Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee

Allikas: Vikipeedia

Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee

Asutatud 1917
Laiali saadetud 1918
Juhtkond Täitevkomitee esimees G. Blumberg
Jaan Anvelt
Peaorgan Eestimaa Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogu
Ülevenemaaline TSTKSN KTK
Allorganisatsioon Tallinna Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu TK
Haapsalu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu TK
Pärnu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ja TK
Narva Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu TK
Viljandi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu TK
Tartu Tööliste, Soldatite ja Üliõpilaste Saadikute Nõukogu TK
Muhu Väina Positsiooni Täitesaatev Komitee
Paldiski Sõjaväelaste ja Kodanike Saadikute Nõukogu
Valga Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu
Eesti Punakaart

Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (vene keeles Исполнительный комитет Советов Эстляндии) oli 1917. aastal Eestimaal moodustatud tööliste, Eestimaal viibinud Venemaa sõjaväeosade ja Balti laevastiku sõjaväelaste, ametiühingute, kodanikeühenduste ja maatameeste nõukogude täitevvõimu organ.

Täitevkomitee moodustati algul Tallinnas, Tallinna tööliste ja Põhja-Eestis paiknenud Venemaa sõjaväeosade nõukogude esindajatest. Pärast ka teiste Eestimaa bolševistlike, menševistlike ja sotsialistide-revolutsionääride mõju all olevate piirkondlike esinduskogude poolt üleriiklikku esinduskogusse suunatud esindajate liitumist muutus ka esinduskogu nimi, kajastades sellega liitunud täiendavaid huvigruppe. Eestimaa nõukogude esindajate esindusorganit nimetati sellest tulenevalt ka Eestimaa Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogude Täitevkomiteeks, Eestimaa Tööliste, Soldatite, Maatameeste ja Väikemaapidajate Saadikute Nõukogu Täitevkomiteeks ja Eestimaa Töörahva ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu Täitevkomiteeks.

Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee teostas kontrolli Eestimaal moodustatud nõukogude tegevuse üle, korraldas tööliskontrolli tööstusettevõtete üle, konfiskeeris mõisnike vara – see oli natsionaliseerimine, viis läbi võitlust kontrrevolutsiooniga ning organiseeris ka EN TK allunud sõjalise jõu Eesti Punkakaardisalkade moodustamist.

Täitevkomitee esimees, Jaan Anvelt


Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee I[muuda | muuda lähteteksti]

Eestimaa nõukogude I kongressil, mis toimus (23.–27. juulil (vkj) 5.–9. augustil 1917 Tallinnas valiti EN Täitevkomiteesse (mida vahel kutsusti ka Kesktäitevkomiteeks):

Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee I koosseisu TK esimeheks valiti menševik G. Blumberg

TK esimehe asetäitjateks V. Vöölmann (bolševik) ja Erast Meiter (esseer).
TK sekretärideks valiti V. Milanov (bolševik) ja Süld (esseer).

Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee I koosseisu tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1917. aasta kevadest täitis riigihaldusülesandeid Eestimaa kubermangus Venemaa Ajutise Valitsuse poolt määratud Eestimaa kubermangu kubermangukomissar Jaan Poska ja tema nõuandev organ Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ja Eesti Maavalitsus. Siiski püüdis EN TK lähtudes Petrogradi Nõukogu ja bolševike fraktsioon EN TK-s VSDTP KK juhistest kehtestada Vene sõjaväelaste toetusel nõukogude juhtivat rolli Eestimaa valitsemisel, kuni Eestimaal kehtinud kaksikvõimu lõppemisega, mil Petrogradis ja Tallinnas pandi toime lõplik võimuhaaramine (25. oktoobril vkj) 1917. aastal.

Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee II[muuda | muuda lähteteksti]

Eestimaa nõukogude II kongressil, mis toimus (12.–14. vkj) 25.–27. oktoobril 1917. Tallinnas, (kus osales 34 saadikut, kellest 24 olid VSDT(b)P liikmed[1]) moodustatud võimuorgan millesse kuulusid:

Amet Nimi Pilt Ametiaeg
Täitevkomitee esimees Jaan Anvelt Konstantin Päts
Administratiivosakonna juhataja ja
ajakirjanduse komissar
Johannes Käspert
Sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Elsa Lell-Kingissepp
Põllumajanduse osakonna juhataja
Rahaasjanduse osakonna juhataja Viktor Kingissepp Juhan Kukk 29. detsember 1918 – 23. veebruar 1919
sõjakomissar Viktor Kingissepp Juhan Kukk
Toitlusosakonna juhataja Viktor Kingissepp Juhan Kukk 28. november 1918 – 29. detsember 1918

4. novembril (25.–28. oktoober vkj) 1917 loodi ka Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee Tallinnas bolševike ning vasakesseeride ja tööliste nõukogude poolt Eesti Nõukogude II Kongressil valitud initsiatiivgrupp relvastatud riigipöörde ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Juhataja oli Ivan Rabtšinski, asetäitjad bolševik Viktor Kingissepp ja esseer Erast Meister[4].

Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee II koosseisu tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

8. novembril 1917 kuulutas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee end kõrgeimaks võimuks Eestimaal.

Riigistati pangad, tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid. Maa kuulutati riigiomandiks, mõisatest moodustati sotsialistlikud ühismajandid. Aeti laiali valitud rahvaesindused, likvideerit miilits ja kohtuasutused. Poliitiliste vastaste tegevus keelustati, nende organisatsioonid ja ajalehed suleti, arreteeriti juhtivaid tegelasi.

Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee alustas "kodanluse" vara natsionaliseerimisega ning kuulutas välja sellekohased dekreedid: (natsionaliseeriti 2 400 000 ha maad, kõik pangad, tehastes ning vabrikutes seati sisse tööliskontroll, likvideeriti seisused ja seisuslikud privileegid).

13. novembrist (vkj) 1917 võttis Eestimaa Tööliste, Soldatite, Maatameeste ja Väikemaapidajate Saadikute nõukogu Täitevkomitee vastu otsuse "Eestimaa maatameeste ja väikemaapidajate valla- ja maakonnanõukogude asutamise kohta" ja kinnitas "Eestimaa maatameeste ja väikemaapidajate vallanõukogude ajutise põhimääruse" ning likvideeriti demokraatlikud valitud maakonna-, linna- ja valla omavalitsused.

Vene Ajutise valitsuse moodustatud miilitsa asemel alustas tegevust enamlik Eesti Punakaart.

Kõigi revolutsiooniliste ümberkorralduste elluviimine tehti aga ülesandeks sõja-revolutsioonikomiteele. Selle kohustused olid fikseeritud vastavas otsuses: "Sôjarevolutsioonikomitee on kôrgem täidesaatev organ, kelle ülesandeks on maa poliitilise elu üldine juhtimine, kontroll kohalike sõjaväeliste ja tsiviilala ametiisikute tegevuse üle ...". Kohalikud sõja-revolutsioonikomiteed alustasid tegevust kõigis maakonnakeskustes. Nende tegevust koordineeris Tallinna sõja-revolutsioonikomitee oma komissaride kaudu maakondades. Loodi ka kohalikud töörahva saadikute nõukogud (kuni 19. detsembrini 1917 nimetati neid maata ja vähese maaga talurahva nõukogudeks).

27/28. jaanuaril vkj (10. veebruaril ukj) 1918 kehtestas Eesti Nõukogu Täitevkomitee sõjaseisukorra Eesti linnades ja vastuaktsioonina Eesti ja Liivimaa baltisakslaste kavadele asutada võimuvaakumis Eestimaa ja Liivimaa kubermangudest Saksamaale alluv Balti hertsogiriik, viidi TK korraldusel läbi Eestimaa baltisakslaste arreteerimine[5] ning koondamine Tallinnasse, sadamas asuvasse viljakuivatuselevaatorisse, kust nad 20. veebruaril 1918, saadeti kahe rongiešeloniga Venemaale Krasnojarskisse Jenissei kubermangu asumisele. Esimene neist jõudis kohale 20. ja teine 26. märtsil 1918[6].

Next.svg Pikemalt artiklis Baltisakslaste küüditamine 1918. aastal.

Piirkondlikud täitevkomiteed[muuda | muuda lähteteksti]


Narvas oli kuni Saksa vägede poolt 4. märtsil 1918 linna okupeerimist linnavõimuks linnas peale valitud bolševistliku Narva linnapea Ants Daumani ka Narva TSS Nõukogu Täitevkomitee, mille esimees oli Arnold Neibut[7].

24. veebruaril 1918, enne Saksa keisririigi vägede poolt Tallinna vallutamist lahkusid EN TK liikmed koos Tallinnast lahkuva Balti laevastikuga Jääretke käigus läbi Soome Nõukogude Venemaale.

Novembris 1918. saabus Tallinnasse illegaalselt TK liige Viktor Kingissepp, kes hakkas organiseerima töölisliikumist, 12. november 1918 toimus Tallinnas töölisdemonstratsioon, mis Saksa vägede poolt laiali aeti.

19. novembril 1918 taastati Saksa vägede poolt okupeeritud Tallinnas Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu, mille esimees oli Richard Vennikas, kes esitas ka Nõukogude Venemaale abipalve sõjalise abi saamiseks võitluses kodanluse ja rahvusvaheliste imperialistide vastu[8].

28. novembril 1918 vallutasid Nõukogude Venemaa Punaarmee väeosad Narva, kus kuulutati välja vallutatud Eestimaa Nõukogude Vabariik. Seda kuupäeva loetakse Vabadussõja alguseks.

Eelnev:
'
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
19171918
Järgnev:
Eesti Töörahva Kommuun 1918–1919

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Великая Октябрьская социалистическая революция в Эстонии. Сб. документов и материалов, Таллинн, 1958;
  • Очерки истории Коммунистической партии Эстонии, Таллинн, 1961;
  • Борьба за Советскую власть в Прибалтике, Москва, 1967.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]