Fjodor III
Fjodor III (9. juuni (vana kalendri järgi 30. mai) 1661 – 7. mai (vkj 27. aprill) 1682) oli Vene tsaar aastatel 1676–1682.
Fjodor oli eelmise tsaari Aleksei I surres tolle vanim elusolev poeg. Tema ema oli Maria Miloslavskaja, kes oli selleks ajaks juba surnud, õeks Sofia Aleksejevna ning vennaks tulevane Ivan V. Tema õdedest sai koos Sofiaga täiskasvanuks 6, kuid ükski neist ei abiellunud. Fjodori poolvend oli tulevane Peeter I.
Fjodor sai tsaariks vaid 16-aastaselt, kuid juba siis oli ta tervis niivõrd vilets, et ta ei lahkunud Moskva Kremli müüride vahelt ega saanud kahest abielust järeltulijaid. Tema haiguse asjus täit selgust pole, ent ilmselt olid tema füüsilised puuded kaasasündinud. Võimalik, et neile lisandusid edaspidi pikaajalised haigused, näiteks skorbuut.
Tema esimene abikaasa Agafja Grušetskaja suri 1681. aasta suvel, sünnitades oma ainsat last Iljad. Ilmselt suri ka Ilja varsti. Seejärel abiellus Fjodor uuesti Marfa Apraksinaga, kuid suri järgmisel kevadel pärijata.
Fjodor oli hardalt usklik ning püüdis jätkata ka isa alustatud kirikureforme. Ta vabastas asumiselt reformi algataja, endise patriarhi Nikoni ja lasi elusalt põletada vanausuliste juhi Avvakumi. Kuid enne kui Fjodor jõudis midagi suuremat ette võtta, suri ta vaid 20-aastaselt. Täisealiste pärijate puudumisel tekkis troonikriis, mis lõppes lapstsaaride Ivan V ja Peeter I kaksikvõimuga.
1682. aastal lasi ta ära põletada bojaaride sugupuud, mis määrasid nende omavahelised võimusuhted (mestnitšestvo). See lubas tal ametnikke määrata nende isiklike võimete, mitte väljakujunenud võimusuhete järgi.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Fjodor III |
| Eelnev: Aleksei I |
Venemaa tsaar 1676–1682 |
Järgnev: Ivan V ja Peeter I |
