Troitse-Sergi suurklooster

Allikas: Vikipeedia

UNESCO maailmapärandi logoTroitse-Sergi suurklooster

UNESCO maailmapärand

Trinity view.jpg
Asukoht Venemaa Venemaa
Tüüp Kultuurimälestis
Kriteeriumid II, IV
Viited 657
Regioon* Euroopa ja Põhja-Ameerika
Koordinaadid 56° 18′ 37″ N, 38° 7′ 52″ E56.3103538.1312
UNESCO nimekirjas
Nimekirja arvatud 1993  (17. istung)
*Regioon on UNESCO määratletud

Troitse-Sergi suurklooster (vene keeles Троице-Сергиева лавра; ametlikult Püha Kolmainu Sergi Suurklooster (Свято-Троицкая Сергиева Лавра)) on Moskva oblasti kirdeosas Sergijev Possadis asuv õigeusu klooster.

Kloostri asutas 1337 Radoneži Sergi (vene keeles Сергий Радонежский, 1314–92). Esialgu elas Sergi erakuna, aga peatselt hakkasid tema lähedusse elama asuma teised erakud. Klooster pühitseti 1340. 1355 võeti vastu kloostri uus põhikiri, mis sätestas ühiselu reeglid.

Kloostri algne põhiplaan on üldjoontes säilinud tänapäevani. Tänapäevase välisilme sai klooster 15.18. sajandil. 1550. aastatel ümbritseti klooster valge kivimüüriga, millel on 12 torni. Müür on 1284 m pikk.

Kloostri esimene ülem oli isa Mitrofan, kes oli Radoneži Sergi mungaks püganud. Pärast Mitrofani surma sai kloostriülemaks Radoneži Sergi kuni oma surmani. 1561 pälvis kloostriülem arhimandriidi tiitli.

Keskajal oli klooster Loode-Venemaa poliitilises elus mõnikord tähtsal kohal. Ta toetas Venemaa tsaare. Üldtunnustatud kirikuloo järgi osales klooster võitluses tatari-mongoli ikke vastu ja segaduste ajal tegutses ta ka Vale-Dmitri II vastu. Kloostri mungad osalesid 1380 Kulikovo lahingus ja kloostriülem Sergi õnnistas lahingusse sõitva väe juhti Dmitri Ivanovitši.

Segaduste ajal pidas klooster vastu 16 kuud kestnud Rzeczpospolita vägede piiramisele. Hiljem oli klooster Minini ja Požarski ülestõusu üks tugipunkte. Viimast korda jõudis vaenuvägi kloostri müüride alla 1618 ja see oli Poola kuningapoeg Wladyslaw IV.

Tähtsaim ehitus suurkloostris on Kolmainu katedraal (142223), mille ikonostaasi loomisest võttis osa Andrei Rubljov. Olulised on veel Uspenski katedraal (155985, freskod aastast 1684), Smolenskaja kirik (174648) ja kellatorn (174169).

Alates 1688 on Troitse-Sergi patriarhi asukoht. 8. juulil 1742 andis Jelizaveta Petrovna kloostrile suurkloostri tiitli.

Aastal 1742 avati kloostris vaimulik seminar ja aastast 1814 on seal Moskva Vaimulik Akadeemia.

Suurklooster suleti 20. aprillil 1920 Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu dekreediga "Troitse-Sergi suurkloostri muutmisest ajaloo-kunstimuuseumiks". See muuseum muudeti 1946. aasta kevadel taas suurkloostriks.

Tänapäeval elab kloostris paarsada munka. Kloostrit juhib alates 30. novembrist 1988 peapiiskop Feognost Guzikov.

Klooster kuulub alates 1993 UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Kloostri tänapäevane panoraam

56.3102777838.12944444