Eestimaa kubermangukomissar

Allikas: Vikipeedia

Eestimaa kubermangukomissar (ka Eestimaa kubermangu komissar) oli pärast veebruarirevolutsiooni 1917. aastal Venemaa Ajutise Valitsuse poolt vkj 4. märtsil/ukj 17. märtsil 1917. aastal pärast Venemaa Keisririigi kuberneri ametist tagandamist kubermangu ametisse määratud Autonoomse Eestimaa kubermangu kõrgeim riigiametnik.

Jaan Poska

5. märtsil vkj/ 18. märtsil ukj 1917 nimetati Eestimaa kubermangu komissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. Jäänuk-Liivimaa kubermangu komissariks määrati Andrejs Krastkalns (endine Riia linnapea).

Järgmisel päeval võttis kubermangukomissar endiselt Eestimaa kubernerilt üle kuberneri kantselei ja teiste kõrgemate administratiivasutuste (teiste hulgas Eestimaa Kubermangu Linnaasjade Komisjoni, Eestimaa Kubermangu Toitluskomitee, Eestimaa Kubermangu Tööstusmaksu Komisjoni, Sõjapõgenike Abistamise Kubermangu Nõukogu, Eestimaa Kubermangu Karskuskomitee, Eestimaa Kubermangu Puude ja Metsamaterjalide Varumise Erinõukogu) asjaajamise ning asus korraldama administratiivaparaati ja miilitsat. Kubermanguvalitsus jätkas esialgu tegevust.

Venemaa Ajutise Valitsuse vkj 30. märtsi/ukj 12. aprilli 1917 määrusega „Eestimaa kubermangu halduse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta” liideti Eestimaa kubermanguga ka Lõuna-Eesti maakonnad: Tartu-, Võru-, Pärnu-, Viljandi- ja Saaremaa ning anti Eestimaa kubermangukomissari alluvusse. Lõuna-Eestis jõuti administratiivaparaadi loomisega lõpule aprilli keskpaigaks. Uue administratiivüksuse eestikeelse nimetusena tuli käibele Eesti kubermang.

Kubermangukomissar allus siseministeeriumile.

Kubermangukomissaril oli kaks abi, ühe ülesandeks oli Lõuna-Eesti maakondade juhtimine ja ta asus Tartus, teine abi oli kantseleijuhataja.

 Pikemalt artiklis Eestimaa kubermangu komissari abi

Kubermangukomissarile allusid maakonnakomissarid ja nende abid ning miilitsainspektorid. Maakonnakomissarid määrati ametisse ja vallandati Venemaa Ajutise Valitsuse Siseministeeriumi poolt kubermangukomissari ettepanekul.

Kubermangukomissari ülesandeks oli: kubermangu juhtimine; Venemaa Ajutise Valitsuse ning muude valitsusasutuste korralduste teatavaks tegemine ja nende täitmise kontroll; kubermangu julgeoleku tagamine; kubermangu valitsusasutuste ja ametiisikute tegevuse järelevalve ja revideerimine.

Tööliste, Soldatite, Maatameeste ja Väikemaapidajate Nõukogu määras märtsis kubermangukomissari juurde omapoolse 20-liikmelise valvekomisjoni, mille ülesandeks pidi olema seaduslikkuse andmine komissari määrustele, valitsusasutuste järelevalve, ametnike nimetamine, miilitsa organiseerimine ja seaduseelnõude väljatöötamine. Kubermangukomissari juurde moodustati Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mis alustas tegevust 1. juuli 1917. Maanõukogu ülesandeks oli juhtida koos kubermangukomissariga kohaliku maaomavalitsuse üld- ja administratiivasju.

 Pikemalt artiklis Kaksikvõim Eestis

26. oktoobril vkj 1917 kukutati Vene Ajutine Valitsus ja kehtestati nõukogude võim. Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee 27.10.1917 käskkirja alusel andis Tallinnas, Eestimaa kubermangukomissar kubermangu asjaajamise üle Sõja-Revolutsioonikomitee esindajale Viktor Kingissepale.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tartu maakonna-komissar J. Ostrat, Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 130, 15 juuni 1917
  2. Endel Püüa, Saaremaa Ajutise Maakonnanõukogu valimised, saartehaal.postimees.ee, 10. august 2007
  3. Pärnu maakonna-komissar lahkub ametist., Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 174, 7 august 1917
  4. Linnapea, kes kuulutas välja iseseisvuse, sakala.postimees.ee, 31. juuli 2002
  5. Tartu teated. Eduard Kübarsepp 60-e aastane, Postimees (1886-1944), nr. 93, 7 aprill 1937

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]