Jakob De la Gardie
Krahv Jakob Pontusson De la Gardie (30. juuni 1583 Tallinn – 12. august 1652 Stockholm) oli Rootsi väejuht (1609 feldmarssal) ja riigitegelane (riigimarssal 1628).[1]
Sisukord |
Elulugu [muuda]
Jakob De la Gardie oli Pontus De la Gardie ja Sofia Gyllenhielmi poeg, ning Axel Julius De la Gardie ja Magnus Gabriel De la Gardie isa. Tema ema suri sünnitusel ning isa uppus kaks aastat hiljem Narva jõkke, misjärel Jakobi Soomes elav vanaema Karin Hansdotter ta enda kasvatada võttis.
1601. aastal osales ta Poola-Rootsi sõjas Liivimaal. Samal aastal võtsid poolakad ta Valmiera langemise järel koos oma sugulase Carl Carlsson Gyllenhielmiga vangi. Vangis viibis ta neli aastat ning peale vabanemist suundus Hollandisse, kus võttis vabatahtlikuna osa Madalamaade ülestõusust. 1606–1608 teenis ta Oranje Mauritzi vägedes. Hollandi sõjakunst avaldas talle suurt muljet, ning Rootsi naasnuna asus ta seda seal tutvustama.
Poola-Vene sõja ajal toetas Rootsi Moskva tsaari Vassili IV-t. Rootsi lubas saata tsaarile appi vägesid, nõudes vastutasuks Käkisalmi maakonda. Jakob De la Gardie määrati Venemaale mineva ning peamiselt palgasõduritest koosneva väe ülemaks. De la Gardie sõjakäiguna tuntud ettevõtmine päädis Rootsi-Vene vägede jõudmisega Moskvasse.
1610. aasta 4. juuli osales De la Gardie koos Dmitri Šuiski ja Andrei Vassiljevitš Golitsõniga Klušino lahingus, mis kaotati arvulises vähemuses olnud Poola vägedele, mida juhtis Krooni välihetman Stanisław Żółkiewski.
De la Gardie mängis olulist rolli ka 1610. aastal Rootsi ja Moskva vahel puhkenud Ingeri sõjas. Sõja üheks eesmärgiks oli panna Gustav II Adolfi noorem vend Karl Filip Moskva troonile. 1611. aastal vallutasid Jakob De la Gardie juhitud Rootsi väed Novgorodi.
1613. aastal määrati Jakob De la Gardie riiginõunikuks.
1615. sai ta Läckö krahvi tiitli ja 1625. aastal immatrikuleeriti kolmanda krahvi perekonnana Rootsi rüütelkonda.[2]
1617 kirjutas ta Rootsi kuninga Gustav II Adolfi esindajana alla Stolbovo rahulepingule.
1619–1622 oli ta Eestimaa kuberner (maapealik) ning Tallinna linnuse ja lääni asehaldur, 1622–1630 Liivimaa kindralkuberner (Riia maapealik), 1630 Rootsi sõjakolleegiumi esimees ja 1632–1644 kuninganna Kristiina eestkostevalitsuse liige.[3]
Jakob De la Gardiet kutsuti Eestis Laisk-Jaaguks, sest ta kaalus oma otsuseid kaua ja põhjalikult.
Jakob De la Gardie on maetud Veckholmi kirikusse, mis asub Uppsala läänis, Rootsis. Abikaasa Ebba Brahe poolt 1652 Pohjanmaal asutatud linnale sai tema auks nimeks Jakobstad.
Tema arhiivi säilitatakse Tartu Ülikooli raamatukogus ja tema abikaasa Ebba Brahe vapiga 17. sajandist pärinev etikukivi, mille on valmistanud üks kuulsamaid Tallinna kiviraidureid Arent Passer, asub Viru tänaval asuva De la Gardie Kaubamaja keldrikorruse restaureeritud müüril.
Mõisad [muuda]
14. märtsil 1624 andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf krahv Jakob de la Gardiele, kui Liivimaa kindralkubernerile Norrköpingi õiguse (rootsi: Norrköpings arvförening) alusel Helme linnuse ja mõisa (Schloß Helmet) koos Jõgeveste (Beckhof) ja Hummuliga (Hummelshof), ning hiljem eraldatud Kärstna (Kerstenhof) ja Lõvega (Lauenhof), kokku 26 1/2 adramaad ja 47 talupoega, millele lisandusid veel Tarvastu (Schloß Tarwast) - 20 adramaad ja 46 talupoega ja Viljandi lossilään (Schloß Fellin) koos Vastemõisaga - 38 adramaad ja 98 talupoega, kokku 84 adramaad ja 191 talupoega Liivimaal.
Lisaks kuulusid Jakob De la Gardiele Eestimaal Haapsalu piiskopilinnus, Kolga (Kolck), Kiiu (Kida), Kõnnu (Könda) ja Loo (Neuenhof), Hiiumaal Suuremõisa (Großenhof) (omanik aastast 1624) ja Saaremaal Pöide ning veel paljud teised valdused.
Perekond [muuda]
Jakob De la Gardie abiellus 23. juunil 1618 Stockholmi lossis krahvinna Ebba Brahega (1596–1674), kes oli Rootsi riiginõuniku ja riigidrotsi krahv Magnus Brahe (1564–1633) ja Brita Stensdotter Leijonhufvudi (surn. 1611) tütar, ning Soome kindralkuberner Per Brahe noorema tädi.[4] Neil oli 14 last, kellest 7 said täiskasvanuks.[5]
- Magnus Gabriel De la Gardie (1622–1686), Rootsi riigitegelane
- Maria Sophia De la Gardie (1627–1694), aastast 1643 Eestimaa kuberneri Gustaf Gabrielsson Oxenstierna abikaasa
- Jacob Casimir De la Gardie (1629–1658), Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane
- Pontus Fredrik De la Gardie (1630–1692), Rootsi riigitegelane
- Christina Catharina De la Gardie (1632–1704), krahv Gustaf Adolf Lewenhaupti ja krahv Gustaf Otto Stenbocki abikaasa.
- Axel Julius De la Gardie (1637–1710), Rootsi riigitegelane, sõjaväelane, Eestimaa kindralkuberner.
- Ebba Margareta De la Gardie (1638–1696), Kronobergi vabahärra ja prantsuse krahvi (aastast 1675) Per Sparre (1628–1692) abikaasa, kelle pojapojapoeg on Pariisi Triumfikaarele jäädvustatud Napoleon I-e kindral Louis Ernest Joseph Sparre (1780–1845).[6]
Teised lapsed: Pontus (1619–1632), Christina (1620–1622), Sophia (1621), Brita (1624), Gustaf Adolph (1626–1630), Johan Carl (1634) ja Birgitta Helena (1636) surid kõik lapseeas.
Esivanemad [muuda]
| Jakob De la Gardie esivanemad | |||
|---|---|---|---|
| Krahv Jakob De la Gardie (1583–1652) |
Vabahärra Pontus De la Gardie (suri 1595) |
Jacques Scouperier (suri 1565) |
Guillaume Scouperier |
| Jeanne de Bellegarde | |||
| Catherine de la Sainte Colombe | Berenger de la Sainte Colombe | ||
| Honorine Dufaur | |||
| Sofia Gyllenhielm (1559–1583) |
Rootsi kuningas Johan III (1537–1592) |
Rootsi kuningas Gustav Vasa (1496–1560) |
|
| Margareta Eriksdotter (Leijonhufvud) (1514–1551) |
|||
| Katarina Hansdotter (1539–1596) |
Hans Klasson Kökkemäster | ||
| Ingeborg Åkesdotter | |||
Viited [muuda]
- ↑ Vilhelm Fredrik Palmblad: Biographiskt Lexicon öfver namnkunnige Svenska Män 4, D - Fl, Upsala 1838, lk. 83-97
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk.3
- ↑ August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18-19, Riga: Hartknoch 1789, lk. 497-500
- ↑ De la Gardie / Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2: Estland, Bd.:3, Görlitz, 1930, lk.56
- ↑ Svenskt biografiskt handlexikon, 1906, lk. 230
- ↑ Carl Fredric Rothlieb: Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1807, lk.298
