Opritšnina
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2009) |
Opritšnina (venekeelsest sõnast опричь, 'lisaks, peale') oli Moskva Suurvürstiriigi juhi Ivan IV Julma sisseviidud riigi haldusvorm, ka tsaari politsei- ja ihukaitsevägi. Uue halduskorraga jagati suurvürstiriigi territoorium kaheks osaks: aadlikele kuuluvateks päritavateks maavaldusteks (zemštšina) ja riigi keskvõimule kuuluvateks ning valitseja äranägemise järgi jaotatavateks maa-aladeks (opritšnina).
Opritšninasüsteem omas dubleerivat haldussüsteemi ning ka nn opritšnikutest koosnevaid relvajõude, mis koostati 10. oktoobril 1550 isikliku truuduse kriteeriumi alusel Moskva suurvürstile erinevatest seisustest isikutest ja saadeti laiali 1572. aastal. Opritšnik Maljuta Skuratov juhtis Ivan Julma käsul opritšnina laiali ajamist. 1570. aasta 25. juunil juhtis ta Moskvas 200 opritšniku avalikku hukkamist.[1]
Opritšnina ülesanne oli Ivan IV Julma ülesandel senini killustatud vürstiriikide ja ääremaade maavaldajate allutamine tsentraliseeritud keskvõimuga riigile. Selleks teostati individuaalterrorit vürstide suhtes, sõjategevust demokraatliku riigikorraldusega väikeriikide vastu (Novgorodi vabariik, Pihkva vürstiriik), 1570 ka Moskva vürstiriigis olnud sisemise opositsiooni vastu.
Allutamiseks opritšnikud põletasid elusalt, rebisid, praadisid, tükeldasid, kägistasid, sundisid jääauku ja mürgitasid veiniga nii avalikult kui ka varjatult.[1]
Opritšnina juht oli Aleksei Basmanov.[1]
Opritšnina ja Eesti[muuda | muuda lähteteksti]
Opritšnina juhiks oli Maljuta Skuratov, kes sai surma Liivi sõjas musketikuuli tõttu[1] 1573. aastal, kui vene vägedel õnnestus Paide linn rootslaste käest vallutada. Linna kaitses väidetavalt 80 000-mehelise vene väe vastu üksnes 50-meheline Rootsi maakaitseväelaste garnison, kes suure tõenäosusega koosnes Järvamaalt värvatud talupoegadest. Koos nendega pidasid kindluses rünnakutele vastu linnakodanikud ja kindlusse põgenenud talurahvas, keda oli kokku ilmselt poole tuhande ümber. Linna vallutamisel selle kaitsjad ja ilmselt suurem osa eestlasi hukati või piinati surnuks, linnakodanikud küüditati Venemaale. Umbes 20 aastat hiljem oli endistest linnakodanikest naasnud ainult kuus.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Minnik, Taavi (1. jaanuar 2023). "450 AASTAT TAGASI | Ivan Julm korraldas Paides kättemaksuks oma lemmiku hukkumisele jõhkra veresauna". Delfi. Vaadatud 1. jaanuaril 2023.