.

Johan III (1582. aasta maal)

Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil

Rootsi kuninga Johan III ja Moskva tsaariIvan IV (Ivan Julm) vaheline sõda algas 21. augustil 1570 rootslaste valduses olnud Tallinna piiramisega ning jätkus rüüsteretkede ja kindlustatud punktide piiramisega ülemvõimu eest Eestimaa alade üle.

Tallinna piiramine

1570. aastal Liivimaa kuningas Magnus hakkas koos suure Moskva Tsaaririigi sõjaväega piirama Tallinna piirama, 21. august 1570–16. aprill 1571a. Hiljem tuleb piirajaile lisa.

„"16. oktoobril tuli veel suur jagu Moskoovia väge, keda opritšnikuteks nimetati, ja see mässas ja möllas hullemini ja palju hirmsamini kui endised, tappes, röövides ja põletades, ja tapsid halastamata maha palju inimesi aadlist ja lihtrahvast, kes tühjas Kiviloo lossis Harjumaal varjul olid ja endistest moskoviitidest olid puutumata jäänud. Ja läksid Tallinna alla Telliskopli leeri ja raiusid selle toreda metsa seal maha ja rikkusid ära."“

Piiramine jäi aga tulemusteta ning Eestimaa Rüütelkond ja moskoviidid lahkuvad Tallinna alt 16. märtsil 1571. Ubakalu lahing, märtsis 1571, kus Tallinna- ja Paide piiramiselt taganenud hertsog Magnuse väejuhi Tiesenhauseni ja Karl Henriksson Horni juhitud Rootsi väeüksuse vahel toimus lahing, mis lõppes rootslaste võiduga.

Paide piiramine

1573. aastal moskoviidid tulid suurel hulgal Narva kaudu Järvamaale ja vallutasid Paide linnuse 1. jaanuaril. Pärast Paide vallutamist moskoviitide 16 000-meheline sõjavägi siirdus vallutama Saare-Lääne Piiskopkonda, sai aga 23. jaanuaril Koluvere all rootslastelt põhjalikult lüüa.

 Pikemalt artiklis Paide lahing (1573), Koluvere lahing

Rüüsteretk Tallinna ja Harjumaale

1574. aasta, moskoviitide rüüsteretk Eestimaale, Rakvere piiramine, jaanuar–märts 1574

„"Aastal 1574, taevaminemise päeval, tungis kümme tuhat moskoviiti ja tatarlast Harjumaale ja Tallinna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. Selsamal suvel mässasid ja möllasid moskoviidid ja tatarlased päeval ja ööl vahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid inimesi öö aegu nende elumajades, aedades ja küünides ja viisid talupoegade lehmad ja voorimesete hobused linna alt karjamaalt ära." “

Pärnu vallutamine

1575. aasta moskoviidid vallutasid Pärnu, juulis 1575 sõlmiti Siestarjoki vaherahu

Rüüsteretk Läänemaale

1575. aasta moskoviitide rüüsteretk Saare-Lääne piiskopkonda.

„"Siis läksid moskoviidid ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti kõike Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll moskoviit ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral laastasid moskoviidid ja tatarlased Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsinud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta."“

Rüüsteretk Tallinna ja Harjumaale

1576. aasta, moskoviidid rüüstasid Tallinna ümbrust:

„"Heinakuus, algusest lõpuni, olid moskoviidid ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all rüüstamas ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid talupoegi ära vangi koos naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja talupoegadel palju nuttu ja kaebamist."“

Tallinna piiramine

1577. aasta 23. jaanuarist–15. märtsini Tallinna teine piiramine Ivan IV poolt.

Lahingud Liivimaal

1578. aasta 21. oktooberil toimus Võnnu lahing, mille tulemuseks oli rootsi/poola võit.

Rüüsteretk Tallinna ja Harjumaale

1579. aastal toimusid moskoviitide ja tatarlaste jõukude korduvad rüüsteretked Eestimaale

„"Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa. Mitte kaua pärast seda, kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades peidus olid olnud, nüüd jälle koju olid tulnud, tuleb teine salk moskoviite ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoegadele ja nende naistele ja lastele, kes endisest tatari salgast veel olid üle jäänud, armutult peale langeb ja nad kinni võtab. Siis oli Harjumaal häda häda peale".“

• Narva piiramine, 14. september–28. september 1579
• Paide lahing, 1581 (rootsi võit)
• Rakvere lahing, 1581 (rootsi võit)
• Narva lahing, 6. november 1581 (rootsi võit)
• Pljussa vaherahu, 1583
• Pljussa vaherahu pikendamine 1590. aastani, 1585
  • Narva piiramised, 1590
• Täyssinä rahu, 1595

Vaata ka

• Vene-Rootsi sõda (1554–1557)
• Vene-Liivi sõda (1558–1561)
• Leedu-Vene sõda (1558–1570)
• Põhjamaade seitsmeaastane sõda (1563–1570)
• Poola-Vene sõda (1577–1582), mis lõppes Jam-Zapolski vaherahuga
• Poola-Rootsi sõda (1600–1611)

Kirjandus

• Werner Tawaststjerna: Pohjoismaiden Viisikolmattavuotinen Sota : vuosien 1570 ja 1590 Välinen Aika, 784. Lk., Helsinki: Suomen Historiallinen Seura, 1918-1920.
• Werner Tawaststjerna: Pohjoismaiden viisikolmattavuotinen sota : sotavuodet 1590-1595 ja Täysinän rauha, Helsinki: Suomen Historiallinen Seura, 1929, ESTER (Otto Liivi retsensioon. Ajalooline Ajakiri. 1930. Lk. 172-173)

Välislingid

• 25 -vuotinen pohjoismainen sota eli pitkä viha (21.8.1570 - 18.5.1595) (soome keeles)