Tallinna-Harju prefektuur

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tallinna-Harju Prefektuur
Asutatud 1926
Tegevuse lõpetanud 1940
Peakorter Tallinn
Asukoht Pikk tänav 63[1]
Tegevuspiirkond Tallinna linn ja Harju maakond
Juhtkond Tallinna-Harju prefekt
Emaorganisatsioon Siseministeeriumi Politsei Peavalitsus/Politseivalitsus/Politseitalitus

Tallinna-Harju prefektuur oli aastail 1926[2]–1940 tegutsenud Eesti politsei piirkondlik prefektuur.

Tallinna-Harju prefektuur moodustati Tallinna Linna Politseivalitsuse ja Harju Maakonna Politseivalitsuse baasil.

Prefektuuri piirkonda kuulusid Tallinna ja Harju maakond - Nõmme, Keila ja Paldiski linnad ning Harjumaa. Prefekti asukoht oli Tallinnas.

Tallinna-Harju prefektid[muuda | muuda lähteteksti]

kriminaalkomissar

Tallinna-Harju prefektuuri asutused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1., 2., 3., 4., 5., 6. jaoskond ja politseikomissar Tallinnas
  • Sadama jaosk. politseikomissar Tallinnas.
  • Tallinna ümbruse jaosk. politseikomissar.
  • Nõmme jaosk. politseikomissar Harjumaal.
  • Keila jaosk. Politseikomissar Harjumaal.
  • Rapla jaosk. politseikomissar Harjumaal.
  • Raasiku jaosk. politseikomissar Harjumaal.
  • Terwishoiu politseikomissar Tallinnas.
  • Ratsareserwi politseikomissar Tallinnas.
  • Teliskopli jaosk. politsei abikomissar Tallinnas.
  • Balti puuwillawabriku jaosk. Politsei abikomissar Tallinnas.
  • Lasnamäe jaosk. politsei abikomissar Tallinnas.
  • Paldiski jaosk. Politsei abikomissar Harjumaal.
  • Politsei arestimaja abikomissar Tallinnas.
  • Tallinna aadressbüroo juhataja[5].
Eesti haldusjaotus 1925. aastal

Tegevuspiirkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna-Harju prefektuuri tegevuspiirkonnad 1927. aastal:

1. jaoskonna Kopli abikomissari tegevuspiirkond: Kopli poolsaar, mille piiriks on lõunapoolt joon Kopli lahest supelusmajade juurest Kopli surnuaiani, surnuaia piiri mööda Kopli sealt otsejoon kuni Paljassaare läänepoolse laheni.
1. jaoskonna Balti puuvillavabriku abikomissari tegevuspiirkond: Balti puuvillavabriku alla kuuluv maa-ala, mille piirideks on Paavli tänav, sealt joon Balti puuvillavabriku ja Seevaldi kruntide piiri mööda Kopli laheni, Kopli lahe mererand supelusmajadest kuni suvilateni, mererannast joon Kopli surnuaiani ja selle lõunapoolset piiri mööda Kopli tänavani, Kopli tänav kuni Paavli tänavani
3. jaoskonna, komissari õigustega Lasnamäe abikomissari tegevuspiirkond: Tallinna linna osa Lasnamäel, mille piirideks on joon Lasnamäe veert mööda viimast mööda kuni Väo teeni, Rae ja Kurna valdade piiri mööda Ülemiste järveni, järve kallast mööda Nehatu valla piirini. Nehatu valla piirilt Juhkentali sõjaväehaigemajani ja Masina tänavani, Masina tänavalt üle Suur-Tartu maantee Lasnamäe tänavani.
Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad
6. jaoskonna, komissari õigustega abikomissar Tallinna sadamas, tegevuspiirkond: Tallinna sadam ümbruskonnaga, mille piirideks on joon mererannast Härjapea jõesuust sama jõge mööda Uue-Sadama tänavani, meriasjanduse peavalitsuse keskladu ja linna krundi piiri mööda Hollandi tänavale, Härjapea jõge mööda Siimoni tänavale, siit Merepuiesteele, Merepuiesteelt joon majade nr.nr. 1 ja 3 kruntide vahelt kuni mererannani.

Muudatused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1924. aastal arvati Vääna vald, mis seni Harju maakonnapolitsei Keila (IV) jaoskonna piiridesse kuulus, politseiliselt Harju maakonna politsei linnaümbruse (I) jaoskonna alla[7].

Tallinna politseijaoskonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Vene-Balti laevatehase politseijaoskonna hoone, Kopli tänav 108
Lasnamäe abijaoskonna hoone Katusepapi 17 (tänapäeval Katusepapi 38)
Politsei arestimaja/Tallinna Aadress- ja Leiubüroo hoone Vene tänav 25

Tegevuspiirkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevuspiirkond, 1939. aastal:

Vabariigi Valitsuse otsusega[14] 17. augustist 1940 kehtestati politseijaoskondade politseikomissaride tegevuspiirkonnad (jaoskonnad) järgmiselt:

  • Tallinna 1. jaoskonna politseikomissari tegevuspiirkond: Tallinna linna loode- ja põhjapoolne osa ühes Tallinna sadama ja selle ümbruskonnaga ning Paljassaarega. Jaoskonna piiriks on joon, mis algab Paljassaare läänepoolse lahe lõunatipust ja läheb sirgjoonena Kopli ja Maleva tänavate idapoolse lõikepunktini, sealt Kopli tänava lõunapoolset äärt mööda kuni Kopli kalmistu kirdepoolse nurgani, kalmistu piiri mööda kuni selle lõunapoolse nurgani ja sealt sirgjoonena edela suunas Kopli laheni, Kopli lahe merekallast mööda lõuna suunas kuni Balti puuvillavabriku ja Seevaldi kruntide edelapoolse piirijoone ettekujutatava pikenduseni merekaldal, sealt Balti puuvillavabriku ja Seevaldi kruntide piiri mööda kuni Vainu tänavani (viimane arvatud välja) edasi sirgjoonena Paavli tänava lõunapoolse otsani, sealt sirgjoon Heina ja Eerika tänavate nurgani, Eerika tänav kuni Kopli tänavani, Kopli tänav mööda raudtee maa-ala piiri Põhja puiesteeni ja selle keskjoont mööda kuni Merepuiesteeni ning Merepuiestee keskjoont mööda kuni Siimoni tänavani, Siimoni tänava keskjoon Hollandi tänavani, Hollandi tänava keskjoon U.-Sadama tänavani, U.-Sadama tänava keskjoon Narva maanteeni, Narva maantee keskjoon Petrooleumi tänavani ja Petrooleumi tänava keskjoon Nafta tänavani, Nafta tänava keskjoon Palli tänavani, Palli tänava keskjoon ja sealt sirgjoon põhja suunas mereni. Naissaare vald.
  • Tallinna 3. jaoskonna politseikomissari tegevuspiirkond: Tallinna linna idapoolne osa, mille piiriks on joon, mis algab Iru valla piirilt Lasnamäe veerul ja läheb mööda Lasnamäe veergu kuni Tartu maanteeni, sealt Tartu maanteele paralleelselt Veneturuni, jättes sisse krundid, mis ulatuvad Tartu maanteele, edasi mööda Estonia puiestee keskjoont kuni Sakala tänavani, Sakala tänava keskjoont mööda Lembitu tänavani, Lembitu tänava keskjoon, Liivalaia tänava keskjoon Kalmistu tänavani, Kalmistu tänava keskjoon, Kaarli koguduse ja Apostliku-õigeusu kalmistute vahepiir kuni viimase lõunapoolse nurgani, sealt sirgjoon linna filterveevärgist mööda (viimane kaasa arvatud) kuni Ülemiste järveni, edasi edela suunas mööda Ülemiste järve kallast kuni järve lõunapoolsel nurgal Mõigu mõisa ja Kurna mõisa maade vahepiiril asuva piiritähiseni ning sealt mööda samade mõisade maade vahepiiri Tallinna linna ja Tõdva valla maade piirikivini.
  • Tallinna linnaümbruse jaoskonna politseikomissari tegevuspiirkond: Tõdva, Iru ja Prangli vallad. Rae vald, arvatud välja Aruküla aedlinn ja asundus, Aruküla turbatööstus, Sambumäe asundus, Kangla, Järsi, Kadarpiku, Metsaküla, Kulliküla ja Sarapiku külad. Saue vald, arvatud välja valla osa lõunapool Ääsmäe jõge. Harku vald, arvatud välja valla edelapoolne osa, lõunapool Vääna (Hüüru) jõge, mille piiriks on joon, mis algab Vääna jõesuust, läheb mööda Vääna jõge kuni Hüüru külani, sealt Hüüru- ja Peetri-Kindluse külade maade piiri mööda ning edasi Pagavere ja Püha külade maade piiri mööda Saue valla piirini.
  • Tallinna 4. jaoskonna politseikomissari tegevuspiirkond: Tallinna linna edelapoolne osa, mille piiriks on joon, mis algab Harku valla piirilt Haabersti tee ääres asuva Tallinna linna rendi krunt nr. 10 maa-ala edelatipust ja läheb sirgjoones Sääse tänava lõunapoolse otsani, sealt Vilja tänava lõunapoolse otsani, edasi Vilja tänava keskjoont mööda Linnu tänavani, Linnu tänava keskjoont mööda Nõmme tänavani, Nõmme tänava keskjoont mööda Väike-Ameerika tänavani, Väike-Ameerika tänava keskjoont mööda SuurAmeerika tänavani, Suur-Ameerika tänava keskjoont mööda Tõnismäeni, Tõnismäe tänava keskjoont mööda Kaarli puiesteeni, Kaarli puiestee keskjoont mööda kuni Tallinna linna trammi ootesaareni Vabadusväljakul (sisse arvatud), sealt Vabaduspuiestee keskjoont mööda Suur-Karja tänava nurgani, Suur-Karja tänava pikenduse keskjoont mööda Sakala tänavani, Sakala tänava keskjoont mööda Lembitu tänavani, Lembitu tänava keskjoont mööda Liivalaia tänavani, Liivalaia tänava keskjoont mööda Kalmistu tänavani, Kalmistu tänava keskjoont mööda Apostlikuõigeusu kalmistu idapoolse piirini, sealt mööda Apostliku-õigeusu ja Kaarli koguduse kalmistute vahepiiri ja selle sirgjoonelist pikendust üle Sõjaväe kalmistu edelapoolse piiri Tallinna linna filterveevärgist edela poolt mööda Ülemiste järveni, sealt edasi paremale mööda Ülemiste järve kallast kuni järve lõunapoolsel nurgal Mõigu mõisa ja Kuma mõisa maade vahepiiril asuva piiritähiseni ning sealt mööda samade mõisade maade vahepiiri Tallinna linna ja Tõdva valla maade piirikivini.
  • Nõmme jaoskonna politseikomissari tegevuspiirkond: Tallinna linna Nõmme osa maa-ala (1940. aastal Vabariigi valitsuse otsusega 27. juulist likvideeriti Nõmme linn kui iseseisev omavalitsusüksus, arvates 29. juulist 1940 ning liideti tema administratiivpiiresse kuuluva maa-alaga Tallinna linna administratiivpiiridega. Sellega sai Nõmme üheks Tallinna linnaosaks.).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tallinnan opas, YLEISEN SANOMALEHTITOIMISTON (G. PAJUN) KUSTANTAMA TALLINN, HARJU TANAV 43. TEL. 444-21. R. Tohver & Ko trükk, Tallinna», 1937., lk 6
  2. Wabariigi Walitsuse poolt 4. nowembril 1925 a. wastu wõetud Politseiasutuste kujundamise määrus., Riigi Teataja, nr. 177-178, 17 november 1925
  3. Ametisse kinnitused., Riigi Teataja, nr. 51, 27 mai 1927
  4. Edgar Petree Tallinna-Harju abiprefektiks. Siseministri käskkirjaga on Edgar Petree nimetatud Tallinna-Harju abiprefektiks alates 8. juulist s. a., Päewaleht, nr. 183, 11 juuli 1940
  5. Politsei peawalitsuse teadaanne. Moodustatud politseiasutuste ja politseiametite uued ametlikud nimetused, Riigi Teataja, nr. 8, 29 jaanuar 1926
  6. Vabariigi Valitsuse otsus 25. märtsist 1927 a. Politseiasutuste kujundamise määruse § 19 põhjal kinnitada ajutiselt, arvates 1. aprillist 1927 a., politseikomissaride ja politseiabikomissaride tegevuspiirkonnad (jaoskonnad), Riigi Teataja, nr. 33, 7 aprill 1927
  7. Siseministri määrus Harju maakonna politsei jaoskondade piiride muutmise kohta., Riigi Teataja, nr. 137, 14 november 1924
  8. Nimetused, Riigi Teataja, nr. 47, 16 mai 1927
  9. Tallinn Address Calendar 1928, lk 36
  10. Tallinn Address Calendar 1928, lk 37
  11. Tallinnan opas, YLEISEN SANOMALEHTITOIMISTON (G. PAJUN) KUSTANTAMA TALLINN, HARJU TANAV 43. TEL. 444-21. R. Tohver & Ko trükk, Tallinna», 1937., lk 6
  12. Tallinna kurikuulus maja ehitatakse ümber ärihooneks., arileht.delfi.ee, 29.08.2016
  13. Vabariigi Valitsuse otsus 13. oktoobrist 1939, Riigi Teataja, nr. 92, 20 oktoober 1939
  14. 1051. Vabariigi Valitsuse otsus 17. augustist 1940., Riigi Teataja, nr. 104, 19 august 1940