Politseiprefektuur
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Politseiprefektuur on politseiasutuse territoriaalne allasutus ja ühtlasi selle allasutuse tegevuspiirkond.
Eesti politseiprefektuurid[muuda | muuda lähteteksti]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1918–1925 moodustasid Eesti maakonnad koos maakonnalinnaga politseiringkonna (politseivalitsus). 1. jaanuaril 1926 loodi välispolitsei prefektuurid. Mitmete ümberkorralduste tulemusena oli 1940. aasta suveks kujunenud 9 prefektuuri: Tallinna-Harju, Tartu-Valga, Viljandi-Pärnu, Petseri-Võru, Saare, Lääne, Viru-Järva, Narva, Raudteede Prefektuur.
Pikemalt artiklis Eesti politsei (1918–1940)
Saksa okupatsiooni ajal 1941–1944 tegutsesid Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Politsei ja Omakaitse Valitsuse ja Eesti Politsevalitsuse politseiprefektuurid: Tallinna Prefektuur, Harju-Järva Prefektuur, Petseri Politseiprefektuur, Pärnu-Viljandi Prefektuur, Tartu Prefektuur, Võru-Valga Prefektuur, Viljandi Prefektuur[1]
Taasmoodustatud politseiprefektuurid[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti taasloodud Eesti politsei 1990. aasta Politseiprefektuuri põhimääruse[2] kohaselt olid politseiprefektuuris järgmised teenistused ja üksused: kriminaal-, majandus-, väli- ning liikluspolitsei-, korrapidamis-, teabe- ja majandusteenistus, kantselei, raamatupidamine, kaadrigrupp, sidegrupp ja arestimaja ja jagunes vastavalt oma ülesannetele väli-, liiklus-, kriminaal- ja kuritegude eeluurimisega tegelevaks politseiks, mida juhtis Politseiamet.
- Kriminaalpolitsei ülesandeks oli kuritegude tõkestamine, toimepandud kuritegude juurdlemine ja avastamine teenindataval territooriumil.
- Majanduspolitsei ülesandeks oli tõkestada kuritegevust majandussfääris, toimepandud majanduskuritegude väljaselgitamine ning juurdlemine.
- Välipolitsei ülesandeks oli vajaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku kindlustamine teenindataval territooriumil.
- Liikluspolitsei ülesandeks oli liikluseeskirjade täitmise tagamine prefektuuri teenistuspiirkonnas.
- Korrapidamisteenistuse ülesandeks oli ööpäevaringne teabe vastuvõtmine õiguserikkumiste kohta ning sellele adekvaatse politseipoolse reageeringu korraldamine.
- Teabeteenistuse ülesandeks oli politseiteenistuste varustamine neile vajalike andmetega ja kriminaalregistri pidamine prefektuuri ulatuses.
- Kaadriteenistuse ülesandeks oli politsei kaadrialase töö korraldamine prefektuuris. Majandusteenistuse ülesandeks oli politseiprefektuuri tegevuse materiaal-tehniline kindlustamine oma pädevuse piires.
- Politseiprefektuuri juures asunud valvepolitsei allüksuste ülesandeks oli vastavalt sõlmitud lepingutele vara (isikute) puutumatuse tagamine, kohene reageerimine valvatavatelt objektidelt saabuvatele häiresignaalidele ning kurjategijate ja teiste õiguserikkujate kinnipidamine patrullmarsruutidel.
Novembris 1990 loodi 19 politseiprefektuuri. Politseiprefektuurid[3]:
- Tallinna Politseiprefektuur, Lubja 4 Tallinn
- Harju Politseiprefektuur, Munga tänav 4 Tallinn
- Lääne Politseiprefektuur, Lossiplats 4 Haapsalu
- Rapla Politseiprefektuur, Savi 2 Rapla
- Järva Politseiprefektuur, Tallinna tänav 12 Paide
- Saare Politseiprefektuur, Lossi 7 Kuressaare
- Lääne-Viru Politseiprefektuur, Fr. R. Kreutzwaldi tänav 5a, Rakvere
- Kohtla-Järve Politseiprefektuur,
- Sillamäe Politseiprefektuur,
- Narva Politseiprefektuur, Vabaduse 5 Narva
- Jõgeva Politseiprefektuur, Pargi tänav 1, Jõgeva
- Viljandi Politseiprefektuur, Tasuja puiestee 4 Viljandi
- Hiiumaa Politseiprefektuur, Kõrgessaare mnt 2 Kärdla
- Pärnu Politseiprefektuur, Pikk 18 Pärnu
- Tartu Politseiprefektuur, Vanemuise tänav 64, Tartu
- Valga Politseiprefektuur, Puiestee tänav 4 Valga
- Võru Politseiprefektuur, Kreutzwaldi 52 Võru
- Põlva Politseiprefektuur, Võru tänav 12 Põlva.
- Transpordipolitsei Prefektuur, Kopli 2c, Soo 46 Tallinn; Tallinna jaoskond, Reisijate 7 Tallinn; Narva jaoskond, Narva 6, Vaivara; Valga jaoskond, Jaama puiestee 10, Valga; Tartu jaoskond, Anna Haava 7a, Tartu.
1991. aastal kaotati Kohtla-Järve Politseiprefektuur ja Sillamäe Politseiprefektuur, asemele loodi Ida-Viru Politseiprefektuur[4]. Transpordipolitsei Prefektuur nimetati ümber Raudteepolitsei Prefektuuriks[5]. ning 1994. aastal ühendati Raudteepolitsei Prefektuur regionaalsete politseiprefektuuridega.
2004. aasta politseireform[muuda | muuda lähteteksti]
2004. aasta politseireformiga moodustati 4 piirkondlikku politseiprefektuuri:
2010. aasta politseireform[muuda | muuda lähteteksti]
2010. aasta politseireformiga moodustati, Politseiameti, Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei, Piirivalveameti ja Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ühendamisel juhtasutusena Politsei- ja Piirivalveamet ja seniste Politseiameti Politseiprefektuuride, Piirivalveameti piirivalvepiirkondade ja KMA regionaalsete büroode baasil moodustus neli territoriaalselt prefektuuri:
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Saksa okupatsioon 1941-1944 » Riigikorra kaitse, www.ra.ee
- ↑ Politseiprefektuuri põhimäärus, RT 1992, 22, 314
- ↑ Eesti Vabariigi Valitsuse 12. mai 1992 määrus nr 149, Politseiprefektuuri põhimäärus, RT 1992, 22, 314
- ↑ Eesti Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1990. a. määruse nr. 244 osalise muutmise kohta, RT 1992, 2, 13
- ↑ Politsei juhtimise ümberkorraldamine, RT I 1993, 30, 515