Nigul Reimo
Nigul Reimo (kuni 1937 Nikolai Karl Eduard Reimann; 20. detsember 1887 – 17. detsember 1941 Solikamsk) oli eesti jurist ja politseijuht
Nikolai Karl Eduard Reimann õppis 1909–1914 ja 1921–1927 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas (lõpetas 1927 cum laude). Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.
Osales Esimeses maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas, oli 1919. aastal Tartu linna miilitsaülem, 1920 alguses teenis alamleitnandi auastmes 2. Kindluse raske suurtükiväe divisjonis, ülendati 29. veebruaril 1920 väljateenitud aja eest leitnandiks vanusega 19. aprill 1917. a.
Aastatel 1921–1924[1] Siseministeeriumi Politseivalitsuse ülema kohusetäitja ja 1924–1925 Tartu Linna Politseivalitsuse ülem.
1925–21. september 1927 Siseministeeriumi Politseivalitsuse politseidirektori k.t.[2] ja seejärel 1934. aastani Siseministeeriumi Politseivalitsuse Politseivalitsuse direktor. 1934. aastal siseministri abi, 1934–1940 Tallinn-Harju prefekt.
Arreteeriti NKVD poolt septembris 1940.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Nimetused., Riigi Teataja, nr. 83-84, 1 juuli 1924
- ↑ Nimetused Politsei alal., Kaja, nr. 220, 22 september 1927 tr. 1
- ↑ Rotary History
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Prefekt Nigul Reimo räägib oma elust. Uus Eesti, 19. detsember 1937, nr. 345, lk. 5.