Vassili III

Allikas: Vikipeedia
Vassili III
Moskoovia alade laienemine ajavahemikul 1390 – 1525 ██ Moskoovia tuumikterritoorium, ca 1300 ██ Vladimiri-Suzdali vürstiriigi territoorium, mis liideti Moskva suurvürstiriigi poolt 1390. aastaks ██ Suurvürst Ivan III poolt 1505. aastaks hõivatud territooriumid ██ Suurvürst Vassili III 1505–1533 poolt hõivatud territooriumid
Leedu suurvürstiriigi ja Moskva suurvürstiriigi piirialad 15. sajandil

Vassili III (25. märts 14793. detsember 1533) oli Moskva suurvürstiriigi suurvürst aastatel 1505–1533.

Riigi laiendamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vassili ajal viidi lõpule tema isa, Ivan III algatatud "Vene maade kogumine": 1510. aastal liideti riigiga Pihkva vürstiriik, 1521. aastal Rjazani vürstiriik, Novgorodi vürstiriik (1522).

Samuti peeti kohati edukaid sõdu Leeduga, Moskva suurvürstiriik vallutas 1514. aastal Smolenski piirkonna, mis oli aastast 1404 olnud linn Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi koosseisus. Et Vassili sisuliselt jätkas oma isa poliitikat, siis pole ajaloolased talle tavaliselt kuigi palju tähelepanu pööranud.

Vasilii III pidas Leedu suurvürstiriigi suurvürsti Zygmunt I-ga sõdu aastail 1507–1508 ja 1512–1522.

Aastail 1518–1522 pidas edutuid sõdu Krimmi khaaniriigi ja Kaasani khaaniriigiga. Sõjas Krimmi khaaniriigiga, 1517. aastal jõudsid tatari väed sõjakäiguga kuni Tula linnani Venemaa sisemaal ja 1521. aastal sõjakäigus, piirasid Moskvat.

Vassili III valitsejatiitel[muuda | redigeeri lähteteksti]

„Suur Valitseja Vassili, Jumala armust kogu Vene Valitseja, ja Vladimiri, Moskva, Novgorodi, Pihkva, Smolenski, Tveri, Jugra, Permi, Vjatka, bulgaaride ja muude Suurvürst; Nižni Novgorodi, ja Tšernigovi, ja Rjazani, ja Volokolamski, ja Rževi, ja Belski, ja Rostovi, ja Jaroslavli, ja Beloozero, ja Udora, ja Obdoria, ja Kondia, ja muu Valitseja ja Suurvürst“

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vassili isa oli Moskva suurvürst Ivan III ja ema Bütsantsi viimase keisri Konstantinos XI vennatütar Zoe Palaiologos.

Vassili III 1. abielu sõlmiti 1505. aastal Solomonia Jurjevna Saburovaga (surn. 1542) ja lahutati 1525. aastal, kellega Vassili III oli suuri probleeme meessoost järglase, pärija saamisega.

Vassili III 2. abielu sõlmiti 1526. aastal, Leedu suurvürstiriigi alalt Moskva suurvürsti teenistusse üle läinud Glinskite suguvõsast pärineva vürst Vassili Lvovitš Glinski ja Serbia vürstinna Ana Jakšići tütre Jelena Vassiljevna Glinskajaga (1506/07–1538). Vassili III ja Jelena järglased:

Eelnev:
Ivan III
Moskva suurvürst
15051533
Järgnev:
Ivan IV