Jakob Vares

Jakob Vares (1. aprill 1890 Aidu, Paistu vald, Viljandimaa – 2. juuli 1942 Ussollagi vangilaager, Solikamsk, Venemaa) oli Eesti politseinik.

Jakob Vares õppis Viljandi Linnakoolis, asus seejärel Moskvasse, kus teenides apteegis sooritas reaalkooli lõpueksami. Jätkas õpinguid Petrogradis kõrgematel põllumajanduskursustel ja Riia polütehnikumis. 1911. aastal astus ta Venemaa keisririigi sõjaväkke, kust vabanes 1912. aastal tagavaraväeohvitserina. Teenis Venemaa keisririigi sõjaväes ja võitles Esimeses maailmasõjas, langes 23. oktoobril 1914 haavatuna vangi.

1917. aastal tuli Jakob Vares Eestisse tagasi, oli novembrist 1918 kuni septembrini 1919 Viljandimaa miilitsaülem ja Viljandi komandant. Organiseeris Viljandi maakonna komandandina 36–45-aastaste meeste mobilisatsiooni Paistu, Tarvastu, Suure-Jaani ja Kõpu kihelkonnas ning moodustas mobiliseeritutest komandandi komandod Viljandimaa igasse kihelkonda. Komandandi komandode koosseisudest formeeriti hiljem 6. jalaväepolgu 4. pataljoni 13. ja 14. roodud Viljandi maakonna sisemiseks kaitseks. Jakob Vares määrati ka 4. pataljoni ülemaks. 1920. aastate algul töötas ta Põllutööministeeriumis ja oma talus.

1925. aastal läks Jakob Vares tagasi politseiteenistusse, oli aasta lõpuni Petseri maakonna politseiülem, seejärel Võru-Petseri abiprefekt, 1. aprillist 1927 Viljandi-Pärnu abiprefekt, alates 1. augustist 1931 Tartu-Valga prefekt. 2.–27. juunini 1933 oli Jakob Vares Jaan Tõnissoni valitsuse poolt ametist vabastatud. 1. septembril 1934 nimetati Jakob Vares Viljandi-Pärnu prefektiks.

19. septembril 1940 arreteeriti ta NKVD poolt kodutalus.

Välislingid

• Ohvitseride andmekogu
• Sünnipäevi: Viljandi-Pärnu prefekt J. Vares 50-a, Uus Eesti, nr. 84, 30 märts 1940