Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud artiklist
Moskoovia)
| See artikkel vajab toimetamist. |
Moskva Suurvürstiriik (vene: Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi algul Vladimiri-Suzdali vürstiriigist eraldunud Moskva Vürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV reorganiseeris ta Moskva Tsaaririigiks. Moskva Tsaaririik aga on praeguse Venemaa eelkäija.
Moskva vürst Daniil, Aleksander Nevski poeg, liitis Moskvaga 14. sajandi algul Kolomna, Perejaslavl-Zalesski ja Možaiski. Oluliselt tugevdas Moskva Vürstiriiki Ivan I, kellest 1382 sai ka Vladimiri suurvürst; metropoliidi asukohaks sai Vladimiri asemel Moskva. Vürst Semjon Uhke nimetas enda koguni Vene suurvürstiks. Dmitri Donskoi ajal sõdis Moskva Suurvürstiriik aktiivselt Kuldhordiga ja lõi Kulikovo lahingus 1380 otsustavalt mongoli-tatari vägesid. Vassili I ajal liideti Suzdali ja Nižni-Novgorodi vürstiriik. 15. sajandi II veerandil puhkenud sõda riigi jagunemise pooldajatega, kelle eesotsas seisid Galiitsia vürstid, lõppes Vassili II võiduga. 1478 liidendati Novgorodi Vabariik, 1485 Tveri Vürstiriik, 1510 Pihkva Vürstiriik, 1514 Smolenski Vürstiriik ning arvatavasti 1521 Rjazani Vürstiriik. 1480 vabanes Venemaa mongoli-tatari ikkest. Ivan III ja Ivan IV ajal tsentraliseeriti riigi haldus, loodi prikaasid. 15. sajandi lõpus hakkas Moskva Suurvürstiriik huvi tundma Vana-Liivimaa alade vastu. Ordumeister Wolter von Plettenberg otsustas koguda suure väe ning moskoviitide huvi jahutada. 1501. aastal tegi umbes 80 000 mehest koosnev vägi sõjaretke Moskooviasse, millele moskoviidid vastasid julma rüüstamisega. Aasta hiljem oli ordumeister oma väega taas Moskoovias, kus õnnestus saavutada võit ülekaaluka vaenlase üle. Ivan IV Julm surus Opritšnina abil karmilt maha bojaaride ja osastisvürstide vastuseisu keskvõimule. 15. sajandil hakkas Moskva Suurvürstiriik laienema mittevenelastega asustatud aladele, kui allutati komid, karjalased ja osaliselt marid, 16. sajandil handid ja mansid.
