Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 Pärnu maantee 7 hoone | |
| Lühend | Tallinna TSSN |
|---|---|
| Asutatud | 1917 |
| Tegevuse lõpetanud | 1918 |
| Peakorter | Tallinn |
| Asukoht | Pärnu maantee 7, Tallinn |
| Tegevuspiirkond | Eesti |
| Juhtkond | Nõukogu esimees |
| Allorganisatsioonid | Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee |
Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (Таллиннский Совет рабочих и воинских депутатов) oli 1917. aasta Märtsirevolutsiooni tulemusena Tallinna ja selle lähema ümbruskonna vabrikutes ja tehastes, sõjaväeosades ning sõjalaevadel valitud tööliste, soldatite ja madruste saadikute esinduskogu. Reeglina valis saadikud iga suurem ettevõte oma töötajate üldkoosolekul.
Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogusse[1][2][3] valitud 198 saadikust oli algselt bolševikke vaid 58, esseere 87, menševikke 29 ja parteituid 22 saadikut.[4].
Nõukogu liikmete ja esindajate valimise kohta puudus reglement ning nõukogu liikmete ümbervalimisi viidi lähtuvalt poliitilisest situatsioonist, mis võimaldas nõukogu tegevuse ajal, 1917. aasta sügisel, kui sõjaline olukord esimese maailmasõjas halvenes ja Tallinnas asuvate sõjaväelaste, madruste ja tööliste hulgas levisid sõjavastased bolševike toetamise meeleolud valida nõukogu liikmeks enam bolševikke ja seejärel muuta nõukogu bolševike poliitikat toetavaks organisatsiooniks.
1917. aasta augustis oli 258-kohalises Tallinna TSS Nõukogus:
- 102 bolševikku, Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei Eesti organisatsiooni liiget
- 97 esseeri, Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liiget
- 36 menševikku Eesti Sotsiaaldemokraatliku Ühenduse liiget, menševikku-internatsionalisti ja anarhisti ning
- 23 parteitut.
Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu täidesaatev organ oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee.
Tallinna TSS Nõukogu liikmeid
[muuda | muuda lähteteksti]- August Hansen, vasakpoolne Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liige
- Stepan Papkov, Venemaa Keisririigi sõjaväelane[5],
- Stepan Kara, Balti laevastiku Tallinna eskaadri eskaadrimiiniristleja Izjaslavilt, TTSN TK liige ja Kadrioru lossi majandusülema asetäitja (VSDT(b)P);
- G. Galkin, Balti laevastiku Tallinna eskaadri miiniristleja Avtroililt;
- Jaan Tiideberg (– 28. november 1918 Moskva), välja saadetud Eestist Irboskast
- Erna Kuldkepp ja Valter Juhkum, Tallinna Sotsiaaldeemokraatlik Noorte Klubi[6]
- August Eduard Kastra
- Johan Pitka, Laevasõidu Edendamise Seltsi esindajana[7]
- Viktor Kraut
| Asutatud | 1917 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1918 |
| Asukoht | Tallinn |
| Tegevuspiirkond | Eestimaa kubermang |
| Juhtkond | Täitevkomitee esimees Gustav Blumberg |
| Emaorganisatsioon | Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Kaksikvõim Eestis
- Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (1905),
- Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (1918),
- Tallinna Linna Töötava Rahva Saadikute Nõukogu (Tallinna Linna TSN), Täitevkomitee (Tallinna Linna TSN TK) (1940–1941), (1944–1977)
- Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu (Tallinna Linna RSN), Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee (Tallinna Linna RSN TK) (1977–1990)
- Nõukogude Eesti
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Февраль семнадцатого и Балтийский регион М.А.Рутковский[alaline kõdulink]
- ↑ КРЫМ В 1917 ГОДУ: ОТ ЭЙФОРИИ МАРТА К КОНФРОНТАЦИИ ОКТЯБРЯ. Николай Александрович Борисов, товарищ председателя Ревельского совета[alaline kõdulink]
- ↑ Фрида Яновна Андрэй
- ↑ "Fjodor Raskolnikov (Раскольников Ф. Ф.), На боевых постах". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. detsember 2011. Vaadatud 12. mail 2009.
- ↑ «Подольский рабочий» «Зеркало уездной жизни»
- ↑ Ülevaade Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu ajaloost (1. osa), Toimetanud Aleksander Panksejev, Eesti Raamat 1975, lk 60
- ↑ Johan Pitka, Minu mälestused suure ilmasõja algusest Eesti vabadussõja lõpuni. Kirjastaja:Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, Ilmumisaeg: 1921, lk 14