Madalmaade Kuningriik

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.

Madalmaade Kuningriik

Flag of the Netherlands.svg Royal coat of arms of the Netherlands.svg
Riigihümn: Wilhelmus

Locatie Koninkrijk1.png

Ametlikud keeled hollandi, papiamento, inglise
Pealinn Amsterdam,
Willemstad,
Oranjestad
Valitsemisvorm Konstitutsiooniline monarhia
Kuningas Willem-Alexander
Peaministrid: Mark Rutte (Holland), Edwin Abath (Aruba), Sheldry Osepa (Curaçao), Mathias Voges (Sint Maarten)
Pindala: 42 508 km²
Rahvaarv:
Rahvastiku tihedus:
16 845 171 (2009)
396,3 in/km² (2009)
Rahaühik Euro (Hollandis)
Hollandi Antillide kulden (Hollandi Antillidel)
Aruba floriin (Arubal)
Ajavöönd UTC -4 ja +1

Madalmaade Kuningriik (hollandi keeles Koninkrijk der Nederlanden) on riik Lääne-Euroopas.

Madalmaade Kuningriik on alates 1954. aastast liitriik ja koosneb praegu neljast võrdõiguslikust maast:

Madalmaade kuningriik on föderaalne monarhia, mille riigipea on Madalmaade kuningas. Madalmaade Kuningriik, mis on föderaalne monarhia, erineb Euroopa maast Hollandist, mis on detsentraliseeritud unitaarriik. Mõlema valitsemisviis on konstitutsiooniline monarhia.

Maadevahelised suhted määrab kindlaks Madalmaade Kuningriigi statuut (Statuut voor het Koninkrijk der Nederlanden) 28. oktoobrist 1954.

Eri maadel on erinev riigiõiguslik staatus. Kariibi mere maad on autonoomsed ja neil on kaasotsustusõigus kuningriigi asjades, niivõrd kui need puudutavad neid maid. Hollandit valitsevad kuningriigi institutsioonid Madalmaade Kuningriigi põhiseaduse järgi. Holland esineb nii sise- kui ka välisasjades Madalmaade Kuningriigina. Arubal, Curaçaol ja Sint Maartenil on igaühel oma põhikord.

Aastatel 19541975 oli kuningriigi maa staatuses Suriname ning 1954–2010 Hollandi Antillid.

Madalmaade kuningas Willem-Alexander Claus George Ferdinand van Oranje-Nassau

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Madalmaad, Hollandi Vabariik, Bataavia Vabariik, Hollandi Kuningriik

Madalmaade Kuningriik moodustati Viini kongressi tulemusel ning riiki asus valitsema Orange-Nassau dünastia, kuningriigi moodustamisel 1815. aastal koosnes ta praegusest Hollandist, Belgiast ja Luksemburgist (nn Madalmaade ühendkuningriik). Suriname (Hollandi Guajaana) ja Hollandi Antillid olid sel ajal Kuningriigi kolooniate (nn Hollandi kolooniate seas. Aastal 1830 lõi Belgia Madalmaade Kuningriigist lahku ja 1890 lõppes personaalunioon Luksemburgiga.

Aastal 1954 lõpetas Madalmaade Kuningriigi statuudi jõustumine koloniaalsuhted Hollandi ning Suriname ja Hollandi Antillide vahel. Suriname ja Hollandi Antillid said kumbki maa staatuse ning sellega autonoomia sisemaise halduse valdkonnas. Statuudi vastuvõtmisega kutsusid Madalmaade Kuningriik, Suriname ja Hollandi Antillid ellu uue Madalmaade Kuningriigi.

Aastal 1975 astus Suriname Kuningriigist välja ning sai iseseisvaks vabariigiks.

Aastal 1986 sai Aruba, mis seni oli olnud osa Hollandi Antillidest, maa staatuse (status aparte) ning sai sellega omaette maaks Kuningriigi koosseisus.

Riigikord[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madalmaade Kuningriigi statuut on Kuningriigi põhiseadus. Nn Hollandi põhiseadus (ametlik nimetus Madalmaade Kuningriigi põhiseadus (Grondwet voor het Koninkrijk der Nederlanden) on statuudile allutatud ning kehtib ainult Hollandi kohta.

Igal maal on oma põhiseadus, nagu näeb ette ka statuudi artikkel 42. Hollandi riigikorra sätestab Hollandi põhiseadus, Hollandi Antillide riigikorra Hollandi Antillide konstitutsioon (Staatsregeling van de Nederlandse Antillen) ja Aruba riigikorra Aruba konstitutsioon (Staatsregeling van Aruba).

Hollandi põhiseadus ning Antillide ja Aruba konstitutsioon on hierarhiliselt ühel ja samal tasemel. See, et Hollandi põhiseadus Hollandi Antillide ja Aruba kohta ei kehti, ilmneb muuhulgas asjaolust, et Hollandi põhiseaduses puuduvad sätted Antillide ja Aruba kohta, ning statuudi artiklist 38.

Föderaalne monarhia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madalmaade Kuningriik on föderaalne monarhia. Ta on jagatud kolmeks oma valitsuse ja parlamendiga territoriaalseks osaks, mis moodustavad föderatsiooni. Riigipea on Hollandi kuningas.

Kuningriigi tasandil ei ole ellu kutsutud spetsiaalseid võimuasutusi. Kuningriigi asutused on suuremalt jaolt Hollandi asutused. Nii sätestab Hollandi põhiseadus ka nende asutuste ülesehituse, kuigi rangelt võttes kehtib Hollandi põhiseadus ainult Hollandi kohta.

Hollandi asutuste domineeriv positsioon föderaaltasandil on sätestatud suurte erinevuste tõttu Hollandi ja ülejäänud kahe maa vahel. Näiteks on Hollandil palju suurem elanike arv ja majanduslik tähtsus. See on põhjendatav kas või Hollandi elanike arvu ja suure majandusliku tähtsusega. Seetõttu ei nimeta Statuut maid mitte võrdseteks, vaid võrdõiguslikeks või võrdväärseteks (gelijkwaardig).

Holland on Euroopa Liidu täisliige, Hollandi Antillid ja Aruba on Euroopa Liiduga assotsieerunud. Viimaste territoorium ei ole Euroopa Liidu territoorium, kuid nende kodanikud on Euroopa Liidu kodanikud.

Maad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Hollandi Antillid on mõningate föderatsiooni tunnustega detsentraliseeritud unitaarriik. Selle valitsus koosneb kuningast (keda esindab kuberner) ja (Antillide) ministrite nõukogust. Rahvast esindavad staadid (mis erinevad Hollandi provintside staatidest). Hollandi Antillid jagunevad viieks saarealaks: Bonaire, Curaçao, Saba, Sint-Eustatius ja Sint Maarten
  • Aruba on tsentraliseeritud unitaarriik. Selle valitsus koosneb kuningast (keda esindab kuberner) ja (Aruba) ministrite nõukogust. Rahvast esindavad Aruba staadid.

Kavandatavad riigiõiguslikud reformid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuningriigi asjade praegune riigiõiguslik korraldus on viimastel aastatel osutunud ebarahuldavaks. Varsti revideeritakse Madalmaade Kuningriigi statuuti.

Et saada selget ettekujutust, mida on tarvis muuta, on kõigil ülemeresaartel korraldatud rahvahääletused. Juba 2000 teatas saareala Sint-Maarten soovist saada maa staatus (status aparte) nagu Aruba. 10. septembril 2004 hääletas 59,5% Bonaire valijatest Hollandi Antillide kaotamise poolt ja otsesidemete poolt Hollandiga. Saareala Saba hääletas samasuguste otsesuhete poolt Hollandiga 1. oktoobril 2004. Curaçao valijad hääletasid 8. aprillil 2005 status aparte poolt ja Sint-Eustatius samal päeval "uut laadi" (nieuwe stijl) Antillide poolt.

Et referendumite tulemused langesid peaaegu täielikult kokku töögrupi Bestuurlijke en Financiële verhoudingen Nederlandse Antillen (lühend BFV; 'Hollandi Antillide haldus- ja finantssuhted') ettepanekuga. See näeb ette, et Hollandi Antillid kui maa kaotatakse, saarealad Curaçao ja Sint-Maarten saavad maa staatuse ning Bonairest, Sabast ja Sint-Eustatiusest saavad nn kuningriigisaared. Ette on nähtud asutada ka tõeline kuningriigiparlament, mis hakkab kontrollima kuningriigi valitsust, kuningannat ja riigi ministrite nõukogu (kuningriigi ministrite nõukogu).

17. septembril 2005 pidas haldusreformiminister Alexander Pechtold tulevaste riigiõiguslike reformide üle nõu kõikide Hollandi Antillide saartega. Lepiti kokku, et juba 2005. aasta lõpul peetakse ümarlauanõupidamine (Ronde Tafel Conferentie, lühend RTC). Sellel pidi arutatama mitte ainult riigiõiguslikke reforme, vaid ka finantse, majandust, õigusjärelevalvet ja tõhusat haldust.

21. oktoobril 2005 sõlmiti pärast raskeid läbirääkimisi Hollandi ja Hollandi Antillide vahel põhijoonte lepe (Akkoord op Hoofdlijnen). Selles leppes on muuhulgas ette nähtud, et Hollandi Antillid peavad muutuma Hollandile finantsiliselt läbipaistvamaks.

Esimene ümarlauanõupidamine leidis aset 26. novembril 2005. Lepiti kokku, et Holland kustutab Hollandi Antillide võlad tingimusel, et Antillid tagavad tõhusa eelarve ja väldivad uusi võlgu. Uute riigiõiguslike suhete jõustumise esialgseks tähtajaks määrati juuli 2007, kuigi minister Pechtoldi arvates on see liiga vara. Uued nõupidamised peetakse märtsis 2006, juulis 2006 ja jaanuaris 2007. Lõppnõupidamist ei ole veel kavandatud.

Võim[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madalmaade Kuningriigi statuut sätestab Kuningriigi võimkonna ja kutsub ellu organid selle võimkonnas olevate asjade eest hoolitsemiseks.

Võimkond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Statuudi järgi kuuluvad Kuningriigi võimkonda:

  • Kuningriigi iseseisvuse säilitamine ja kaitse
  • madalmaalasus (het Nederlanderschap, Madalmaade Kuningriigi kodakondsus)
  • Kuningriigi ordenite ning lipu ja vapi sätestamine
  • laevade lipumaa sätestamine ning navigatsiooninõuete seadmine Kuningriigi lippu kandvatele merelaevadele, välja arvatud purjelaevad
  • järelevalve ja üldreeglite kehtestamine madalmaalaste maale lubamise ja maalt välja saatmise kohta
  • üldiste tingimuste seadmine välismaalaste maale lubamise ja maalt välja saatmise kohta

Kuningriigi võimkonda võidakse arvata ka teisi asju.

Statuudi artikkel 43 sätestab, et fundamentaalsete inimõiguste ja vabaduste tagamine, õiguskindlus ja halduse tõhusus on Kuningriigi asjad.

Kuningriigi valitsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuningriigi valitsuse all mõeldakse kuningat ja Kuningriigi ministrite nõukogu.

Hollandi kuningas on ka kogu kuningriigi kuningas ning Hollandi Antillide ja Aruba kuningas. Viimastes esindab teda kuningas. Kuningas juhib Kuningriigi valitsust. Ta on Kuningriigi suveräänne riigipea.

Kuningriigi Ministrite Nõukogu koosneb Hollandi ministrite nõukogust pluss maadevalitsuste poolt nimetatud volitatud ministritest. Kuningriigi ministrite nõukogu poolt välja antud seadusi nimetatakse kuningriigi seadusteks (rijkswet). Kuningriigi seadus on näiteks kodakondsusseadus (Rijkswet op het Nederlanderschap). Hollandi Antillide või Aruba volitatud ministril on õigus esitada Generaalstaatide Teisele Kojale kuningriigi seaduseelnõu.

Kuningriigi seadusandja[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuningriigi seadusandja koosneb (Hollandi) Generaalstaatidest ja Kuningriigi valitsusest. Statuudi artiklid 15, 16 ja 17 annavad teatava osaluse Hollandi Antillide ja Aruba staatidele.

Riiginõukogu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuningriigi Riiginõukogu koosneb (Hollandi) Riiginõukogust, millele lisandub Hollandi Antillidelt ja Arubalt kummaltki üks liige, kelle nimetab kuningas kooskõlas vastava maa valitsusega.

Õigusemõistmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madalmaade Kõrge Nõukogu (ülemkohtu) hoone.

Hollandis arutatakse kohtuasju esimeses astmes 19 esimese astme kohtus (rechtbank). Otsuse saab edasi kaevata ühesse teise astme kohtutest (gerechtshof). Hollandi Antillidel ja Arubal on ühine kohus (hof van justitie), mis arutab kõiki kohtuasju esimeses ja teises astmes. Viie teise astme kohtu ning Hollandi Antillide ja Aruba ühise kohtu otsuseid saab kassatsiooni korras edasi kaevata Madalmaade Kõrgele Nõukogule (ülemkohtule). Kõrge Nõukogu otsused saavad õiguse allikaks kõigis kolmes Kuningriigi maas sõltumata sellest, millist maad kohtuasi puudutab.

Samasooliste abielud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hollandi Antillide ja Aruba tsiviilkoodeksid ei tunnista samasooliste abielu. Kui Charlene Obuder ja Ester Lamers, kes abiellusid Rotterdamis, tahtsid Arubal registreeruda abielupaarina, said nad teada, et see pole Arubal võimalik. Nad kaebasid selle otsuse edasi kantonikohtunikule. Kohtunik juhindus oma otsuses Madalmaade Kuningriigi statuudi artiklist 40, mille kohaselt kõik "autentsed aktid" kehtivad kogu Kuningriigis. Abielu on kohtuniku arvates akt ning järelikult tuleb seda Arubal tunnustada. Aruba võimud kaebasid selle otsuse edasi. Ka Hollandi Antillide ja Aruba ühine kohus andis abielupaarile õiguse. Aruba valitsus teatas siiski kassatsioonikaebuse sisseandmisest.

Aruba Nõukogu (Raad van Advies) arvates tuleb Hollandis sõlmitud abielu era- ja tsiviilõiguslikult tunnustada, sest tegemist on Hollandis kehtiva abieluga. Aruba justiitsminister Croes ei kavatse samasooliste abielu tunnustada. Samal meelel on Antillide peaminister Ys.

Hollandi justiitsminister Donner küsis Madalmaade Kõrgelt Nõukogult mõiste "akt" (akte) definitsiooni. Ka Kõrge Nõukogu määratleb abielu aktina. Seega võib olla peaaegu kindel, et tulevikus hakatakse samasooliste abielu tunnustama ka Hollandi Antillidel, kuigi seal selliseid abielusid ei hakata sõlmima.

Curaçaol on varem esinenud samalaadne juhtum. Seal lükkas kohtunik paari nõudmise protseduurireeglite rikkumise tõttu tagasi. Sisuliselt ei ole samalaadset asja Hollandi Antillidel seni arutatud.

Elamaasumise lubamise reeglid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nii Hollandi Antillid kui ka Aruba esitavad tingimusi Euroopa madalmaalastele, kes tahavad sinna elama asuda. Holland aga ei esita antilllastele ja arubalastele, kes tahavad sinna elama asuda, mingeid tingimusi, sest see pole juriidiliselt võimalik. Antilllased ja arubalased on Euroopa Liidu kodanikud ja neil on vaba sissepääs kõikidesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Ei Antillid ega Aruba ei ole Euroopa Liidu liikmed, mistõttu neil pole kohustust Euroopa Liidu kodanikke sisse lasta.

Minister Rita Verdonk töötab alates 2005. aasta algusest välja reegleid, mis võimaldaksid Hollandi Antillidelt ja Arubalt pärit probleemsete noorukite tagasisaatmist. Aasta alguses kinnitasid ministrid Rita Verdonk ja Alexander Pechtold Generaalstaatide Teisele Kojale, et pole juriidilisi takistusi Hollandi Antillidelt ja Arubalt pärit probleemsete noorukite tagasisaatmiseks.

Probleemi olemus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Probleem seisneb selles, et on olemas Madalmaade kodakondsus (Nederlandse nationaliteit). Kuningriigi Madalmaalasuse seaduse (Rijkswet op het Nederlanderschap) järgi on antilllased ja arubalased madalmaalased (kodanikud). Holland ei saa neid kodakondsusest ilma jätta, sest tegemist ei ole Hollandi, vaid Madalmaade Kuningriigi kodakondsusega ning selleks on tarvis Hollandi Antillide ja Aruba nõusolekut.

Vastastikkus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Minister Rita Verdonk väidab siiski, et antilllasi maalt välja saata on juriidiliselt võimalik. Kui Hollandi Antillid ja Aruba esitavad sinna Hollandist elama asuda tahtjatele tingimusi, siis võib analoogiliselt käituda ka Holland.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]