Hollandi Vabariik

Allikas: Vikipeedia
Hollandi Vabariik
Ühendatud Provintside Vabariik
Seitsme Madalmaa (Provintsi) Ühendatud Vabariik
hollandi keeles Republiek der Zeven Verenigde Nederlanden/Provinciën
1581–1795
Statenvlag.svg   Arms of the united provinces.svg
Hollandi Vabariigi lipp Hollandi Vabariigi vapp
Republiek der Zeven Verenigde Nederlanden.svg
Pealinn Amsterdam

Hollandi Vabariik ehk Ühendatud Provintside Vabariik pikemalt Seitsme Madalmaa (Provintsi) Ühendatud Vabariik (hollandi keeles Republiek der Zeven Verenigde Nederlanden/Provinciën) oli riik Euroopas aastail 15811795, praegusaegse Madalmaade Kuningriigi eelkäija.

Territoorium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigi moodustasid Holland, Zeeland, Groningen, Utrecht, Friesland, Gelderland ja Overijssel.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Habsburgide dünastiast Karl V, kes oli Saksa-Rooma keiser ja Hispaania kuningas, valitsusajal olid Madalmaade ajalooline piirkond tema võimu all ja jagunesid 17 provintsiks.

1568, mil Hispaaniat valitses Felipe II, puhkes Madalmaades ülestõus Hispaania keskvalitsuse vastu, mida nimetatakse Hollandi iseseisvussõjaks ehk Kaheksakümneaastaseks sõjaks.

Hollandi iseseisvussõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

1579. aastal moodustasid Madalmaade põhjapoolsed provintsid Utrechti liidu, milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses Hispaania kuninga Felipe II vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. 22. juulil 1581 leppisid kõik Utrechti liidu provintsid kokku Hollandi iseseisvusdeklaratsiooni teksti, mille formaalsed allkirjastasid Hollandi generaalstaadid 16. juulil 1581 Antverpenis. Selle lepinguga loeti lõppenuks Felipe II-le antud truudusevanne ja Hollandi Vabariik kuulutati formaalselt iseseisvaiks. Lõuna-Madalmaad jäid aga Habsburgide võimu alla.

Iseseisvussõda venis pikale, mida katkestas ka 1609. aastal sõlmitud Kaheteistaastane vaherahu. Hispaania võitis sõjas enamiku lahinguid, aga lõpuks viis oma väed Hollandist välja. Hispaania pidas sel ajal sõdu mitmel pool maailmas, sealhulgas Inglismaa ja Portugaliga, ega saanud Hollandi vallutamisele keskenduda. Hispaania majandusliku võimsuse kahjustamiseks kandsid hollandlased sõjategevuse ka Hispaania koloniaalvaldustesse rünnates Hollandi Ida-India Kompanii ja Hollandi Lääne-India Kompanii laevastike ja palgasõduritega Vaikse ookeani pool Peruu, Callao aladel ja Atlandi ookeani poolt Pernambuco, Recife ümbruse suhkrurookasvatuspiirkonda Brasiilia aladel, mille vallutasid ja valdasid aastetel 1630–1654. Hollandi laevad kaaperdasid ka Hispaania laevu, mis vedasid kolooniatest hangitud hõbedat Hispaaniasse[1].

1648. aastal sõlmiti Münsteri rahu, millega Hispaania lõpuks tunnustas Hollandi iseseisvust. See oli osa Vestfaali rahust, mis lõpetas ühtlasi Kolmekümneaastase sõja.

17. sajandil tõusis Holland üheks maailma suurriikidest. Seda nimetatakse Hollandi kuldajaks.

Hollandi koloniaalimpeerium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hollandi koloniaalimpeeriumi hulka kuulusid

Üksikuid kauplemispunkte oli mujalgi, näiteks Jaapanis, Indias ja Aafrikas. 17. sajandi jooksul suurenes Hollandi elanike arv 2 miljonile. Juba sajandi keskel oli Hollandil 16 tuhat kaubalaeva.

Napoleoni sõdade ajal vallutas Napoleon I Hollandi vabariigi alad ja muutis selle Bataavia Vabariigiks ja 1806 vasallriigiks - Hollandi Kuningriigiks, mida valitses tema noorem vend Louis Bonaparte.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. In the Time of the Flemings: the Dutch in Brazil, 1624-54, History Today 1954 Volume: 4 Issue: 3