Ajutise Valitsuse korrakaitse

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Ajutise Valitsuse korrakaitse aluseks oli 6. märtsil 1917 (vkj) Venemaa Ajutise Valitsuse korraldusega pärast Venemaa Keisririigi sandarmikorpuse ja 10. märtsil vkj Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemangu likvideerimist moodustatud rahvamiilits.

17. aprillil (vkj) 1917 kuulutas Venemaa Ajutine Valitsus välja määrused "Miilitsa põhimäärus" (“Об утверждении милиции”) ja "Miilitsa ajutine tegevusjuhend" (“Временное положение о милиции”)[1]

Miilits Eestimaa kubermangus[muuda | muuda lähteteksti]

Kubermangupiires vastutas korrakaitse eest Ajutise Valitsuse määratud Eestimaa kubermangukomissar Jaan Poska, kohalikes omavalitsustes allus uus miilits kohalikule omavalitsusele ning miilitsa ülemaks oli linnapea või maavalitsuse ülem, kes valis endale abilised, kelleks võisid olla vähemalt 21-aastased kodanikud, kes ei olnud eeluurimise või kohtu all ning ei olnud kuritahtlikud võlgnikud[2]).

Miilitsa ülemaks 1917. aastal oli Tallinnas Aleksander Hellat ning tema asetäitjaks August Liit.

Miilitsast Eesti politseiks[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti politsei (1918-1940)

24. veebruaril 1918 kuulutati välja Tallinnas Eesti riiklik iseseisvus. Järgmisel päeval algas kaheksa ja pool kuud kestnud Saksa okupatsioon. Sakslased ei tunnistanud Eesti riiklikku iseseisvust ja Eesti Ajutine Valitsus oli sunnitud minema põranda alla. Kui Esimene maailmasõda lõppes, sai Eesti Ajutine Valitsus võimuohjad enda kätte. 11. novembril asutati iseseisvuse kaitsmiseks rahva omakaitseorganisatsioon Kaitseliit. Ööl vastu 12. novembrit 1918 võeti Tallinnas asunud politseijaoskonnad sakslastelt üle, seda päeva 12. november 1918. aastal loetakse ka Eesti politsei asutamise päevaks.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Криминальная милиция
  2. Лаптева Л.Е. Земские учреждения в России. М.: 1993 г., с.124-127