Tallinna-Harju prefektuur
Ilme
Asutatud | 1926 |
---|---|
Tegevuse lõpetanud | 1940 |
Peakorter | Tallinn |
Asukoht | Pikk tänav 63[1], Tallinn |
Tegevuspiirkond | Tallinna linn ja Harju maakond |
Juhtkond | Tallinna-Harju prefekt |
Emaorganisatsioon | Siseministeeriumi Politsei Peavalitsus/Politseivalitsus/Politseitalitus |
Tallinna-Harju prefektuur oli aastail 1926[2]–1940 tegutsenud Eesti välispolitsei piirkondlik prefektuur.
Tallinna-Harju prefektuur moodustati Tallinna Linna Politseivalitsuse ja Harju Maakonna Politseivalitsuse baasil.
Prefektuuri piirkonda kuulusid Tallinn ja Harju maakond: Nõmme, Keila ja Paldiski linn ning Harjumaa. Prefekti asus Tallinnas.
Tallinna-Harju prefektid
[muuda | muuda lähteteksti]- 7. veebruar 1925 – Oskar Tolmoff, Tallinna Linna Politseivalitsuse ülem
- 1925–1934, Valter Sihle, Tallinna-Harju abiprefekt
- 1. aprillist 1927 [3] – 1. veebruar 1928, Oskar Tolmoff, Tallinna-Harju prefekt
- 1925–1934, Valter Sihle, Tallinna-Harju abiprefekt
- 1927– Mart Vatter, Tallinna-Harju abiprefekt
- 1. veebruar 1928 – 1. september 1934, Viktor Rotenbork, Tallinna-Harju prefekt
- 1925–1934, Valter Sihle, Tallinna-Harju abiprefekt
- 1927– Mart Vatter, Tallinna-Harju abiprefekt
- 1. september 1934 – juuli 1940, Nikolai Reimann, Tallinna-Harju prefekt
- 8. juuli 1940[4] –, Edgar Petree, abiprefekt
Tallinna-Harju prefektuuri asutused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1., 2., 3., 4., 5., 6. jaoskond ja politseikomissar Tallinnas
- Sadama jaoskonna politseikomissar Tallinnas
- Tallinna ümbruse jaoskonna politseikomissar
- Nõmme jaoskonna politseikomissar Harjumaal
- Keila jaoskonna Politseikomissar Harjumaal
- Rapla jaoskonna politseikomissar Harjumaal
- Raasiku jaoskonna politseikomissar Harjumaal
- Terwishoiu politseikomissar Tallinnas
- Ratsareserwi politseikomissar Tallinnas
- Teliskopli jaoskonna politsei abikomissar Tallinnas
- Balti puuwillawabriku jaoskonna Politsei abikomissar Tallinnas
- Lasnamäe jaoskonna politsei abikomissar Tallinnas
- Paldiski jaoskonna Politsei abikomissar Harjumaal
- Politsei arestimaja abikomissar Tallinnas
- Tallinna aadressbüroo juhataja[5]
Tegevuspiirkonnad
[muuda | muuda lähteteksti]Tallinna-Harju prefektuuri tegevuspiirkonnad 1927. aastal:
- 1. jaoskonna tegevuspiirkond: Tallinna linna põhjaläänepoolne osa ühes Kopli poolsaare ja Paljassaarega, mille lõunapoolseteks piirideks on Kopli lahe idapoolsest rannast joon Balti puuvillavabriku ja Seevaldi kruntide piiri mööda kuni Paavli tänavani, Paavli tänav kuni Kopli tänavani, Kopli tänav Paavli tänavast Rannavärava puiesteeni, Rannavärava puiestee Merepuiesteeni, Merepuiestee kuni Merepuiestee maja nr. 1 krundini, selle maja krundi piiri mööda kuni mereni.
- 1. jaoskonna Kopli abikomissari tegevuspiirkond: Kopli poolsaar, mille piiriks on lõuna poolt joon Kopli lahest supelusmajade juurest Kopli surnuaiani, surnuaia piiri mööda Kopli sealt otsejoon kuni Paljassaare läänepoolse laheni.
- 1. jaoskonna Balti puuvillavabriku abikomissari tegevuspiirkond: Balti puuvillavabriku alla kuuluv maa-ala, mille piirideks on Paavli tänav, sealt joon Balti puuvillavabriku ja Seevaldi kruntide piiri mööda Kopli laheni, Kopli lahe mererand supelusmajadest kuni suvilateni, mererannast joon Kopli surnuaiani ja selle lõunapoolset piiri mööda Kopli tänavani, Kopli tänav kuni Paavli tänavani[6]
- 2. jaoskonna tegevuspiirkond: Tallinna linna põhjaidapoolne osa, mille piirideks on Vene turg, Merepuiestee, Siimoni tänav kuni Hollandi tänavani, Härjapea jõgi kuni mereni, mererand Härjapea jõesuust kuni Pirita jõesuuni, Pirita jõgi kuni Kochi krundini, joon Kochi krundist kuni Lasnamäe jalani, joon Lasnamäe veert mööda kuni Lubja tänavani, Lubja tänav kuni Suur-Tartu maanteeni, joon paralleelselt Tartu maanteele Vene turuni välja jättes krundid, mis ulatuvad Tartu maanteele.
- 3. ja linnaümbruse jaoskonna tegevuspiirkond: Narva maantee ja Väo tee nurgast Narva maantee Lasnamäe veeruni, Lasnamäe veer Lubja tänavani, Lubja tänav, Suur-Tartu maantee, Estonia puiestee, Väike-Tartu maantee Lembitu tänavani, Lembitu tänav Liivalaia tänavani, Liivalaia tänav Suur-Juhkentali tänavani, Suur-Juhkentali tänav Mäe kasarmuteni, Uus-Kirikuaia tänav Kaarli kiriku surnuaiani, Kaarli ja Apostliku-õigeusu surnuaedade piir kuni viimase lõunapoolse nurgani, sealt otsejoon linna veepuhastamise jaamani (viimane ühes arvatud) ja Ülemiste järveni, ning Naissaare, Vääna, Harku, Saku, Kurna, Nabala, Rae, Nehatu, Viimsi ja Prangli vallad Harjumaal ja Saue vallast Jälgimäe ja Üksnurme kogukonnad ning Saue ja Üksnurme asundused.
- 3. jaoskonna, komissari õigustega Lasnamäe abikomissari tegevuspiirkond: Tallinna linna osa Lasnamäel, mille piirideks on joon Lasnamäe veert mööda viimast mööda kuni Väo teeni, Rae ja Kurna valdade piiri mööda Ülemiste järveni, järve kallast mööda Nehatu valla piirini. Nehatu valla piirilt Juhkentali sõjaväehaigemajani ja Masina tänavani, Masina tänavalt üle Suur-Tartu maantee Lasnamäe tänavani.
- 4. jaoskonna tegevuspiirkond: Tallinna linna lõunaläänepoolne osa, mille piirideks on Vabaduse plats, Vabaduse puiestee kuni Väike-Tartu maanteeni, V.-Tartu maantee kuni Lembitu tänavani, Lembitu tänav kuni Liivalaia tänavani, Liivalaia tänav kuni Suur-Juhkentali tänavani, Suur-Juhkentali tänav kuni Uus-Kirikuaia tänavani, Uus-Kirikuaia tänav, joon Uue-Kirikuaia tänavalt Katoliku surnuaia tagant ning õigeusu ja Kaarli kiriku surnuaedade vahelt Ülemiste järveni, järvest kuni end. Risti kõrtsini, Suur-Pärnu maanteel, siit joon läbi liivalagendiku Rahumäe surnuaia tagant läbi Nõmme ja Tondi metsade üle Kristinentali heinamaade Väike-Ameerika tänavani, V.-Ameerika tänav, Suur-Ameerika tänav, Tõnismägi, Kaarli puiestee kuni Vabaduse platsini.
- 5. jaoskonna tegevuspiirkond: Tallinna linna läänepoolne osa, mille piirideks on Tehnika tänav, Vaksali puiestee ja Toompuiestee, Tõnismägi, Suur-Ameerika tänav, Väike-Ameerika tänav, joon üle Kristinentali heinamaade Sääse tänavale, Sääse tänav, Uus-Kadaka tee, Kadaka tee, Sharlotte tänav, siit joon üle Paldiski maantee Mustajõeni, Mustajõelt Stromi mereranda mööda kuni ujumismajadeni ja sealt läbi soo 1. jaoskonna piiri mööda, siis Heina tänav kuni Telliskivi tänavani, Telliskivi tänav kuni Rohu tänava raudtee ülekäiguni, raudtee piir kuni Tehnika tänavani.
- 6. jaoskonna tegevuspiirkond: alates Kalarannast Merepuiestee maja nr. 1 krundi piiri mööda Rannavärava puiesteeni. Rannavärava puiestee, Nunne tänav, Vaksali puiesteeni, Vaksali puiestee, Toompuiestee, Kaarli puiestee üle Vabaduse platsi Vabaduse puiesteele, Vabaduse puiestee üle Vene turu Merepuiesteeni, Merepuiestee Siimoni tänavani, Siimoni tänav Härjapea jõeni, Härjapea jõgi kuni mereni.
- 6. jaoskonna, komissari õigustega abikomissar Tallinna sadamas, tegevuspiirkond: Tallinna sadam ümbruskonnaga, mille piirideks on joon mererannast Härjapea jõesuust sama jõge mööda Uue-Sadama tänavani, meriasjanduse peavalitsuse keskladu ja linna krundi piiri mööda Hollandi tänavale, Härjapea jõge mööda Siimoni tänavale, siit Merepuiesteele, Merepuiesteelt joon majade nr.nr. 1 ja 3 kruntide vahelt kuni mererannani.
- Harjumaa Nõmme jaoskonna tegevuspiirkond: Nõmme alev Harjumaal tema administratiiv-piirides.
- Raasiku jaoskonna tegevuspiirkond: Raasiku, Jõelehtme, Kodasu, Kiiu, Kolga, Kõnnu, Anija, Alavere, Ravila, Kuivajõe, Peningi ja Tuhala vallad.
- Rapla jaoskonna tegevuspiirkond: Rapla, Triigi, Kuimetsa, Kaiu, Juuru, Ingliste, Kehtna, Järvakandi, Raiküla, Kabala, Hageri ja Kohila vallad.
- Keila jaoskonna tegevuspiirkond: Paldiski linn, Pakri, Keila, Saue, välja arvatud Jälgimäe ja Üksnurme kogukonnad ning Saue asundus ja Üksnurme asundused, Kloostri, Varbola, Laitse, Kernu, Riisipere, Vihterpalu ja Nõva vallad ning Keila alev[7].
Muudatused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1924. aastal arvati Vääna vald, mis seni Harju maakonnapolitsei Keila (IV) jaoskonna piiridesse kuulus, politseiliselt Harju maakonna politsei linnaümbruse (I) jaoskonna alla[8].
Tallinna politseijaoskonnad
[muuda | muuda lähteteksti]- I politseijaoskond, Soo tänav 23, Niine tänav 15 (Vana-Kalamaja tänava ja Niine tänava ristmikul). Ülem[9] August Plink, Verner Koplus 1. jaoskonna politseikomissar Tallinnas;
- Kopli abijaoskond, Vene-Balti tehases 24;
- Balti Puuvillavabriku abijaoskond, Kopli tänav 21;
- II politseijaoskond, Kadriorus, Jakobsoni tänav 44/Koidula tänav 24. Ülem Eduard Miller 2. jaoskonna politseikomissar Tallinnas;
- III politseijaoskond, Suur-Tartu maantee 43, Suur-Tartu maantee 37. Ülem Oskar Sadov 3. ja linnaümbruse jaoskonna politseikomissar Tallinnas;
- Lasnamäe abijaoskond, Katusepapi tänav 17;
- IV politseijaoskond, Kaupmehe tänav 15b[10]Suur-Tatari tänav 46/Veerenni ja Tatari tänava nurgal asuv maja Tatari tänav 54. Ülem Hugo Lepp 4. jaoskonna politseikomissar Tallinnas;
- V politseijaoskond, Paldiski maantee 23. Ülem Hans Eller 5. jaoskonna politseikomissar Tallinnas;
- VI politseijaoskond, Pühavaimu tänav 11/Olevimägi 16. Ülem August Plink 6. jaoskonna politseikomissar Tallinnas;
- Politsei arestimaja/eeluurimisvangla, Vene tänav 23/Laboratooriumi tänav 20;
- Sadama politseijaoskond, Uus-Hollandi tänav 8[11], Vana-Sadama tänav 19. Ülem Hans Eller;
- Tallinna Aadress- ja Leiubüroo, Pühavaimu tänav 11, Vene tänav 23 ja hiljem Lai tänav 48[1];
- Tervishoiupolitsei jaoskond, Pikk tänav 63.
- Tallinna-Harju Prefektuuri arestimaja asus Tallinnas aadressil Pärnu maantee 22[12]
- Politsei ratsareserv, Polgu tänav 7
Tegevuspiirkonnad
[muuda | muuda lähteteksti]Tegevuspiirkond, 1939. aastal:
Vabariigi Valitsuse otsusega[14] 17. augustist 1940 kehtestati politseijaoskondade politseikomissaride tegevuspiirkonnad (jaoskonnad) järgmiselt:
- Tallinna 1. jaoskonna politseikomissari tegevuspiirkond: Tallinna linna loode- ja põhjapoolne osa ühes Tallinna sadama ja selle ümbruskonnaga ning Paljassaarega. Jaoskonna piiriks on joon, mis algab Paljassaare läänepoolse lahe lõunatipust ja läheb sirgjoonena Kopli ja Maleva tänavate idapoolse lõikepunktini, sealt Kopli tänava lõunapoolset äärt mööda kuni Kopli kalmistu kirdepoolse nurgani, kalmistu piiri mööda kuni selle lõunapoolse nurgani ja sealt sirgjoonena edela suunas Kopli laheni, Kopli lahe merekallast mööda lõuna suunas kuni Balti puuvillavabriku ja Seevaldi kruntide edelapoolse piirijoone ettekujutatava pikenduseni merekaldal, sealt Balti puuvillavabriku ja Seevaldi kruntide piiri mööda kuni Vainu tänavani (viimane arvatud välja) edasi sirgjoonena Paavli tänava lõunapoolse otsani, sealt sirgjoon Heina ja Eerika tänavate nurgani, Eerika tänav kuni Kopli tänavani, Kopli tänav mööda raudtee maa-ala piiri Põhja puiesteeni ja selle keskjoont mööda kuni Merepuiesteeni ning Merepuiestee keskjoont mööda kuni Siimoni tänavani, Siimoni tänava keskjoon Hollandi tänavani, Hollandi tänava keskjoon U.-Sadama tänavani, U.-Sadama tänava keskjoon Narva maanteeni, Narva maantee keskjoon Petrooleumi tänavani ja Petrooleumi tänava keskjoon Nafta tänavani, Nafta tänava keskjoon Palli tänavani, Palli tänava keskjoon ja sealt sirgjoon põhja suunas mereni. Naissaare vald.
- Tallinna 3. jaoskonna politseikomissari tegevuspiirkond: Tallinna linna idapoolne osa, mille piiriks on joon, mis algab Iru valla piirilt Lasnamäe veerul ja läheb mööda Lasnamäe veergu kuni Tartu maanteeni, sealt Tartu maanteele paralleelselt Veneturuni, jättes sisse krundid, mis ulatuvad Tartu maanteele, edasi mööda Estonia puiestee keskjoont kuni Sakala tänavani, Sakala tänava keskjoont mööda Lembitu tänavani, Lembitu tänava keskjoon, Liivalaia tänava keskjoon Kalmistu tänavani, Kalmistu tänava keskjoon, Kaarli koguduse ja Apostliku-õigeusu kalmistute vahepiir kuni viimase lõunapoolse nurgani, sealt sirgjoon linna filterveevärgist mööda (viimane kaasa arvatud) kuni Ülemiste järveni, edasi edela suunas mööda Ülemiste järve kallast kuni järve lõunapoolsel nurgal Mõigu mõisa ja Kurna mõisa maade vahepiiril asuva piiritähiseni ning sealt mööda samade mõisade maade vahepiiri Tallinna linna ja Tõdva valla maade piirikivini.
- Tallinna linnaümbruse jaoskonna politseikomissari tegevuspiirkond: Tõdva, Iru ja Prangli vallad. Rae vald, arvatud välja Aruküla aedlinn ja asundus, Aruküla turbatööstus, Sambumäe asundus, Kangla, Järsi, Kadarpiku, Metsaküla, Kulliküla ja Sarapiku külad. Saue vald, arvatud välja valla osa lõuna pool Ääsmäe jõge. Harku vald, arvatud välja valla edelapoolne osa, lõunapool Vääna (Hüüru) jõge, mille piiriks on joon, mis algab Vääna jõesuust, läheb mööda Vääna jõge kuni Hüüru külani, sealt Hüüru- ja Peetri-Kindluse külade maade piiri mööda ning edasi Pagavere ja Püha külade maade piiri mööda Saue valla piirini.
- Tallinna 4. jaoskonna politseikomissari tegevuspiirkond: Tallinna linna edelapoolne osa, mille piiriks on joon, mis algab Harku valla piirilt Haabersti tee ääres asuva Tallinna linna rendi krunt nr. 10 maa-ala edelatipust ja läheb sirgjoones Sääse tänava lõunapoolse otsani, sealt Vilja tänava lõunapoolse otsani, edasi Vilja tänava keskjoont mööda Linnu tänavani, Linnu tänava keskjoont mööda Nõmme tänavani, Nõmme tänava keskjoont mööda Väike-Ameerika tänavani, Väike-Ameerika tänava keskjoont mööda SuurAmeerika tänavani, Suur-Ameerika tänava keskjoont mööda Tõnismäeni, Tõnismäe tänava keskjoont mööda Kaarli puiesteeni, Kaarli puiestee keskjoont mööda kuni Tallinna linna trammi ootesaareni Vabadusväljakul (sisse arvatud), sealt Vabaduspuiestee keskjoont mööda Suur-Karja tänava nurgani, Suur-Karja tänava pikenduse keskjoont mööda Sakala tänavani, Sakala tänava keskjoont mööda Lembitu tänavani, Lembitu tänava keskjoont mööda Liivalaia tänavani, Liivalaia tänava keskjoont mööda Kalmistu tänavani, Kalmistu tänava keskjoont mööda Apostlikuõigeusu kalmistu idapoolse piirini, sealt mööda Apostliku-õigeusu ja Kaarli koguduse kalmistute vahepiiri ja selle sirgjoonelist pikendust üle Sõjaväe kalmistu edelapoolse piiri Tallinna linna filterveevärgist edela poolt mööda Ülemiste järveni, sealt edasi paremale mööda Ülemiste järve kallast kuni järve lõunapoolsel nurgal Mõigu mõisa ja Kuma mõisa maade vahepiiril asuva piiritähiseni ning sealt mööda samade mõisade maade vahepiiri Tallinna linna ja Tõdva valla maade piirikivini.
- Nõmme jaoskonna politseikomissari tegevuspiirkond: Tallinna linna Nõmme osa maa-ala (1940. aastal Vabariigi valitsuse otsusega 27. juulist likvideeriti Nõmme linn kui iseseisev omavalitsusüksus, arvates 29. juulist 1940, ning liideti tema administratiivpiiresse kuuluva maa-alaga Tallinna linna administratiivpiiridega. Sellega sai Nõmme üheks Tallinna linnaosaks.).
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Tallinnan opas, YLEISEN SANOMALEHTITOIMISTON (G. PAJUN) KUSTANTAMA TALLINN, HARJU TANAV 43. TEL. 444-21. R. Tohver & Ko trükk, Tallinna», 1937., lk 6
- ↑ Wabariigi Walitsuse poolt 4. nowembril 1925 a. wastu wõetud Politseiasutuste kujundamise määrus., Riigi Teataja, nr. 177-178, 17 november 1925
- ↑ Ametisse kinnitused., Riigi Teataja, nr. 51, 27 mai 1927
- ↑ Edgar Petree Tallinna-Harju abiprefektiks. Siseministri käskkirjaga on Edgar Petree nimetatud Tallinna-Harju abiprefektiks alates 8. juulist s. a., Päewaleht, nr. 183, 11 juuli 1940
- ↑ Politsei peawalitsuse teadaanne. Moodustatud politseiasutuste ja politseiametite uued ametlikud nimetused, Riigi Teataja, nr. 8, 29 jaanuar 1926
- ↑ Robert Nerman, Enamik Kopli politseinikest liikus tänaval, www.postimees.ee, 17. august 2007
- ↑ Vabariigi Valitsuse otsus 25. märtsist 1927 a. Politseiasutuste kujundamise määruse § 19 põhjal kinnitada ajutiselt, arvates 1. aprillist 1927 a., politseikomissaride ja politseiabikomissaride tegevuspiirkonnad (jaoskonnad), Riigi Teataja, nr. 33, 7 aprill 1927
- ↑ Siseministri määrus Harju maakonna politsei jaoskondade piiride muutmise kohta., Riigi Teataja, nr. 137, 14 november 1924
- ↑ Nimetused, Riigi Teataja, nr. 47, 16 mai 1927
- ↑ Tallinn Address Calendar 1928, lk 36
- ↑ Tallinn Address Calendar 1928, lk 37
- ↑ Tallinna kurikuulus maja ehitatakse ümber ärihooneks., arileht.delfi.ee, 29.08.2016
- ↑ Vabariigi Valitsuse otsus 13. oktoobrist 1939, Riigi Teataja, nr. 92, 20 oktoober 1939
- ↑ 1051. Vabariigi Valitsuse otsus 17. augustist 1940., Riigi Teataja, nr. 104, 19 august 1940