Inglismaa kuningriik

Allikas: Vikipeedia
Inglismaa kuningriik
Kingdom of England
9271649 ning 16601707
Flag of England.svg   Royal Coat of Arms of England (1399-1603).svg
Inglismaa kuningriigi lipp Inglismaa kuningriigi vapp
Kingdom of England.png
Inglismaa kuningriik
Riigipea Inglismaa kuningas
Pealinn Winchester (kuni 1066)
Westminster (alates 1066)
Religioon kuni 1533. aastani katoliiklus, hiljem anglikaani
Deviis Dieu et mon droit (prantsuse)

Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas aastail 9271649 ja 16601707. Kuningriik hõlmas Inglismaa ja 13. sajandist ka Walesi, samuti mitmeid ümbritsevad saari.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inglismaa kuningriigi alguseks peetakse 927. aastat, mil Athelstan viis lõpule väikeste anglosaksi kuningriikide ühendamise.

Normannide vallutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

1066. aastal vallutas Normandia hertsog William Vallutaja Inglismaa.

Next.svg Pikemalt artiklis Normanni vallutus Inglismaal, Hastingsi lahing

Plantagenet' dünastia[muuda | redigeeri lähteteksti]

1154-1485 valitses Inglismaad viisteist Plantagenet'de monarhi. Dünastia vanem haru valitses Henry II-st kuni Richard II kukutamiseni 1399. aastal. Seejärel valitses pool sajandit noorem haru, Lancasterid, kuni see põrkus Rooside sõjas Yorki haruga. Kolme Lancasteri kuninga järel läks kroon kolme Yorki kuninga kätte, kellest viimane, Richard III, langes Bosworthi lahingus 1485.

Plantagenet'de ajal kujunes Inglismaal eripärane Inglise kultuur ja kunst. Seda edendasid mõned kuningad, kes olid "Inglise luule isa" Geoffrey Chauceri patroonid. Tollane populaarseim arhitektuuristiil oli gooti arhitektuur. Igapäevaelu ja kultuuri mõjutas Must Surm.

Pikaajaline mõju konstitutsioonilise õiguse arengule oli kuningas John Maata kinnitatud Magna Cartal, samast perioodist pärineb ka Inglismaa parlamendi institutsioon.

13. sajandil ühendati kuningriigiga Wales, aastatel (1455–1487) toimus kuninga Edward III (1312–1377) järeltulijate Plantagenetide dünastiasse kuuluva Lancasteri ja Yorki dünastia vahel Inglise trooni üle (Rooside sõda).

Inglise–Prantsuse rivaliteet[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inglismaa kuninga, Anjou krahvi ja Normandia hertsogi Henry II valitsusajal (1154–1189) muutus Inglismaa kuningriik Euroopa üheks võimsamaks riigiks, jäädes alla vaid Friedrich Barbarossa Saksa-Rooma riigile. Henry käes oli peaaegu pool Prantsusmaad, Normandia ja Akvitaania, mis alates Plantagenetite dünastiasse kuuluva Henry II võimulesaamisest oli noile kuulunud. Prantsusmaa kuninga Philippe II valitsusajal, aastail 11801223 õnnestus tal John Maata valitsusajal pärast Bouvinesi lahingu võitmist 1214. aastal, kus prantslased võitsid inglasi ja Saksa-Rooma keisrit Otto IV-t, piirata Inglise kuningate valdusi Euroopa mandril.

Ajastu välispoliitikat kujundas suuresti Saja-aastane sõda (1337-1453) Inglismaa ja Prantsusmaa kuningriikgi vahel

Tudorite Inglismaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tudorid (1485–1603), Henry VIII. Elizabeth I.

Reformatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Reformatsioon, Protestantism, Anglikaani kirik, Westminster Abbey

Inglismaa kuningas Henry VIII (1509–1547) ei pooldanud Martin Lutheri õpetust, kuid pooldas reformatsiooni isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu. Inglismaal moodustati Henry VIII poolt Anglikaani kirik, Inglise riigikirik, mille peaks oli kuningas. Kuninga ettepanekul keeldus Inglismaa parlament paavsti kuuriale makse tasumast, kirikupeaks kinnitati kuningas. Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti ja kirikuteenistus muudeti sisuliselt protestantlikuks ja ingliskeelseks.

Inglise-Hispaania sõjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Inglise-Hispaania sõda

Osana 16. sajandi ja 17. sajandil Euroopas toimunud vastasseisust protestantide ja katoliiklaste vahel pidasid katoliiklik Hispaania ja protestantlik Inglismaa kuningriik sõdu: Inglise-Hispaania sõda (1585–1604), mille käigus hävines Inglismaa protestandist kuninganna Elizabeth I ja Hispaania rooma-katoliku kiriku pooldaja kuninga Felipe II vahelises vastasseisus Hispaania Võitmatu Armaada 1588. aastal. Eelnevalt olid inglise piraadid (Francis Drake jt.) olid juba aastaid Hispaania ja Hispaania koloniaalimpeeriumi vahel kurseerinud laevu rüüstanud, lisaks toetas Inglise kuninganna Elizabeth aktiivselt Madalmaade ülestõusu Hispaania ülemvõimu vastu.

Järgnesid veel ka Inglise-Hispaania sõda (1625–1630), osana Kolmekümneaastaseste sõjast ja Inglise-Hispaania sõda (1654–1660).

Inglise–Šoti personaalunioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

1603. suri lastetu Elizabeth I ning Inglismaa troonile tõusis James I nime all Šotimaa kuningas James VI, mis tähendas, et Inglismaa ja Šotimaa moodustasid personaaluniooni.

Inglise kodusõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

1641. aastal algas Inglise kodusõda (1642–1651), mis viis Charles I kukutamise ja kuningriigi kaotamiseni 1649. aastal. Inglise Vabariik (1649–1660).

Inglise restauratsioon, monarhia taastamine. Kuulus revolutsioon (1688). Kuningavõim taastati 1660. aastal (Stuartite restauratsioon).

Inglismaa ja Šotimaa ühendkuningriik[muuda | redigeeri lähteteksti]

1707. aasta Act of Union-iga ühendati Šotimaa kuningriik ja Inglismaa kuningriik, mis alates 1603. aastast olid olnud personaalunioonis (Inglismaa ja Šotimaa monarhid: James I, Charles I, Oliver Cromwell, Richard Cromwell, Charles II, James II, Mary II, William III, Anne ) - Suurbritannia kuningriigiks (1707–1801).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]