Prokuratuur

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Prokuratuur
Tallinn, pangahoone Wismari 7, 1869, 1914 (1).jpg
Wismari tn 7, Riigiprokuratuuri hoone
Peakorter Tallinn
Asukoht Wismari 7, Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti Vabariik
Veebileht Prokuratuur

Prokuratuur on Justiitsministeeriumi hallatav valitsusasutus.

Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid[1].

Prokuratuuri ülesanded[muuda | muuda lähteteksti]

Prokuratuur:

  • juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse;
  • esindab kohtus riiklikku süüdistust,
  • osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises ning
  • täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid.

Organisatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Prokuratuur on kaheastmeline, mis on jaotatud riigiprokuratuuriks ja neljaks piirkondlikuks ringkonnaprokuratuuriks[2]

Riigiprokuratuur[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Riigiprokuratuur

Ringkonnaprokuratuurid[muuda | muuda lähteteksti]

Lubja tänava uus Tallinna kohtumaja, kus asub ka Põhja ringkonnaprokuratuur ja Tartu maantee 83 hoone

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabariigi Prokuratuur moodustati 18. novembril 1918 vastu võetud määrusega ajutiste kohtute sisseseadmise kohta, millega loodi ka Eesti Vabariigi prokuröri ametikoht Kohtuministeeriumi alluvuses. Ajutise Valitsuse otsusel määrati Eesti Vabariigi prokuröriks Jaan Teemant, kes oli selles ametis kuni 8. maini 1919.

1920. aasta aprillis kaotati Vabariigi prokuröri amet ja moodustati eraldi Kohtupalati Prokuratuur ja Riigikohtu Prokuratuur. Riigikohtu prokuratuur oli peamiselt seaduslikkuse kaitsja ja arvamuse avaldaja. Kohtukoja prokuratuuri töö sisuks oli süüdistuse esitamine ja selle toetamine. Riigikohtu prokuratuur esines sisulise prokuratuurina ainult neil kordadel, kui Riigikohus lahendas sisuliselt mõnda konkreetset kohtuasja.

Eesti Vabariigi kohtud ja nende juures asuvad prokuratuurid likvideeriti pärast Eesti okupeerimist, 1940. aastal. 23. oktoobril 1940 moodustati Eesti NSV Prokuratuur.

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV Prokuratuur

Eesti Vabariigi prokuratuurisüsteem taastati Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1991. aasta 27. augusti otsusega «Eesti Vabariigi Prokuratuuri lahutamise kohta NSV Liidu Prokuratuurist» moodustati Eesti Vabariigi Prokuratuur. Aastatel 1991–1993 oli Eesti Vabariigi peaprokurör Leo Urge.

1993. aasta Prokuratuuri seadusega[4] määratleti Prokuratuur kui täidesaatva riigivõimu asutus, mis kuulus justiitsministri valitsemisalasse iseseisva ameti staatuses.

Prokuratuuri ülesandeks oli:

  1. järelevalve kriminaalasjade kohtueelse menetluse seaduslikkuse üle;
  2. riikliku süüdistuse esindamine kõigi astmete kohtutes;
  3. järelevalve vabaduse võtmisega seotud karistuste täitmise ning meditsiinilise ja kasvatusliku iseloomuga sunnivahendite kohaldamise seaduslikkuse üle;
  4. järelevalve politsei tegevuse seaduslikkuse üle.

Prokuratuur koosnes Riigiprokuratuurist ning maa- ja linnaprokuratuuridest. Eesti territoriaalsed prokuratuuriasutused asusid:

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Prokuratuuriseadus, RT I, 02.06.2020, 7
  2. Prokuratuuri struktuur ja teenistujate koosseis, RTL 2004, 96, 1499
  3. Prokuratuuri põhimäärus, Vastu võetud 19.03.2004 nr 23 RTL 2004, 29, 505
  4. Prokuratuuri seadus, RT 1993, 11, 184

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]