Vassili III

Allikas: Vikipeedia
Vassili III
Moskoovia kaart 1549. aastal

Vassili III (25. märts 14793. detsember 1533) oli Moskva suurvürst aastatel 1505–1533.

Riigi laiendamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vassili ajal viidi lõpule tema isa, Ivan III algatatud "Vene maade kogumine": 1510 liideti riigiga Pihkva vürstiriik ning 1521 Rjazani vürstiriik, Põhja Novgorodi vürstiriik (1522). Samuti peeti kohati edukaid sõdu Leeduga, venelased vallutasid 1514. aastal Smolenski. Et Vassili sisuliselt jätkas oma isa poliitikat, siis pole ajaloolased talle tavaliselt kuigi palju tähelepanu pööranud.

Välispoliitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pidas Leedu suurvürstiriigi suurvürsti Zygmunt I-ga sõdu aastail 15071508 ja 1512-1514.

Aastail 1518—22 pidas edutuid sõdu Krimmi khaaniriigi ja Kaasani khaaniriigiga.

Vassili III valitsejatiitel[muuda | redigeeri lähteteksti]

„Suur Valitseja Vassili, Jumala armust kogu Vene Valitseja, ja Vladimiri, Moskva, Novgorodi, Pihkva, Smolenski, Tveri, Jugra, Permi, Vjatka, bulgaaride ja muude Suurvürst; Nizovje Novolinna, ja Tšernigovi, ja Rjazani, ja Volokolamski, ja Rževi, ja Belski, ja Rostovi, ja Jaroslavli, ja Beloozero, ja Udora, ja Obdoria, ja Kondia, ja muu Valitseja ja Suurvürst“

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vassili isa oli Moskva suurvürst Ivan III ja ema Bütsantsi viimase keisri Konstantinos XI vennatütar Zoe Palaiologos.

Vassili III 1. abielu sõlmiti 1505. aastal Solomonia Jurjevna Saburovaga (surn. 1542) ja lahutati 1525. aastal, kellega Vassili III oli suuri probleeme meessoost järglase, pärija saamisega.

Vassili III 2. abielu sõlmiti 1526. aastal, Leedu suurvürstiriigi alalt Moskva suurvürsti teenistusse üle läinud Glinskite suguvõsast pärineva vürst Vassili Lvovitš Glinski ja Serbia vürstinna Ana Jakšići tütre Jelena Vassiljevna Glinskajaga (1506/07–1538). Vassili III ja Jelena järglased:

Eelnev:
Ivan III
Moskva suurvürst
15051533
Järgnev:
Ivan IV