Romanovid

Allikas: Vikipeedia

Romanovid olid Venemaa tsaaririigi ja Venemaa keisririigi valitsejatedünastia, kes valitses Venemaad kuni 1917. aasta veebruarirevolutsioonini.

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia vapp

Mihhail I Fjodorovitš Romanov oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Ta valiti Maakogu (Zemski Sobor) poolt 21. veebruaril 1613. 16-aastaselt kogu Venemaa valitsejaks. Tsaariks kroonimine leidis aset Moskva Kremlis Uspenski katedraalis 11. juulil 1613.

Romanovid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mihhail Romanov
Peeter I.
Jelizaveta Petrovna

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, hilisem Venemaa keiser Peeter III.

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia valitses Venemaad 1761–1917. Dünastiale pani aluse Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, kes Vene keisrina kandis nime Peeter III. Ta päris Vene trooni, sest tema ema oli Peeter I tütar Anna Petrovna Romanova. Dünastiast pärineb ka viimane Venemaa keiser Nikolai II.

Nikolai I
Aleksander III
Nikolai II

Vene keiserliku perekonna pead alates 1917. aastast[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 19171938 Kirill Vladimirovitš (Kirill I), (1876–1938), abiellus 1905 Sachsen-Coburg-Gotha printsessi Victoria Melitaga (Viktoria Fjodorovna, 1876–1936)
  • 19381992 Vladimir Kirillovitš (Vladimir III), (1917–1992), abiellus 1948 vürstinna Leonida Bagration-Muhranskiga (Leonida Georgijevna, 1914–2010)
  • 1992Maria Vladimirovna (Maria I), (1953–), abiellus 1976 Preisi printsi Franz Wilhelmiga (Mihhail Pavlovitš, 1943–, lahutatud 1986)
    • troonipärija Georgi Mihhailovitš (sündinud 1981)

Troonipärimise seadus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Troonipärimise seadus Venemaal kehtestati keiser Paul I poolt 1791. aastal. Nikolai I ajal, 1832. aastal, lisati see sõnastuses Keiserliku perekonna institutsioon («Учреждение об императорской фамилии») Venemaa keisririigi seaduste kogumikku («Свод законов Российской империи»). Viimased parandused sellesse viidi sisse Nikolai II poolt 1911. aastal.

Keisritrooni pärijale esitatud nõuded:

  1. Kuuluvus Romanovite keiserlikku kotta;
  2. Esmasündimus meesliinis;
  3. Vanemate abielu võrdsus (troonipärija peab abielluma valitseva koja liikmega);
  4. Sündimine õigeusklikest vanematest, vaieldamatu truudus õigeusule ja tema kaanonitele;
  5. Põhiseadustele, mille alusel keiser ja tema järglased valitsevad, antud truudusevandest kinnipidamine;
  6. Troonile asumise kõlblikkus usulisest vaatekohast;
  7. Meesliini katkemisel läheb troonipärimisõigus naissoost isikule, kes vastab ülalloetletud nõudmistele[2].

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]