Viljandi-Pärnu prefektuur
| Asutatud | 1927 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1940 |
| Peakorter | Viljandi |
| Asukoht | Politsei tänav 4, Viljandi |
| Tegevuspiirkond | Viljandi maakond, Pärnu maakond |
| Juhtkond | Viljandi-Pärnu prefekt |
| Emaorganisatsioon | Siseministeeriumi Politsei Peavalitsus/Politseivalitsus/Politseitalitus |
Viljandi-Pärnu prefektuur oli aastail 1927–1940 eksisteerinud Eesti politsei piirkondlik prefektuur.
Prefekt oli ka samanimelise kodanliku õhukaitse ringkonna juht.
Viljandi-Pärnu prefektid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1925–1934, Mihail Tang, Viljandi maakonna politsei ülem ja Viljandi-Pärnu prefekt
- 1934 – 3. juuli[1] 1940, Jakob Vares, Viljandi-Pärnu prefekt
- 3. juuli 1940–, Oskar Pärn[2], Viljandi-Pärnu prefekt
- Kruus, Viljandi-Pärnu abiprefekt
- Kriminaalkomissar
- Viljandi kriminaalkomissar Jakob Kuus, 1. aprill 1927–
- Viljandi kriminaalkomissar August Ingermann, 1933 – 11. mai 1934;
- Viljandi kriminaalkomissar Hermann Kruus, 1. juuli 1933–
Politseiasutuste kujundamise määrusega[3] 1. jaanuaril 1926 loodud prefektuurid: Pärnu Prefektuur (1926–1927), Viljandi Prefektuur (1926–1927), ühendati 1927. aastal [4] Viljandi-Pärnu prefektuuriks.
Tegevuspiirkonnad[muuda | muuda lähteteksti]
- Viljandi jaoskonna (Politsei tänav 4, Viljandi) tegevuspiirkond Viljandimaal: Viljandi linn ning Viljandi, Viiratsi, Päri, Pärsti, Vastemõisa, Sürgavere, Taevere, Olustvere, Uue-Võidu, Vana-Võidu, Vana-Tänassilma, Uusna, Holstre, Tarvastu, Uue-Suislepa, Vana-Suislepa, Riidaja, Kärstna, Aidu, Tuhalaane, Õisu, Loodi, Heimtali, Kaarli, Puiatu ja Suure-Kõpu vald ning Suure-Jaani alev;
- Põltsamaa jaoskonna (Jõgeva maantee 1, Põltsamaa) tegevuspiirkond Viljandimaal: Vana-Põltsamaa, Uue-Põltsamaa, Kurista, Lustivere, Adavere, Rutikvere, Pajusi, Imavere, Kabala, Kõo, Võisiku ja Soosaare vald ning Põltsamaa linn;
- Linnajaoskonna (Kuninga tänav 16, Pärnu) tegevuspiirkond Pärnus: Pärnu linn;
- 1. jaoskonna (Kuninga tänav 16, Pärnu) tegevuspiirkond Pärnumaal: Orajõe, Häädemeeste, Tahkuranna, Uulu, Reiu, Sauga, Audru, Võlla, Seli, Kihnu, Tõstamaa, Koonga, Jõõpre, Vee, Suigu, Are, Halinga, Kaelase, Enge, Kaisma, Lelle, Uue-Vändra, Vana-Vändra, Tori, Tammiste, Taali ja Viluvere vald ning Sindi alev;
- Mõisaküla jaoskonna (Pärnu tänav 26, Mõisaküla) tegevuspiirkond Pärnumaal: Laiksaare, Talli, Jäärja, Pati, Kilingi, Vana-Kariste, Uue-Kariste, Abja, Voltveti, Laatre, Pornuse, Pöögle, Penuja, Polli ja Karksi vald ning Kilingi-Nõmme ja Mõisaküla alev[5].
Tegevuspiirkond[muuda | muuda lähteteksti]
Tegevuspiirkond, 1939. aastal: Viljandi, Pärnu, Põltsamaa, Mõisaküla, Sindi, Kilingi-Nõmme, Suure-Jaani ja Mustla linn ning Viljandi ja Pärnu maakond[6].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ O. Pärn Wiljandi-Pärnu prefektiks, Postimees (1886-1944), nr. 178, 5 juuli 1940
- ↑ Wiljandi-Pärnu uus prefekt, Postimees (1886-1944), nr. 179, 6 juuli 1940
- ↑ Wabariigi Walitsuse poolt 4. nowembril 1925 a. wastu wõetud Politseiasutuste kujundamise määrus., Riigi Teataja, nr. 177-178, 17 november 1925
- ↑ Vabariigi Valitsuse poolt 25. märtsil 1927 a. vastu võetud Politseiasutuste kujundamise määruse muutmise määrus., Riigi Teataja, nr. 32, 5 aprill 1927
- ↑ Vabariigi Valitsuse otsus 25. märtsist 1927 a. Politseiasutuste kujundamise määruse § 19 põhjal kinnitada ajutiselt, arvates 1. aprillist 1927 a., politseikomissaride ja politseiabikomissaride tegevuspiirkonnad (jaoskonnad), Riigi Teataja, nr. 33, 7 aprill 1927
- ↑ Vabariigi Valitsuse otsus 13. oktoobrist 1939, Riigi Teataja, nr. 92, 20 oktoober 1939