Eesti politsei (1918–1940)

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Eesti politsei (1918-1940))
Jump to navigation Jump to search

Eesti politsei


Eesti politsei vapp
Eesti politsei vapp
Moodustatud 1918
Asutuse tüüp avaõiguslik
Peakorter Tallinn
Piirkond Eesti Vabariik

Eesti politsei (1918–1940) on ülevaade Eesti Vabariigi loomisel 1918. aastal moodustatud ja 1940. aastal Eesti okupeerimisega NSV Liidu poolt tegevuse lõpetanud Eesti korrakaitseorganisatsiooni arengust ja tegevusest.

Eesti riiklik iseseisvus kuulutati välja Tallinnas 24. veebruaril 1918. Järgmisel päeval algas kaheksa ja pool kuud kestnud Saksa okupatsioon ning Eestis kehtestati Saksa okupatsioonivõim. Saksa keisririik ei tunnistanud Eesti Vabariiki ja Eesti Ajutine Valitsus oli sunnitud minema põranda alla.

11. novembril 1918 Esimese maailmasõja lõpetanud Compiegne'i vaherahu järel andis Saksa volinik Baltimaades August Winnig võimu üle Eesti Ajutisele Valitsusele. Ööl vastu 12. novembrit 1918 võeti Tallinnas asunud politseijaoskonnad sakslastelt üle. Seda päeva, 12. novembrit 1918, loetaksegi Eesti politsei asutamise päevaks.

„Protokoll nr 1

11. nov 1918

Osavõtjad:
Peaministri asetäitja Jaan Poska.
Ministrid: Jüri Jaakson, Jaan Raamot, Juhan Kukk, August Hanko, Ferdinand Peterson, Peeter Põld.
Protokollis Th. Käärik.
Otsustatakse:

1) Kohustada omavalitsusi politseiasjandust oma kätte võtma.

2) Omakaitse laiali saata.

3) Maa kaitsmine Eesti Kaitseliidu kätte anda, mis allub sõjaministrile.

4) Mõnede Valitsuse liikmete sooviavalduse puhul ametist lahkuda: kõik Valitsuse liikmed jäävad oma kohtadele, kuni uue valitsuse moodustamiseni Vanematekogu ja Maapäeva poolt.

5) Avaldada rahvale üleskutse kolmes kohalikus keeles: “Eesti Ajutine Valitsus Eestimaa rahvale” ja volitada J. Poskat seda alla kirjutama.“

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastail 1918–1919 tegutses politsei Vene Ajutise Valitsuse miilitsaseaduse alusel, allus kohalikule omavalitsusele ning kandis miilitsa nimetust. 1920. aastast oli korrakaitseorganisatsiooni nimetuseks politsei.

Korrakaitseorganisatsiooni ülesehitamise aeg kattus Eesti Vabadussõjaga, mistõttu tuli see moodustada erakordselt rasketes oludes. Kesise relvastusega, aga mõnikord isegi ilma relvadeta politseinikud abistasid sõjaväevõime, hoidsid tagalas vaos kuritegevust ning korraldasid koos Kaitseliiduga ühisoperatsioone, et tabada väejooksikuid, salaviinatootjaid ja spekulante.

Asutav Kogu võttis alles 17. detsembril 1919 vastu politseiseaduse. Loodi riiklik välispolitsei, kelle ülesanne oli hoida ühiskondlikku julgeolekut ja korda, kaitsta kõiki ja igaüht tooruse, vägivalla ning omavoli eest. Politsei ülalpidamise kulud kandis sestpeale riik. Maakondade ja linnade baasil moodustati politseiringkonnad, mis jagunesid jaoskondadeks, need omakorda rajoonideks, mida juhtisid vastavad ülemad.

Kriminaalpolitsei asutamise kuupäev on 5. jaanuar 1920, kaitsepolitsei (aastast 1925Poliitiline Politsei) asutati 12. aprillil 1920.

Juhid ja organisatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Politsei Peavalitsus, 1919–1926
Politseivalitsus, 1926–1938
Politseitalitus, 1938–1940

Moodustatud 1919
Peakorter Tallinn, Toompea loss
Asukoht Lossi plats 1, Tallinn
Piirkond Eesti Vabariik

Kohtuministeeriumi Kriminaalpolitsei Peavalitsus

Moodustatud 5. jaanuaril 192013. juunil 1924
Peakorter Tallinn
Asukoht Rahukohtu tänav 3, Tallinn
Piirkond Eesti Vabariik
Juhtkond Jakob Kuus kt. (1919),
Aastatel 19191929 tegutses Eesti Politsei keskasutusena Siseministeeriumi Politsei Peavalitsus;
Aastatel 19291938 Politseivalitsus
Aastatel 19381940 Politseitalitus


Kriminaalpolitsei Tallinna jaoskond

Moodustatud
Peakorter Tallinn
Asukoht Pikk tänav 63, Tallinn
Piirkond Tallinna linn
Juhtkond August Karsna

Kriminaalpolitsei Peavalitsus

Moodustatud 19241926
Peakorter Tallinn
Asukoht Rahukohtu tänav 3, Tallinn
Piirkond Eesti Vabariik
Juhtkond Jakob Kuus (−1926)

Kaitsepolitsei Peavalitsus

Moodustatud 12. aprillil 1920
Peakorter Tallinn
Asukoht Kiriku põik 4, Tallinn
Piirkond Eesti Vabariik
Juhtkond Johan Sooman (−1926)

Kaitsepolitsei Tallinna jaoskond

Moodustatud
Peakorter Tallinn
Asukoht Lai tänav 48, Tallinn
Piirkond Tallinna linn
Juhtkond August Ingermann, 1923–1933

Politseiorganisatsiooni loomisel 1918. aastal (mida algselt nimetati miilitsaks), loodi välispolitsei kohalike omavalitsuse alluvuses, kuid 2. detsembrist 1918 koordineeris kogu politsei tööd Siseministeeriumi Politsei peavalitsus, 17. detsembril 1919 kommunaalpolitsei kaotati ja loodi riiklik politsei Politsei Peavalitsuse alluvuses.

Politsei koosnes kolmest harust: välis-, kriminaal-ja poliitilisest politseist. Esimestel aastatel oli igaühel neist oma peavalitsus, 1924. aastal ühendati politsei juhtimine Politsei Peavalitsus alluvusse, mille juhiks oli peavalitsuse ülem (aastast 1925 politseidirektor). Esimese iseseisvusaja Politsei Peavalitsuse (Politseitalituse) ruumid asusid Toompea lossis. Politseivalitsused (alates 1926. aastast prefektuurid) paiknesid üldjuhul suurtes kivihoonetes, mida olid juba varem kasutanud tsaaripolitsei ja Vene Ajutise Valitsuse miilits.

1920. aastal asutati Eestis politseireserv, mille üksused asusid Tallinnas ja Petseris. Politseireservis teenis nii jala- kui ka ratsapolitseinikke. Ratsapolitsei üksused olid kõige mobiilsemad ja distsiplineeritumad politseiüksused. Politsei ratsareserv andis 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse ajal enamlastele otsustava vastulöögi.

1925. aasta kevadel asutati Tallinnas, Lai tänav 46 Politseikool. Politseikooli kõrgema klassi lõpetas 598 politseiohvitseri, alamast klassist tuli reakoosseisule täiendust 717 isikut.

Aastail 19181925 moodustasid maakonnad koos maakonnalinnaga politseiringkonna (politseivalitsus). 1. jaanuaril 1926 loodi prefektuurid. Mitmete ümberkorralduste tulemusena oli 1940. aasta suveks kujunenud 9 prefektuuri: Tallinna-Harju, Tartu-Valga, Viljandi-Pärnu, Petseri-Võru, Saare, Lääne, Viru-Järva, Narva, Raudteede prefektuur.

Politseiharud[muuda | muuda lähteteksti]

Politseiteenistused jagunesid: välis-, kriminaal- ja poliitilise politseiks.

  • Välispolitsei tegeles avaliku korra ja heakorra tagamisega. Välispolitsei koosseisus oli ka Tervishoiupolitsei', mis tegeles turgude valve ja puhtuse kontrolliga ning sanitaarkontrolliga toitlustusasutustes[1];
  • Kriminaalpolitsei tegeles krimininaalkuritegude ärahoidmise ja avastamisega;
  • Kaitse(poliitiline)politsei tegeles riigivastaste ja poliitiliste kuritegude ärahoidmisega.

Kohtueelset uurimist viisid läbi kohtu-uurijad.

Ametinimetused[muuda | muuda lähteteksti]

Miilitsa-politsei algaastatel olid ametinimetused järgmised: linna miilitsaülem, maakonna miilitsaülem, miilitsaülema abi, jaoskonnaülem, jaoskonnaülema abi, kantseleiamtnik, vanemmilitsionäär, militsionäär. 1926. aastal seoses politseiasutuste reorganiseerimisega võeti kasutusele ametinimetus komissar (jaoskonnaülem).

18. oktoobril 1919 ilmus Politsei Peavalitsuse ülema käskkiri, mis kohustas kasutama ametinimetustes endiste miilitsa-ametinimetuste asemel politseiametinimetusi: militsionäärid nimetati kordnikeks, vanemmilitsionäärid – vanemkordnikeks. 1921. aastast nimetati vanemkordnikud rajooniülemateks ning kordnikud jaotati kahte järku – kordnikud ja vanemkordnikud.

1. jaanuarist 1926 võeti kasutusele euroopalikud ametinimetused: politseidirektor (peavalitsuse ülem), prefekt (linna või maakonna politseiülem), komissar (jaoskonnaülem) ja konstaabel (rajooniülem).

Politsei kõrgem juht oli politseidirektor, tema abi oli politsei abidirektor, Politsei Peavalitsuse osakonnajuhataja oli politseiinspektor. Välis-, kriminaal- ja poliitilise politsei jaoskondi juhtisid komissarid ning abikomissarid.

Alates 1933. aastast kandsid kordnikud, vanemkordnikud ja allkonstaablid kogu riigis kumminuia, mis asendas täägi.

Prefektuurid, 1918–1926[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna linna Politseivalitsus[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Miilitsavalitsus
Tallinna linna Politseivalitsus

Moodustatud 1918
Peakorter Tallinn
Asukoht Viru tänav 6, Tallinn (1918)
Aia tänav 12 (−1924)
Pikk tänav 63 (1924–)
Piirkond Tallinna linn

Tallinna politseiülemad

Tallinna politseijaoskonnad

Tartu linna Politseivalitsus[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu linna Politseivalitsus

Moodustatud 1918
Peakorter Tartu
Piirkond Tartu linn

Tartumaa miilitsa- ja politseiülemad

Narva linna Politseivalitsus[muuda | muuda lähteteksti]

Harju maakonna Politseivalitsus[muuda | muuda lähteteksti]

Harju maakonna Miilitsavalitsus
Harju maakonna Politseivalitsus

Moodustatud 15. november 1918
Peakorter Tallinn
Asukoht Pagari tänav 1, Tallinn (1918)
Väike-Pärnu maantee 4-1 (−15.11.1921)
Suur-Roosikrantsi tänav 12 (11.1921–)
Pagari tänav 2
Lai tänav 48 (7.1.1925–)
Pikk tänav 63
Piirkond Harju maakond

Harju maakonna Miilitsavalitsuse koosseisus oli 1919. aastal 6 miilitsajaoskonda ja nendes 40 rajooni ning 2 linna:

Valgamaa politsei[muuda | muuda lähteteksti]

Valgamaa miilitsa- ja politseiülemad

Viljandimaa politsei[muuda | muuda lähteteksti]

Läänemaa politsei[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1918, Johann Kokla, Haapsalu linnamiilitsa ülem
  • 15. jaanuar 1919 – , Johann Kokla Lääne maakonna miilitsaülem

Võrumaa politsei[muuda | muuda lähteteksti]

Pärnumaa[muuda | muuda lähteteksti]

Saaremaa[muuda | muuda lähteteksti]

Prefektuurid, 1926–1940[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna-Harju Prefektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna-Harju Prefektuur

Moodustatud 1926
Peakorter Tallinn
Asukoht Pikk tänav 63
Piirkond Tallinna linn ja Harju maakond
1925–, Eduard Loovere, kriminaalkomissar

Tartu-Valga Prefektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Prefektuuri koosseisus: Tartu 1. jaoskond (ka Jõgevamaa); 2. ja 3. Tartu politseijaoskond; Elva politseijaoskond (Koidu tänav 2, Elva); Valga politseijaoskond, Tõrva politseijaoskond jne.

Viljandi-Pärnu Prefektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Prefektuuri koosseisus: Pärnumaa 1. jaoskond; Pärnu linna jaoskond, Mõisaküla jaoskond jne.

Kriminaalkomissar

Petseri-Võru/Petseri-Võru Prefektuur[muuda | muuda lähteteksti]

1932. aasta veebruaris nimetati Võru-Petseri prefektuur ümber Petseri-Võru prefektuuriks
Kreutzwaldi tänav 52, Võru

Prefektuuri koosseisus: Räpina jaoskond (kuni likvideerimiseni 1932. aastal, mil moodustati Põlva jaoskond);

Kriminaalkomissar
  • Võru kriminaalpolitsei komissar A. Freibach, −1934,
  • Petseri kriminaalpolitsei komissar Ernst Hansar[3] , 10. oktoober 1934 –

Lääne-Saare Prefektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Prefektuur moodustati 1926. aastal, kui Läänemaa juurde liideti Saaremaa.

Läänemaa jagati Haapsalu, Lihula ja Märjamaa politseijaoskondadeks. Hiiumaa, mis kuulus tollel ajal Läänemaa koosseisu kuulus Haapsalu politseijaoskonna alla ja ning jaoskonna juhiks oli komissari õigustega abikomissar.

Kriminaalkomissar
  • Lääne-Saare kriminaalkomissar kriminaalkomissar Hermann Kruus, −1933

Viru-Järva Prefektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Viru-Järva prefektuur ja Rakveres politseijaoskond asusid algselt Rohuaia tänaval, 1937. aastal kolisid üle uude majja Tallinna tänaval 25.

  • 12. september 1934 – H. Jakobsen, Viru-Järva prefekt[4]
  • 8. september 1934– Tang, Viru-Järva prefekt
  • 19371940 Albert Ladva

Prefektuuri koosseisus Paide jaoskond, Rakvere jaoskond, Türi politseijaoskond, Väike-Maarja jaoskond jne.

Kriminaalkomissar

Narva Prefektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Narva Prefektuur.
Kriminaalkomissar

Raudteede Prefektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Raudteede Prefektuuri koosseisus: Narva jaoskond, Valga jaoskond jne.

Isikkoosseis[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tsaariajal, 1916. aastal, teenis Eesti alal politseis 2168 inimest.
  • 1919. aastal teenis politseinikke 1460, kui veel kogu Eesti territoorium ei olnud vabastatud.
  • 1920. aastal teenis politseinikke kokku 2250 – välispolitseis 1840, kriminaalpolitseis 299 ning kaitsepolitseis 111 ametnikku.
  • 1938. aastal teenis 1791 politseinikku – 1486 välispolitseinikku, 157 kriminaalpolitseinikku ja 112 poliitilise politsei ametnikku. Politseivalitsuses töötas 31 ja Politseikoolis 5 ametnikku.

Eesti Politsei likvideerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat.

21. juulil 1940 kuulutati välja nõukogude võim ja 6. augustil liideti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. 28. augustil 1940 vallandati viimased 170 politseinikku [6] ning politsei asemele loodi Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi koosseisu kuuluv tööliste-talupoegade miilits. Paljud endised politseinikud arreteeriti ja viidi Venemaale vangilaagritesse, kus paljud hukkusid. Kodumaale tagasi jõudsid vähesed, kes sageli olid invaliidistunud.[6]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]