Kohtuministeerium

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib endisest Eesti ministeeriumist; üldmõiste kohta vaata artiklit Justiitsministeerium (üldmõiste)

Kohtuministeerium
Saksa suursaadiku residents.JPG
Lossi plats 7, Tallinn
Asutatud 1918, 1934
Tegevuse lõpetanud 1929, 1940
Eesmärk kohtuasutiste valitsemisala korraldamine; kohtute toimetuste ja asjaajamise järelevaatusega ühenduses olevate asjade korraldamine; prokuratuuri tegevuse juhtimisega ja järelevalvega ühenduses olevate asjade korraldamine; vangistusasutute valitsemine; Vabariigi Valitsuse või ministrite poolt seisukoha võtmiseks antud juriidiliste küsimuste selgitamine; seaduste, dekreedina antavate seaduste, seadluste ja määruste kavade läbivaatamine; kodifitseerimistööd[1].
Peakorter Tallinn
Asukoht Vene tänav 5[2], Tallinn
Väike-Pärnu maantee 3[3], Tallinn
Lossi plats 7[4], Tallinn (1934–)
Tegevuspiirkond Eesti Vabariik
Juhtkond Eesti kohtuminister:
Jüri Vilms (1918)
Jaan Poska (1918)
Jüri Jaakson (1918–1919)
Lui Olesk (1919)
Jüri Jaakson (1919–1920)
Otto Strandman (1920–1921)
Jaak Reichmann (1921–1923)
Rudolf Gabrel (1923–1925)
Tõnis Kalbus (1925–1926)
Johan Sepp (1926–1927)
Otto Tief (1927)
Tõnis Kalbus (1927–1928)
sise- ja kohtuminister (1929–1934)
Johan Müller (1934–1938)
Albert Assor (1938–1940)
Boris Sepp (1940)
Friedrich Niggol (1940)
Emaorganisatsioon Eesti Vabariigi Valitsus
Allorganisatsioonid Riigikohus
Kohtupalat
Tallinna-Haapsalu Rahukogu
Tartu-Võru Rahukogu
Rakvere-Paide Rahukogu
Viljandi-Pärnu Rahukogu/
Tallinna Ringkonnakohus
Tartu Ringkonnakohus
Rakvere ringkonnakohus
Viljandi ringkonnakohus
Prokuratuur
politsei Kriminaalpolitsei Peavalitsus (1920–1924)
Kaitsepolitsei (1919–1920)
Vangimajade Peavalitsus

Kohtuministeerium oli üks Eesti ministeeriumeid, aastatel 1918–1929 ja 1934–1940.

Kohtuministeerium[muuda | muuda lähteteksti]

Kohtuministeerium alustas tegevust 1918. aasta novembris-detsembris. Kohtuministeeriumi alluvusse kuulusid

1919. aasta alguseks oli välja kujunenud Kohtuministeeriumi järgmine struktuur:

  • kantselei,
  • arveosakond ja
  • kodifikatsiooni osakond, koos Riigi Teataja toimetus ja talitusega. Kodifikatsiooni osakonna juhataja Juhan Reinhold, seejärel Johan Reinhold oli ühtlasi ka Riigi Teataja vastutav toimetaja.

Vangimajade Peavalitsuse asutas Ajutine Valitsus 22. jaanuaril 1919. aastal, “Wangimajade walitsuskorra” seadusega[6] Kohtuministeeriumi juurde Vangimajade Peavalitsuse (1918–1929), millele allutati kõik vanglaasutused. Vangimajade peavalitsust juhtis ülemana peavalitsuse ülem, kes kui kohtuministeeriumi osakonna juhataja kohtuministrile allus. Peavalitsuse ülema abilisteks oli vangimajade inspektor, vangimajade peaarst ja insener. Vangimajade peavalitsuse ülesandeks olid: vangiasutuste organiseerimine ja ülevalpidamine; vangide toitmine; vangiasutuste terwishoidmise ja kõlbelise seisukorra eest hoolitsemine; vangide valvamine ja konvoeerimine; vangide töökodade organiseerimine jne. Aastatel 1929–1934 tegutses Kohtu- ja Siseministeeriumi Vangimajade Valitsus, 1934–1938 Kohtuministeeriumi Vangimajade Valitsus ja 1938–1940 Kohtuministeeriumi Vangimajade Talitus[7]. Vangimajade ülemana tegutses: (1919[8]–1924[9]) Andres Strandmann (1865–1927); kohtuministri abi ja ka vangimajade peavalitsuse ülem; 1929[10]– ) Aleksander Prees; (1932–) Vangimajade Valitsuse (alates 1938 Vangimajade Talituse) direktor Otto Tammend (Otto Treufeldt).

30. juulil 1919. aastal hakati Eesti valitsuse korraldusel andma Vangimajade Peavalitsusele üle Kalaranna forti, kuhu hakati rajama Keskvanglat. Selle osakond avati Harkus ja Harkus ka alaealiste parandusmaja.

6. augustist 1919 Kohtuministeeriumi alluvusse määratud Kaitsepolitsei määrati jaanuaris 1920 Siseministeeriumi haldusalasse. 1924. aasta mais vastuvõetud seadusega viidi Eesti politsei Eesti kriminaalpolitsei Kohtuministeeriumi peavalitsus ning piirkondlikud osakonnad ja abipunktid Siseministeeriumi alluvusse, peale eelkaristusteadete toimkonna, kelle kohustused jäid Kohtuministeeriumile.

Kohtuministeeriumi koosseisus olid 1928. aastal:

  • Kodifikatsiooniosakond

Kohtuministeeriumile allusid:

Kohtu- ja Siseministeerium[muuda | muuda lähteteksti]

1929. aasta 1. juulist liideti Kohtuministeerium Siseministeeriumiga, kohtuminister Tõnis Kalbus jätkas uue liitministeeriumi – Kohtu- ja Siseministeeriumi ministrina. Ühendatud Kohtu- ja Siseministeerium koosnes järgmistest allüksustest:

  1. Ministeeriumi kantselei
  2. Administratiivosakond (senine Siseministeeriumi osakond)
  3. Kodifikatsiooni osakond (senine Kohtuministeeriumi osakond)
  4. Piirivalve Valitsus
  5. Politseivalitsus
  6. Vangimajade Valitsus (senine Kohtuministeeriumi Vangimajade Peavalitsus)

Aastal 1934. aastal need ühendatud ministeeriumid lahutati taas[11], Kohtuministeeriumi asus juhtima endine kohtu- ja siseminister Johan Müller. 1935. aastal kehtestati Kriminaalseadustik, Kaitseväe kriminaalseadustik, Maksukaristuse seadustik, Kriminaalkohtupidamise seadustik, Vangistusseadustik ja Distsiplinaarseadustik.

Kohtuministeerium[muuda | muuda lähteteksti]

Kohtuministeerium koosseisus olid[12]:

4. juuli 1940. aasta Valitsemise korraldamise seaduse muutmise seadusega[20] sedastati, et Kohtuministeerium koosnes: Kodifikatsiooniosakonnast ja Üldosakonnast. 13. augustist 1940 siseminister Maksim Unti, Vabariigi Presidendi ülesannetes dekreediga sedastati, et: Kohtuministeeriumi ülesandeks on: kohtuasutiste valitsemisala korraldamine; kohtute toimetuste ja asjaajamise järelevaatusega ühenduses olevate asjade korraldamine; prokuratuuri tegevuse juhtimisega ja järelevalvega ühenduses olevate asjade korraldamine; Vabariigi Valitsuse või ministrite poolt seisukoha võtmiseks antud juriidiliste küsimuste selgitamine; seaduste, dekreedina antavate seaduste, seadluste ja määruste kavade läbivaatamine; kodifitseerimistööd. Kõik seaduste, dekreedina antavate seaduste, seadluste ja Vabariigi Presidendi ning Vabariigi Valitsuse määruste eelnõud esitatakse algatava ministri poolt Kohtuministeeriumi kaudu. Nende läbivaatamine Kohtuministeeriumis ning vajalikkude paranduste teatavaks tegemine toimub Vabariigi Presidendi poolt antud korra kohaselt. § 54. Kohtuministeerium koosneb: 1) Kodifikatsiooni-osakonnast; 2) Üldosakonnast[21]. Vangimajade Talitus allutati Kohtuministeeriumi alluvusest, Siseministeeriumile.

Kohtuministeeriumi likvideerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV Kohtu Rahvakomissariaat ja seejärel Eesti NSV Kohtuministeerium olid ka Eesti NSV-s kuni 1960. aastani. 1970. aastal asutati Eesti NSV Justiitsministeerium, millest sai Eesti Vabariigi Justiitsmisteerium.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 53, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
  2. Ministeriumite adressid, Riigi Teataja, nr. 4, 4 detsember 1918
  3. Robert Nerman, Noore riigi asutused otsisid ja leidsid sobivaid hooneid kõikjalt pealinnast, Postimees, 18. veebruar 2008
  4. Riigikogu esimehe ametkorter kaotati, Sakala (1878-1940), nr. 101, 31 august 1934
  5. Vähempakkumine karistusvangimaja elektrivalgustuse ümberehitamise töödele, Päewaleht, nr. 99, 17 aprill 1921
  6. Nr. 12. Ajutise Walitsuse poolt 22. jaan. 1919. a. wastuwõetud seadus., Riigi Teataja, nr. 5, 25 jaanuar 1919
  7. Kohtuministeeriumi Vangimajade Talitus, 1917-1940, The National Archives of Estonia, ERA.60
  8. Vangimajade peavalitsuse ülemaks, Maaliit: Eesti Maarahva Liidu häälekandja, nr. 219, 15 oktoober 1919
  9. Vangimajade peavalitsuse likvideerimise puhul, Postimees (1886-1944), nr. 1, 2 jaanuar 1925
  10. Uus vangimajade peavalitsuse ülem, Maa (1926-1929), 16 aprill 1929
  11. https://web.archive.org/web/20141110094109/https://www.siseministeerium.ee/98 (vaadatud 10.11.2014)
  12. 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 54, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
  13. 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 57, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
  14. 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 56, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
  15. Tartu teated. Tartu wangimaja laiendatakse, Postimees (1886-1944), nr. 260, 23 september 1934
  16. Valga linnas põles öösel ajalooline vangimaja, www.err.ee, 01.11.2015
  17. Aadressraamatud > Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939, lk 54
  18. Kohtu- ja siseministeeriumi koosseisude jaotamise määrus Kohtuministeeriumi ja Siseministeeriumi vahel., Riigi Teataja, nr. 27, 28 märts 1934
  19. 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 55, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
  20. 551. Valitsemise korraldamise seaduse muutmise seadus., Riigi Teataja, nr. 59, 5 juuli 1940
  21. 1012. Valitsemise korraldamise seaduse muutmise seadus.. Riigi Teataja, nr. 102, 14 august 1940

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]