Lõuna-Madalmaad

Allikas: Vikipeedia

Lõuna-Madalmaad (hollandi keeles Zuidelijke Nederlanden, hispaania keeles Países Bajos del Sur, prantsuse keeles Pays-Bas méridionaux) oli Madalmaade osa, mida valitsesid Hispaania (Hispaania Holland, hollandi keeles Spaanse Nederlanden, 1579–1713) ja Austria (Austria Madalmaad, hollandi keeles Oostenrijkse Nederlanden, saksa keeles Österreichische Niederlande, 1713–94) ning annekteeris Prantsusmaa (1794–1815).

Piirkond hõlmas suurema osa tänapäeva Belgiast (välja arvatud kolm Alam-Reini ala: Liège'i piiskopkond, keiserlik Stavelot-Malmedy klooster ja Bouilloni maakond) ja Luksemburgist (kaasa arvatud tänapäeval samanimeline Belgia provints), samuti mõned Madalmaade osad (Limburgi hertsogkond, tänapäeval Hollandi Liège'i provints ja Belgia Limburgi provints) ning 1678. aastani enamik tänapäeval Prantsusmaale kuuluvast Nord-Pas-de-Calais'st.

Erinevalt Prantsuse kuningriigi Burgundiast ja vabariiklikest Põhja-Madalmaadest kuulusid need riigid Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigi Burgundia ringkonda.