Ülemistejärve

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Ülemiste järve asum)
Ülemistejärve

Ülemiste järve asum Tallinna ja Kesklinna raamis

Pindala: 13,96 [1] km²
Elanikke: 194 (01.01.2017) [1]

Koordinaadid: 59° 24′ N, 24° 46′ Ekoordinaadid: 59° 24′ N, 24° 46′ E
Ülemistejärve asumi kaart
Ülemiste järv Lasnamäe poolt vaadatuna

Ülemistejärve on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Raudalu, Liiva, Järve, Kitseküla, Luite, Juhkentali, Ülemiste ja Mõigu asumite ning Rae vallaga. Ülemistejärve on pindalalt Tallinna suurim asum, selle pindala on 13,96 km².[1]

Asumi põhiosa moodustavad Ülemiste järv ja kitsas maariba ümber järve, mille kaldajoone pikkus on 15,2 km.[2]

Asum on saanud oma nime Ülemiste järve järgi, mida on eri aegadel nimetatud ka Järveküla järveks, Mõigu järveks, Kuninga järveks ja Paberijärveks. Praegune nimi Ülemiste tuleneb sellest, et järv paikneb linnast kõrgemal.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ülemiste järv on keskajast saadik olnud Tallinna kõige olulisemaks joogiveeallikaks. 14. sajandil rajati 4 km pikkune joogiveekanal, mis ulatus järvest Harju väravani.[3]

Keskajal oli järv ümbritsetud männimetsaga, mis hävitati Liivi sõja ajal. Uue metsa rajamine järve kaldale tõusis päevakorrale 1830. aastal. Liivikute süsteemne ja ulatuslik metsastamine algas alles 1870. aastate lõpus. 1918. aastaks oli Ülemiste järve ja Pärnu maantee vahelisele alale istutatud 184 ha metsa (1994. aasta seisuga 126 ha). 2010. aastast saadik kannab osa sellest metsast Järve metsa nime.[3]

Ülemistejärve asumis on väike grupp elumaju, kus elavad enamasti veepuhastusjaamaga seotud inimesed.[3]

Pikka aega oli probleemiks Ülemiste järvest tuleva joogivee halb kvaliteet. See probleem lahenes 1927. aastal, kui järve loodekaldale rajati ajakohane filterveevärk. Veepuhastusjaama uus osa valmis 1978. aastal. 1990. aastate keskpaigas hakati vee eelkloorimise asemel seda osoneerima, mis parandas joogivee kvaliteeti. 2008. aasta seisuga oli Ülemiste järve joogivee kvaliteet isegi parem (98%) kui Euroopa Komisjoni joogivee direktiiviga nõutud (95%).[3]

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Arvestuslik rahvaarv[4][5][1]
2017 194
2016 202
2015 199
2014 203
2013 198
2012 197
2011 214

2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68aastased moodustasid 10–19%.[6]

Olulisemad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Asumi põhiline ettevõte on Ülemiste järve ääres asuv Ülemiste veepuhastusjaam.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Suure osa asumi territooriumist võtab enda alla Ülemiste järv. Asumit läbib Kurna oja ning järve kaldal asub Järve mets. Ülemiste järves asub Linda kivi, mis on kaitstav loodusmälestis.[7]

Ülemistejärve asumi tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Ülemistejärve aladele jääb osa Tartu maanteest ja Järvevana teest.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. Tallinna temaatiline taskuentsüklopeedia : illustreeritud ülevaade Tallinna 84 asumist. Tallinn, 2016, lk. 112
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn. 
  4. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153
  5. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155
  6. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38
  7. Kaitsealune ala või üksikobjekt: Linda kivi (KL04000127). Keskkonnaagentuur.