1. Eesti Piirikaitserügement

1. Eesti Piirikaitserügement
Tegev	7. veebruar 1944 – detsember 1944
Riik	Suursaksa Riik
Liik	jalavägi
Suurus	rügement, ca 2800 meest
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad	major Jaan Tamm

1. Eesti Piirikaitserügement (saksa keeles Estnisches Grenzschutzregiment 1, Estnische SS-Grenzschutz Regiment Nr. 1) oli Teise maailmasõja ajal 1944. aastal Eestis moodustatud väeosa.

Saksa Kolmanda Riigi juhtkonna poolt 20. relvagrenaderide SS-diviisile (1. eesti) lisaks vastavalt Heinrich Himmleri poolt 14. mail 1944 välja antud käskkirja alusel Teise Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi loomise kava käigus, mis kavatseti moodustada Eesti piirikaitserügementide baasil, nimetati 1944. aasta maikuus piirikaitserügemendid SS-Piirikaitserügementideks. Teise relvagrenaderide SS-diviisi formeerimine jäi aga teostamata.

Juhtkond ja koosseis

Rügemendi ülem:

• Relva-SS Hauptsturmführer (major) Jaan Tamm,
  • rügemendiülema abi, Relva-SS Hauptsturmführer August Vask

rügemendi adjutant kapten August Kolk.

• staabikompanii, ülem ülemleitnant Armil-Johannes Looga, kapten August Kolk
• Käsundusohvitser ja jahtkommando ülem, leitnant Endel Rennit.

Rügemendi koosseis:

• 1. pataljon, ülem Relva-SS Hauptsturmführer (kapten) Aleksander Veelmaa,
  • 1. Pataljoni 1. kompanii
  • 1. Pataljoni 2. kompanii
  • 1. Pataljoni 3. kompanii
  • 1. Pataljoni 4. kompanii
• 2. pataljon, ülem Relva-SS Hauptsturmführer (kapten) Eduard Ausmees,
  • 2. Pataljoni 5. kompanii
  • 2. Pataljoni 6. kompanii
  • 2. Pataljoni 7. kompanii
  • 2. Pataljoni 8. kompanii
• 3. pataljon, ülem Relva-SS Sturmbannführer (kapten) Raimond Hindpere.
  • 3. Pataljoni 9. kompanii, ülem Viktor Koop
  • 3. Pataljoni 10. kompanii
  • 3. Pataljoni 11. kompanii, ülem Richard Saaliste
  • 3. Pataljoni 12. kompanii
• suurtükiväe patarei, patareiülem leitnant Karl Tölpus, hiljem nooremleitnant Koperman.
• pioneerirühm, ülem: lipnik Karl-Leopold Saksen, leitnant Elmar Post.

Isikkoosseis

1. Piirikaitserügemendi formeerimisega alustati 1944. aasta veebruaris, esimeseks formeerijaks oli major Elmar Adof ja seejärel major Jaan Tamm, endine Eesti sõjavägede Sõjakooli rektor, kes määrati ka rügemendi ülemaks.

I Pataljon ja staabikompanii formeeriti Rakveres, kus pataljoni astus palju endisi Virumaa metsavendi, pataljoni ülemaks määrati kapten Aleksander Veelma.

II Pataljoni formeerimist alustati Tallinnas leitnant Henn Heinaru poolt, kuid lõpule viis kapten Eduard Ausmees, kes määrati ka pataljoni ülemaks. II Pataljoni 7. Kompanii moodustati Paides.

III Pataljoni formeerimist alustasid major Elmar Adof ja leitnant Villu Mere, kuid lõpule viidi "Erna II" üks juhte major Raimond Hindpere ning pataljoni tuumiku moodustasid endised "Erna" gruppi kuulunud mehed.

Tegevus

Rügement suunati 1944. aasta veebruari lõpul koondumiskohta Petserisse ning allutati Saksa 207. julgestusdiviisile ja rakendati Pihkva järve rannakaitsele Kolpino saarel ja Võõpsu piirkonnas, Kagu-Eestis. Rügemendi staap asus Holohalnajas.

1944. aasta suvel tegutses rügement ka Värska, Laossina, Kolpino saare, Listovka, Võõpsu, Kavastu ja Luunja piirkonnas. Rügement osales 17. septembril 1944 Tartu lahingus ning purustati 1944. aasta sügislahingutes Lõuna-Eestis.

Vaata ka

• Piiriomakaitse
• Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend‎

Välislingid

• Eesti piirikaitse rügemendid
• 1. Eesti Piirikaitserügement www.eestileegion.com