Peterburi tee

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Mitte segi ajada Narva tänavaga Peterburi maantee

Kaart
Peterburi tee, OSM 2010.png

Peterburi tee on kohalik tee (tänav) Tallinnas. See algab Kesklinnas Ülemiste liiklussõlmes Tartu maanteelt ja lõpeb linnapiiril Nehatu silla juures.

Tänav on 7,7 kilomeetrit pikk ja suhteliselt sirge. Läbib kahte Tallinna linnaosa: Kesklinna ja Lasnamäed.

Peterburi tee on osa Tallinna–Narva maanteest. Ühtlasi kattub tänav samanimelise aadressiobjektiga (liikluspind), mis erinevalt tänavast ulatub läänes Ülemiste tunnelini ja idas Maardu linna idapiirile. Peterburi tee aadressinumbrit kannab väljaspool Tallinna Iru elektrijaam Maardus.

Sõidutee[muuda | muuda lähteteksti]

Peterburi tee lõpp linnapiiril

Peterburi teel on terves ulatuses neli või enam sõidurada. Suunavööndeid piirab kahekordne pidevjoon või eraldusriba. Autode liiklus on väga tihe, ummikud ja liiklusõnnetused on sagedased.

Tartu maanteest kuni Mustakivi teeni kehtib asulas liiklemise kord, Mustakivi teest kuni Pirita jõe sillani on tegemist asulavälise teega.

Suur osa Peterburi teest on kaetud betoonplaatidega. Mõned lõigud on remontimata 1960. aastatest, sest betoon kulub aeglaselt ja seesuguse teekatte vahetamine on kulukas.

Enamik sõiduteest on valgustatud.

Läänest itta ristuvad Peterburi teega järgmised tänavad: Tartu maantee, Katusepapi, Kivimurru, Majaka, Pae, Väike-Paala, Suur-Paala, Kantsi, Vesse, Juhan Smuuli tee, Betooni, Gaasi, Kuuli, Paneeli, Mustakivi tee, Väo tee, Rahu tee ja Lagedi tee.

Lisaks on palju juurdesõiduteid Peterburi tee ääres asuvatele hoonetele.

Tänaval on 12 fooriga reguleeritud jalakäijate ülekäigurada ja ristmikku (arvestamata nn Ülemiste ristmikku). Seisuga 27. september 2008 on foorid ristumiskohtadel järgmiste tänavatega: Majaka, Pae, Väike-Paala, Suur-Paala, Kantsi, J. Smuuli tee, Mustakivi tee, Rahu tee/Lagedi tee. 2 foori on Betooni tänava juures. Fooriga reguleeritud ülekäigurajad asuvad Susi hotelli kõrval ja Ülemiste trammipeatuse ees.

Tartu maantee, Peterburi tee, Järvevana tee ja Suur-Sõjamäe tänava vaheline liiklussõlm on üks tihedama liiklusega kohti Eestis. Liikluse ümbersuunamise muudab raskeks asukoht raudteesilla, lennujaama ja Ülemiste järve vahel.

Ühistransport[muuda | muuda lähteteksti]

Peterburi tee ääres on 10 bussipeatust. Nendeks on Pae, Väike-Paala, Ülemiste, Jüriöö park, Vesse, Gaasi, Asfaltbetoonitehas, Väo, Lagedi tee ja Pirita jõgi.

Teel liigub ka mõni marsruuttakso, näiteks Kostiverre, Kuusallu ja Maardusse.

Trammitee kulgeb piki Peterburi teed tee põhjapoolses ääres Pae tänavast kuni Kantsi tänavani. Tee ääres asub kolm peatust: Pae (peatus vaid Kesklinna poole liikuval suunal), Väike-Paala ning trammiliini 2 lõpp-peatus Ülemiste.

Raudtee[muuda | muuda lähteteksti]

Peterburi tee ristub ühes kohas raudteega. See ristumiskoht on kahetasandiline ja asub Susi hotelli ja Vesse tänava vahel. Raudtee läheb sõidutee alt läbi. Ajalooliselt on ristumiskohti olnud rohkem. Teine kahetasandiline ristumiskoht raudteega asub Tallinna piiri taga, kus raudtee ületab sõidutee.

Jüriöö park Sõjamäel (august, 2009)
T1 Kaubanduskeskus.

Jalgrattatee[muuda | muuda lähteteksti]

Jalgrattatee kulgeb sõiduteest lõunas Tartu maantee ja Susi hotelli vahel.

Rajatised ja hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]

Enamik Peterburi tee ääres asuvatest hoonetest on tööstus-, teenindus- või büroohooned. Mõned kõrgemad elumajad asuvad Majaka tänava ümbruses.

Jüriöö park on üks kõrgemaid kohti Tallinnas. Seetõttu on ehitatud selle lähedusse Tallinna ülemine tuletorn.

Raudteeviadukti lähedal on kolm suurt ehitustarvete kauplust.

Lasnamäel Peterburi teest lõunas asub Väo paekivikarjäär.

Tee ääres asub vähemalt neli autosid müüvat ettevõtet ja vähemalt kuus bensiinijaama.

Teised teeäärsed rajatised
Ülemiste tunnel, mis ühendab Järvevana teed Peterburi teega
Tartu mnt ja Peterburi mnt Peterburi tee viadukt
  • Peterburi tee 2, 2017. aasta valminud kaubanduskeskus T1.
  • Peterburi tee 2F asub Ülemiste Ärimaja.
  • Peterburi tee 4, korterelamu, kus tegutses ka Järvevana kauplus.
  • Peterburi tee 9, 1950. aastal ehitatud 3-kordne korterelamu
  • Peterburi tee 11, 1950. aastal ehitatud 3-kordne korterelamu
Peterburi tee 13
Peterburi tee 22, 24, 26, 28
Susi hotell, Peterburi tee 48
  • Peterburi tee 48, Susi hotell
  • Peterburi tee 52, Neste Vesse bensiinijaam
  • Peterburi tee 53, (Katse)Tehas Metallist hooned, ehitatud (1965, Tööstusprojekti arhitekt Arda Kullerkupp)
  • Peterburi tee 58a, Statoil Peterburi tee bensiinijaam
  • Peterburi tee 65, 1965. aastal ehitatud 2-kordne hoone, mis kasutusel äripindadena
  • Peterburi tee 66 ja 67A, kaks Eolane tehasehoonet (endine Elcoteq)
  • Peterburi tee 71, Ehituse ABC ehitusmaterjalide kauplus
  • Peterburi tee 77, Alexela Peterburi tee tankla
  • Peterburi tee 81, TV3 hoone
  • Peterburi tee 92D, Plasto aknatehas
Peterburi tee 90F

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Peterburi maantee on suhteliselt uus tee, mis maanteena võeti kasutusele alles teise maailmasõja järgsetel aastatel. Varem suundus Tallinnast Virumaale Suur-Sõjamäe tee ning kuni selle alguseni oli nii Virumaale kui ka Tartusse viival teel ühine trass. Praegune Peterburi tee kandis 1948. aastani Suur-Raevalla tänava nime [1]

Peterburi tee alguses, S. Raevalla tänaval asusid Ühisus Estonia Eksporttapamajade, 1937. aastast Eesti Lihaekspordi hooned. Ligikaudne aadress: Peterburi tee 2B. Aastatel 1944–1984 Tallinna Liha- ja Konservikombinaat, 1984–1993 Tallinna Lihakombinaat, 1993–1996 Tallinna Lihatööstuse AS.

1948. aastast kuni 1. jaanuarini 1993 kandis Peterburi tee nime Leningradi maantee.[2]

Betoonkattega Peterburi tee esimene lõik kuni Maarduni (praegusest Susi hotellist ida pool üle Sõjamäe raba) valmis 1950. aastal, ehitajateks Teises maailmasõjas Nõukogude vägede kätte vangi langenud Saksa sõjavangid Nõukogude sõjavangilaagrites Eestis. Nelja aastaga jõudsid sakslased ehitada 50 kilomeetrit betoonteed. Saksa sõjavangide vabastamise järel, jätkasid tee-ehitust poliitvangid, kes jätkasid ehitusega kuni enne Valgejõed asuva Ojamäeni. Ehitatud maanteed hakati lõiguti asfaltbetooniga katma juba 1960. aastate alguses ja aastatel 1964–1967 valmis Tallinn–Maardu vaheline 7,1 km pikkune kahe eraldatud sõidusuunaga uus betoonteelõik. Viimased lõigud vangide poolt tehtust kaeti 1980. aastate alguses[3].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]