Kahekümneviieaastane sõda

Allikas: Vikipeedia
Kahekümneviieaastane sõda
Osa Liivimaa sõjast
LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO 1573-1578.jpg
Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573
Toimumisaeg 15701595
Toimumiskoht Eestimaa, Ingeri, Karjala, Liivimaa
Tulemus Täyssinä rahu
Osalised
Lilla riksvapnet.svg Rootsi Kuningriik Russian coa 1589 grozny.png Moskva tsaaririik
Väejuhid või liidrid
Lilla riksvapnet.svg Henrik Klasson Horn
Lilla riksvapnet.svg Hans Björnsson Lejon
Lilla riksvapnet.svg Hans Wachtmeister
Lilla riksvapnet.svg Claes Åkesson Tott
Lilla riksvapnet.svg Pontus De la Gardie
Lilla riksvapnet.svg Klas Eriksson Fleming
Lilla riksvapnet.svg Karl Henriksson Horn
Lilla riksvapnet.svg Göran Boije
Lilla riksvapnet.svg Arvid Stålarm
Liivimaa kuningas Magnus
Russian coa 1589 grozny.png Sain-Bulat
Russian coa 1589 grozny.png Ivan Šeremetev
Russian coa 1589 grozny.png Ivan Mstislavski
Russian coa 1589 grozny.png Maljuta Skuratov
Russian coa 1589 grozny.png Boriss Godunov
Russian coa 1589 grozny.png Ivan Šuiski
Russian coa 1589 grozny.png Timofei Romanovitš
Russian coa 1589 grozny.png Andrei Trubetski

Kahekümneviieaastane sõda oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595.

Rootsi kuningas (15681592) Johan III (1582. aasta maal)
Moskoovia suurvürst ja Moskva tsaar (1533–1584) Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil
Vene tsaaririigi poolt vallutatud ja okupeeritud alad aastatel 1570–1577

Olukord Vene-Liivimaa sõja järel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liivimaa sõja esimese etapi, Vene-Liivimaa sõja tulemusel oli Vana-Liivimaal vallutanud Moskva tsaaririik: Narva, Tartu ja Alutaguse, mõningad Järvamaa ja Virumaa maakonnad ning Venemaaga piirnevad alad. Rootsi kuningriigi valduses olid, pärast Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonna ja Tallinna linna poolt ustavusvande andmist Rootsi kuningale Erik XIV-le: Tallinn, Harjumaa ja pool Virumaad. Taani kuningas Frederik II ostis Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop Johannes V Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonna, mille andis valitseda oma vennale Hertsog Magnusele, kelle omandis oli Saaremaa.

Moskva tsaar oli olnud samaaegselt Rootsi sõjaga, alates 1562. aastast sõjas ka Leedu suurvürstiriigiga ning oli sõlminud 1564. aasta sügisel vaherahulepingu Rootsiga, millega tunnistas Tallinna, Pärnu, Paide ja teiste Eestimaal asuvate alade ja linnuste Rootsi võimu alla minekut. Vaherahuleping sõlmiti 1564. aasta septembris Tartus.

1570. aastal tunnistas Moskva tsaar Ivan IV osa Vana-Liivimaast omandanud hertsog Magnuse, Liivimaa kuningaks Moskva tsaaririigi vasallina. Liivimaa kuningriigi territoorium piirnes põhjasuunal Rootsi kroonile allunud territooriumitega, kagusuunas aga 1561. aastaks Vene tsaaririigi vägede poolt vallutatud Tartu linn (1558), Tartu piiskopkonna ja osa Liivi ordu territoorium, kus suuremal osal vallutatud alast kehtis Moskva tsaaririigi võim kuni 1582. aastani.

Rootsi kuninga Johan III ja Moskva tsaari Ivan IV (Ivan Julm) vaheline sõda algas 21. augustil 1570 rootslaste valduses olnud Tallinna piiramisega ning jätkus rüüsteretkede ja kindlustatud punktide piiramisega ülemvõimu eest Eestimaa alade üle.

Tallinna piiramine[muuda | redigeeri lähteteksti]

1570. aastal Liivimaa kuningas Magnus hakkas koos suure Moskva tsaaririigi sõjaväega piirama Tallinna piirama, seitsme nädala jooksul 21. august 157016. aprill 1571a. Hiljem tuli linna piirajaile lisavägesi. Piiramine jäi aga tulemusteta ning Magnuse väed ja Moskva tsaaririigi väed lahkusid Tallinna alt 16. märtsil 1571.

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna piiramine (1570–1571)

16. märtsil 1571. aastal toimus Koigi lähedal asunud Ubakalu küla juures Ubakalu lahing, kus Tallinna- ja Paide piiramiselt taganenud hertsog Magnuse väejuhi Tiesenhauseni ja Karl Henriksson Horni juhitud Rootsi väeüksuse vahel toimus lahing, mis lõppes rootslaste võiduga.[1]

1571. aastal tungisid Moskva tsaaririigi väed ka Rootsi riiki kuuluvasse Soome hertsogiriiki. Rootsi kuningaks saanud Johan III oli aga seotud Älvsborgi lunaraha maksmisega ega suutnud sõdida Vene väed tegid retki sügavale Soome sisemaal, Soome väejuht oli sel ajal Klas Eriksson Fleming.

Paide piiramine[muuda | redigeeri lähteteksti]

1573. aastal tulid Moskva tsaaririigi väed suurel hulgal Narva kaudu Järvamaale ja vallutasid Paide linnuse 1. jaanuaril.

Pärast Paide vallutamist Moskva tsaaririigi 16 000-meheline sõjavägi siirdus vallutama Saare-Lääne piiskopkonda, sai aga 23. jaanuaril Koluvere all rootslastelt põhjalikult lüüa.

Next.svg Pikemalt artiklis Paide lahing (1573), Koluvere lahing

Rüüsteretk Tallinna ja Harjumaale[muuda | redigeeri lähteteksti]

1574. aastat toimus Moskva tsaaririigi vägede rüüsteretk Eestimaale, Rakvere piiramine, jaanuar–märts 1574

„"Aastal 1574, taevaminemise päeval, tungis kümme tuhat moskoviiti ja tatarlast Harjumaale ja Tallinna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. Selsamal suvel mässasid ja möllasid moskoviidid ja tatarlased päeval ja ööl vahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid inimesi öö aegu nende elumajades, aedades ja küünides ja viisid talupoegade lehmad ja voorimesete hobused linna alt karjamaalt ära." “

Pärnu vallutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

1575. aasta Moskva tsaaririigi väed vallutasid Pärnu, juulis 1575[2] sõlmiti Siestarjoki vaherahu

Next.svg Pikemalt artiklis Pärnu piiramine (1575)

Rüüsteretk Läänemaale[muuda | redigeeri lähteteksti]

1575. aastal tegid Moskva tsaaririigi väed rüüsteretke Saare-Lääne piiskopkonda.

„"Siis läksid moskoviidid ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti kõike Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll moskoviit ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral laastasid moskoviidid ja tatarlased Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsinud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta."“

Rüüsteretk Tallinna ja Harjumaale[muuda | redigeeri lähteteksti]

1576. aasta, rüüstasid Moskva tsaaririigi väed Tallinna ümbrust:

„"Heinakuus, algusest lõpuni, olid moskoviidid ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all rüüstamas ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid talupoegi ära vangi koos naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja talupoegadel palju nuttu ja kaebamist."“

Tallinna piiramine[muuda | redigeeri lähteteksti]

1577. aasta 23. jaanuarist15. märtsini toimus Tallinna teine piiramine Ivan IV vägede poolt. Ivan Šeremetevi juhtimisel Moskva tsaaririigi väed ca 50000, piirasid linna 50 suure ja väiksema kahuri ja mortiiriga, millest sai linna pommitada kivi- ja süütepommidega. Piirajad ehitasid linnamüüri ümber tugevad kindlustused ja piiramiskraavid, ning kasutasid ka minööre, kes kaevasid miinikäike linnamüüri juurde. Linnakaitsjad aga sooritasid väljatunge linnast ning hõivasid ka venelaste piiramiskindlustuse. 7 nädalat kestnud piiramise järel, taganesid Moskva väed. Moskva tsaaririigi vägede lähenemisel Tallinnale, said ka rootsi väesalgad korralduse laastada Põhja-Eestit, et likvideerida võimalikud Moskva tsaaririigi vägede varustusallikad ning toiduvarud.

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna piiramine (1577)

1577. aasta 27. augustil tegi tegiRootsi laevastik, mitme laevaga reidi Narva jõe suudmesse, kus mitmed majad maha põletasid, paarsada venelast tapsid ja paar laeva sõjasaagiks said.

Lahingud Liivimaal[muuda | redigeeri lähteteksti]

1578. aasta 21. oktooberil toimus Võnnu lahing, mille tulemuseks oli rootsi ning poola vägede võit.

Loode-Venemaa ja Rootsi Ingeri Ingerimaa alad, mille staatuse määras Pljussa vaherahuleping
Eesti alade jaotus 1582. aastal: Rootsi alad Põhja-Eestis, Taani alad saartel ja Läänemaal, Rzeczpospolita alad Lõuna-Eestis

Rüüsteretk Tallinna ja Harjumaale[muuda | redigeeri lähteteksti]

1579. aastal toimusid Moskva tsaaririigi vägede ja ning nende vasallide, tatarlaste jõukude korduvad rüüsteretked Eestimaale

„"Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa. Mitte kaua pärast seda, kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades peidus olid olnud, nüüd jälle koju olid tulnud, tuleb teine salk moskoviite ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoegadele ja nende naistele ja lastele, kes endisest tatari salgast veel olid üle jäänud, armutult peale langeb ja nad kinni võtab. Siis oli Harjumaal häda häda peale".“

Narva piiramine, 1579[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Narva piiramine (1579), 6/14. september (ukj) – 28. september 1579

Paide ja Rakvere lahingud, 1581[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Paide piiramine (1581), 1581 (rootsi võit)
Next.svg Pikemalt artiklis Rakvere piiramine (1581), 1581 (rootsi võit)

Narva piiramine, 1581[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Narva piiramine (1581), 6. november 1581, mis lõppes rootsi vägede võiduga ja Jaanilinna kindluse vallutamine (17. september).

Sõjategevus Ingerimaal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõjategevuses Ingerimaal vallutas Pontus De la Gardie Ingerimaa ja Karjala kannasel 1580 Schlossburgi ning 1581. aastal Ivangorodi, Pähkinälinna ja Jama, Käkisalmi, Koporje, Venemaa tsaaririigilt ning maa-alad liideti Ingerimaa Rootsi kuningriigi valdusesse aastatel 15801595 Rootsi Ingerina.

Pljussa vaherahu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Pljussa vaherahu

10. augustil 1583. aastal sõlmiti Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel Pljussa vaherahuleping. Rahulepinguga sai Rootsi kuningriik endale Liivi sõjas Moskva tsaaririigilt vallutatud alad: Eestis: Narva ja Tartumaa; Ingerimaal: Jama, Koporje, Ivangorodi linnad, koos neid ümbritsevate maakondadega) ja Karjalas: Käkisalmi lääni (rootsi keeles Kexholm, vene keeles Корельский уезд). Pljussa vaherahu sõlmiti kolmeks aastaks, kuid hiljem 1585. aastal pikendati 1590. aastani. Rootsi ja Moskva alade piirijõeks oli Koporje maakonda ja Orehhovo maakondi eraldav Strelna jõgi.

Vene-Rootsi sõda (1590–1595)
Osa Kahekümneviieaastasest sõjast
Toimumisaeg 15901595
Toimumiskoht Virumaa, Ingeri
Tulemus Täyssinä rahu
Osalised
Russian coa 1589 grozny.png Moskva tsaaririik Lilla riksvapnet.svg Rootsi kuningriik
Väejuhid või liidrid
Russian coa 1589 grozny.png Moskva tsaar Fjodor I
Russian coa 1589 grozny.png bojaar Boriss Godunov
bojaar Fjodor Romanov
Russian coa 1589 grozny.png vürst Fjodor Mstislavski
Russian coa 1589 grozny.png vürst Dmitri Hvorostinin
Russian coa 1589 grozny.png vojevood Pjotr Šeremetjev
Russian coa 1589 grozny.png vürst Vladimir Dolgorukov
Lilla riksvapnet.svg Eestimaa kuberner Gustaf Banér
Lilla riksvapnet.svg Narva asehaldur, feldmarssal Karl Henriksson Horn
Jõudude suurus
35 000 20 000
Vaherahu Vene-Rootsi sõjas 1590. aastal

Vene-Rootsi sõda (1590–1595)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vene-Rootsi sõda (1590–1595)

16. sajandi viimasel kümnel oli poliitiline olukord Põhja-Euroopas muutunud, Poola-Leedu troonile oli 1587. aastast tõusnud Rootsi kuninga Johan III poeg Zygmunt III Waza ning kuigi Rzeczpospolita oli sõlminud Moskva tsaaririigiga 15-aastase vaherahu ei olnud välistatud nendepoolne sõjaline liit Moskva tsaaririigi vastu ning algselt püüdis Moskva tsaar taastada Liivi sõja eelseid valdusi läbirääkimiste teel kuningas Johan III-ga.

Vene-Rootsi sõja 1590. aasta vaherahu Narvas
Osa Vene-Rootsi sõda (1590–1595)
Toimumisaeg 25. veebruar 1590
Toimumiskoht Narva
Tulemus Vaherahu 1-ks aastaks
Osalised
Russian coa 1589 grozny.png Moskva tsaaririik Lilla riksvapnet.svg Rootsi kuningriik
Väejuhid või liidrid
Lilla riksvapnet.svg Narva asehaldur, feldmarssal Karl Henriksson Horn
Vaherahu tulemused:
1. Rootsi loobus Moskva kasuks 3 linnast Ingerimaal: Jama, Ivangorod, Koporje;
2. Sõlmitud tingimused olid algsed, mille pidid kinnitama rahuläbirääkimised, millel otsustatakse lõplikult Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi territoriaalsed nõudmised.

Sõjategevus 1590, jaanuar-veebruar[muuda | redigeeri lähteteksti]

1590. aasta jaanuaris alustasid Vene väed sõjategevust jaanuari alguses rüüsteretkedega Ingerimaale. 18. jaanuril alustasid Vene väed liikumist Novgordist Ingerimaale ja väesalk liikus ka Kaporjet piirama.

Põhiväed jõudsid Jama kindluse juurde ning alustasid selle piiramist, kindluse garnison alistus juba järgmisel päeval (25.01). 30. jaanuaril jõudsid vene eelväed Ivangorodi alla ja asusid selle piiramisele. Vene vägesi rünnati rootsi 4 000 mehelise, piiril asunud väe poolt, kuid rootslased Göran Boije juhtimisel kaotasid lahingu ja taganesid Rakvere suunas, kus asusid rootslaste põhiväed, Eestimaa kuberneri Gustaf Banéri juhtimisel.

2. veebruaril jõudsid Ivangorodi ja Narva linnuste alla Vene põhiväed ning algas kindluste piiramine, milles kasutati selleks Pihkvast kohale koodud müürilõhkumissuurtükke. Narva ja Ivangorodi piiramise ajal rüüstasid vene ratsaväed ka Alutaguse ja Rakvere piirkonnas 19. veebruaril tegid vene väed katse vallutada Narva ja Ivangordi linnuseid tormijooksuga, kuid ebaõnnestusid selles. Rünnakule järgnenud päeval alustasid kindluse kaitsjad Karl Henriksson Horni juhtimisel vaherahuläbirääkimisi.

Vene-Rootsi sõja 1590. aasta vaherahu

Vaherahuläbirääkimiste tulemusel, Narva ja Ivangorodi asevalitseja Karl Henriksson Horn nõustus 25. veebruaril sõlmima 1-aastase eelvaherahulepingu, millega nõustus tagastama Moskva võimu alla Ingerimaal: Jama, Ivangorodi ja Koporje.

Rootsi kuningas Johan III keeldus tunnistamast Horni poolt sõlmitud vaherahulepingut ning Karl Henriksson Horn mõisteti Ivangorodi loovutamise eest surma ning Eestimaa kuberner Gustaf Banér tagandati ametist. Vägede ülemjuhatajaks Eestimaale määrati Klas Eriksson Fleming.

Next.svg Pikemalt artiklis Narva piiramine (1590)

Sõjategevus 1590–1591[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kehtiva vaherahulepingu ajal püüdsid rootsi väed, 1590. aasta novembris vallutada ebaõnnestunult vallutada Ivangorodi, millele järgnes Vene vägede poolne lühiajaline Narva piiramine.

1590. aasta detsembris, tegid rootsi väed sõjakäigu Pihkva piirkonda ja rüüstasid ka Jama ja Kaporje piirkonda. Samal ajal alustasid sõjategevust Venemaa vastu ka rootsi väed Österbotteni asehalduri juhtimisel ning tegid sõjakäigu kuni Valge mereni ja vallutasid Petsamo (venepäraselt Petšenga) vene õigeusu kloostri.

1591. aasta jaanuaris, tegid rootsi väed uue sõjakäigu Göran Boije juhtimisel Koporjesse, sõjakäik kestis Koporje maakonnas kuni veeburarikuuni.

1591. aasta suvel tegid rootsi väed uue sõjakäigu Morits Gripi (sv) juhtimisel Gdovi- ja Novgorodimaale. Neile vastu saadetud vene väed vojevood Pjotr Šeremetjevi Suurpolk ja vürst Vladimir Dolgorukovi Eelpolk purustati lahingus ja V. Dolgorukov võeti vangi. Rootsi väed jõudsid rüüsteretkega kuni Novgorodini. Venemaa olukorda vastupanul raskendas samal ajal Krimmi khaani Ğazı Geray II sõjakäik Moskva vastu.

Sõjategevus 1592, oktoober-november[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaherahu lõppemisel aga alustasid Vene väed 1592. aasta oktoobris-novembris uuesti sõjategevust Karjalas ja Lõuna-Soomes. Vene rüüstesalgad jõudsid Viiburini ja seejärel ka kuni Helsingini ja Turuni, mis sundis rootslasi uutele vaherahuläbirääkimistele.

Vene-Rootsi sõja 1593. aasta vaherahu

1593. aasta jaanuaris, sõlmiti Rootsi ja Moskva vahel Ivangorodis, uus 2-aastase vaherahu, mis kehtis kuni 1595. aasta jaanuarini.

Täyssinä rahu, 1595[muuda | redigeeri lähteteksti]

Läänemere ja Soome lahe äärsed maa-alad: Soome Suurvürstiriik, Ingerimaa ja Eestimaa hertsogkond, 1596. aasta Gerardus Mercatori kaardil
Next.svg Pikemalt artiklis Täyssinä rahu

1595. aastal sõlmitud Täyssinä rahuleping Vene–Rootsi sõjas, oli edukas Moskva tsaaririigilele. Vastavalt rahulepingule loovutas Rootsi Ingerimaa koos sealsete linnuste ja linnadega (Jaanilinn, Jam, Koporje, Schlüsselburg) ning Käkisalmi lääni, mis olid kõik saadud Pljussa vaherahuga.

Lepinguga määrati kindlaks Vene-Rootsi piir Soomest kuni Põhja-Jäämereni. Rootsi sai vastavalt lepingule oma kaupmeestele vabade kaubahoovide kasutamise Moskvas, Novgorodis ja Pihkvas. Venemaa sai oma kaupmeetele samad õigused Viiburis, Turus ja Tallinnas.

Kronoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

15701578Moskva tsaaririigist sõltuv Magnuse vasallkuningriik Eesti alal

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Werner Tawaststjerna: Pohjoismaiden Viisikolmattavuotinen Sota : vuosien 1570 ja 1590 Välinen Aika, 784. Lk., Helsinki: Suomen Historiallinen Seura, 1918–1920.
  • Werner Tawaststjerna: Pohjoismaiden viisikolmattavuotinen sota : sotavuodet 1590–1595 ja Täysinän rauha, Helsinki: Suomen Historiallinen Seura, 1929, ESTER (Otto Liivi retsensioon. Ajalooline Ajakiri. 1930. Lk. 172–173)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]