Jeruusalemma mäe lahing

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Jeruusalemma mäe lahing
Osa Liivi sõjast
Mustpeade epitaaf, TLM 4938 Mustpeade epitaaf.jpg
Lahingus hukkunud mustpeade mälestuseks valminud nn "Mustpeade epitaaf" (1561)
Toimumisaeg 11. september 1560
Toimumiskoht Tallinna lähedal
Osalised
Moskva tsaaririik Tallinna kaitsjad
Jõudude suurus
250 ratsa- ja 500 jalaväelast
Kaotused
Tõenäoliselt 60 hukkunut, muuhulgas mitu aadlikku ja 10 mustpead

Jeruusalemma mäe lahing toimus Liivi sõja ajal 11. septembril 1560.

Lahingust[muuda | muuda lähteteksti]

Vana-Pärnust ja mujalt Läänemaalt röövretkelt tulnud venelaste väesalk seadis oma laagri üles Harku mõisas. Tõenäoliselt ei olnud see salk huvitatud kokkupõrkest Tallinna linnaga, kuid on võimalik, et oodati Paide alt tulevat teist salka ja koos oleks üritatud Tallinna piirama asuda.

Venelaste väesalgast teada saanuna otsustasid tallinlased rünnata. 11. septembri varahommikul tungiti kallale ühele venelaste eelsalgale. Tallinlaste poolel oli kokku umbes 250 ratsanikku ja 500 jalameest, nende hulgas Toompea aadlikke ja mõisamehi, raehärrasid, lihtsaid linnakodanikke, kaupmeheselle ja Mustpeade vennaskonna liikmeid, samuti sulaseid. Vene poolel olevat osalenud kuni 6000 sõdalast[1], kuid see on tõenäoliselt liialdatud arv.

Esimene lahing leidis aset Tallinna lähedal liivaluidetes Vana-Pärnu maantee ümbruses umbes Rahumäe ja Nõmme vahel. Tallinlased lõid puruks venelaste eelsalga, võtsid ära nende Läänemaalt röövitud sõjasaagi ning võtsid vangi ka mõned venelased.

Venelastele tuli mõne aja pärast appi nende peasalk. Teine lahing toimus umbes Pärnu maantee raudteeviadukti ja Tondi raudteeülesõidu vahel. Sellal paiknes umbes praeguse Tallinna Ühisgümnaasiumi kandis Jeruusalemma mägi, mistõttu lahingut tunti kui "lahingut Jeruusalemma mäe taga". Osa tallinlaste salgast oli hakanud venelastelt saagiks saadut rüüstama, osa mõisamehi põgenes ja venelaste peavägi sundis tallinlasi linna taganema. Venelaste saagiks langes kaks tallinlaste välisuurtükki koos neid vedanud rae hobustega.

Tallinlasi langes lahingus tõenäoliselt ligi 60. Venelased kogusid kokku oma surnud, põletasid need koos kättemaksuks süüdatud Tallinna ümbruse küladega ja ning lahkusid Paidesse teise salga juurde.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna lahingus hukkus hulk nimekaid Toompea aadlikke ja linnakodanikke, nende seas ka kümme Mustpeade vennaskonna liiget, jäädvustati lahing tänini säilinud õlimaalil, mis valmis 1561. aastal ja mille võimalik autor on Lambert Glandorp. Mustpeade või Glandorpi epitaafi nime all tuntud maalil on kujutatud ja nimeliselt ära toodud kümme vennaskonna liiget, kes lahingus vaenlase käe läbi langesid. Mälestusmaali teeb ajalooallikana  eriti  väärtuslikuks asjaolu, et seal on kujutatud vanim teadaolev Tallinna vaade.

1688. aasta Samuel Waxelbergi koostatud Tallinna linnaplaanil märgistatud neljast monumendist, kaupmees Blasius Hochgrevele püsititatud mälestusrist asub oma algsel kohal Marta tänaval, kaupmees Lutke van Oyteni mälestusristi fragment on eksponeeritud Raidkivimuuseumis.[2][3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=7638 (NB! PDF-dokumendi maht: 5.96mb)
  2. Kiek in de Köki teemapäeval meenutatakse Jeruusalemma mäe lahingut, mis toimus 11. septembril 1560. aastal - Tallinna Linnamuuseumi pressiteade, 7.09.2017
  3. Reval nebst Umgebung : nach einer Charte des schwed. Fortifications-Lieutenants Samuel Waxelberg von Jahre 1688 Digitaalselt

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]