Kuningas
| See artikkel on monarhist; malendi kohta vaata artiklit Kuningas (male); filmi kohta vaata ariklit Kuninganna (film); mängukaardi kohta vaata Kuningas (mängukaart) |
| See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
See artikkel on praegu väga viletsas seisus. Igasugune abi selle täiendamisel ja parandamisel on teretulnud.
Kuningas (või kuninganna) on tänapäeval monarhistliku korraga riikide enamiku riigipea. Tänapäeva maailmas omavad kuningad sageli vaid esindusfunktsiooni ning sümboolset võimu. Reeglina on kuningatiitel sünnijärgne, harvemini on kuningas valitav.
Sõna kuningas tuleneb muinasgermaani sõnast kuningaz, algse tähendusega sugukonna, kogukonna, hõimu, rahva juht. Samast pärinevad vanaskandinaavia konungr, taani konge, saksa könig, alamsaksa könnig, hollandi koning, norra konge, rootsi kung ja konung, soome kuningas. Retkejuhte kutsuti merekuningaiks.
Otsene seos kuningaga on leedu kunigaikštisel (suurvürst, Magnus Princeps, samuti kunigu kunigas või didysis kunigas), samas lihtsalt kunigas tähendab tänapäeva leedu keeles katoliku preestrit. Moodsat kuningat kutsutakse aga karalius.
Kuningast tuleneb ka läti kungs - isand, härra, peremees. Moodsat kuningat kutsutakse karalis, vürsti knazs.
Muinas-Eestis kutsuti kuningaks (Läti Henriku princeps, esimene) isandate-senioride seisusest valitud juhti.
Kuningat nimetatakse Tema Majesteediks.
Tänapäeva kuningatiitlid on (lühendatud kujul):
- Bahreini kuningas
- Belgia kuningas
- Bhutani kuningas
- Hispaania kuningas
- Hollandi kuningas (praegu valitseb kuninganna)
- Jordaania kuningas
- Kambodža kuningas
- Lesotho kuningas
- Malaisia kuningas
- Maroko kuningas
- Nepali kuningas
- Norra kuningas
- Rootsi kuningas
- Samoa kuningas
- Saudi Araabia kuningas
- Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kuningas (praegu valitseb kuninganna)
- Svaasimaa kuningas
- Taani kuningas (praegu valitseb kuninganna)
- Tai kuningas
- Tonga kuningas