Fjodor III

Allikas: Vikipeedia
Vene tsaar Fjodor III

Fjodor III (9. juuni (vkj 30. mai) 16617. mai (vkj 27. aprill) 1682) oli Vene tsaaririigi tsaar aastatel 16761682. Ta oli Romanovite valitsejadünastia esimese tsaari Aleksei I Mihhailovitši vanim poeg.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Fjodor oli eelmise tsaari Aleksei I surres tolle vanim elusolev poeg. Tema ema oli Maria Miloslavskaja, kes oli selleks ajaks juba surnud, õeks Sofia Aleksejevna ning vennaks tulevane Ivan V. Tema õdedest sai koos Sofiaga täiskasvanuks 6, kuid ükski neist ei abiellunud. Fjodori poolvend oli tulevane Peeter I.

Fjodor sai tsaariks vaid 16-aastaselt, kuid juba siis oli ta tervis niivõrd vilets, et ta ei lahkunud Moskva Kremli müüride vahelt ega saanud kahest abielust järeltulijaid. Tema haiguse asjus täit selgust pole, ent ilmselt olid tema füüsilised puuded kaasasündinud.

Sisepoliitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Fjodor III oli hardalt usklik ning püüdis jätkata ka isa alustatud kirikureforme. Ta vabastas asumiselt reformi algataja, endise patriarhi Nikoni ja lasi elusalt põletada vanausuliste juhi Avvakumi. 1678. aastal viidi tsaaririigis läbi rahvaloendus ning asendati erinevad maksud ühise majapidamise pealt makstava maksuga. Fjodori ajal seati sisse ka tsaaririigi valdustele ainuvalitsemine ja valitsejad - vojevoodid. Likvideeriti ka varasem ametnike poolne elatuse ja riigimaksude kogumine nende valitsetavalt territooriumilt ning viidi sisse ka alaline valitsus (Расправная палата)

Vene tsaar Fjodor III

Fjodor III ajal moodustati Venemaal regulaararmee, endise maakaitseväe asemel. 1680. aastal oli vene tsaaririigi regulaararmees 41 sõduripolku, 21 streletsipolku 26 reitari- ja piigipolku ja 4 kasakapolku. Streletsipolgud likvideeriti Peeter III poolt, pärast 4 streletsipolgu mässu 1698. aastal. Fjodor III valitsemisajal moodustatud polkudest olid 2 (Leforti polk ja Butõrka polk), koos Peeter III moodustatud Semjonovski ja Preobraženski polguga viimased võitlusvõimelised polgud, mis katsid 1700. aastal Narva lahingus taganevaid Vene vägesi Põhjasõjas.

1682. aastal lasi ta ära põletada bojaaride sugupuud, mis määrasid nende omavahelised võimusuhted (mestnitšestvo). See lubas tal ametnikke määrata nende isiklike võimete, mitte väljakujunenud võimusuhete ning aadlipäritolu alusel.

Välispoliitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Fjodor III ajal pidas Vene tsaaririik sõda aastatel 1676–1681 Türgiga ning vallutas Osmanite impeeriumilt, suured maaalad lõunas, Paremkalda Ukraina. Sõjategevuse Osmanitega lõpetas 1681. aastal Bahtšisarai rahuleping.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tema esimene abikaasa Agafja Grušetskaja suri 1681. aasta suvel, sünnitades oma ainsat last Iljad. Ilmselt suri ka Ilja varsti. Seejärel abiellus Fjodor uuesti Marfa Apraksinaga, kuid suri järgmisel kevadel pärijata.

Fjodori surmapäeval proovisid tema poolvenna Peeter Aleksejevitši ema Natalja Narõškina sugulased toime panna paleepöörde ning panna Venemaa troonile Peeter Aleksejevitši, mööda minnes seaduslikust troonipärijast, vanuselt keskmisest Ivan Aleksejevitšist. Fjodor suri vaid 20-aastaselt. Täisealiste pärijate puudumisel tekkis troonikriis, mis lõppes lapstsaaride Ivan V ja Peeter I kaksikvõimuga.

Eelnev:
Aleksei I
Venemaa tsaar
16761682
Järgnev:
Ivan V ja Peeter I