Prokuratuur
 Prokuratuuri embleem | |
.jpg) Wismari tn 7, Riigiprokuratuuri hoone | |
| Peakorter | Tallinn |
|---|---|
| Asukoht | Wismari 7, Tallinn |
| Tegevuspiirkond | Eesti Vabariik |
| Riigi peaprokurör | Andres Parmas |
| Töötajad | 293 |
| Veebileht | Prokuratuur |
Prokuratuur on Justiitsministeeriumi hallatav valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid.[1]
Prokuratuur on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes prokuratuurisedusest, muudest seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest.[1]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti Vabariigi Prokuratuur moodustati 18. novembril 1918 vastu võetud määrusega ajutiste kohtute sisseseadmise kohta, millega loodi ka Eesti Vabariigi prokuröri ametikoht Kohtuministeeriumi alluvuses. Ajutise Valitsuse otsusel määrati Eesti Vabariigi prokuröriks Jaan Teemant, kes oli selles ametis kuni 8. maini 1919.
1920. aasta aprillis kaotati Vabariigi prokuröri amet ja moodustati eraldi Kohtupalati Prokuratuur ja Riigikohtu Prokuratuur. Riigikohtu prokuratuur oli peamiselt seaduslikkuse kaitsja ja arvamuse avaldaja. Kohtukoja prokuratuuri töö sisuks oli süüdistuse esitamine ja selle toetamine. Riigikohtu prokuratuur esines sisulise prokuratuurina ainult neil kordadel, kui Riigikohus lahendas sisuliselt mõnda konkreetset kohtuasja.
Eesti Vabariigi kohtud ja nende juures asuvad prokuratuurid likvideeriti pärast Eesti okupeerimist, 1940. aastal. 23. oktoobril 1940 moodustati Eesti NSV Prokuratuur.
Pikemalt artiklis Eesti NSV Prokuratuur
Pikemalt artiklis Eesti Vabariigi prokuratuurisüsteem taastati Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1991. aasta 27. augusti otsusega «Eesti Vabariigi Prokuratuuri lahutamise kohta NSV Liidu Prokuratuurist» moodustati Eesti Vabariigi Prokuratuur. Aastatel 1991–1993 oli Eesti Vabariigi peaprokurör Leo Urge.
1993. aasta Prokuratuuri seadusega[2] määratleti Prokuratuur kui täidesaatva riigivõimu asutus, mis kuulus justiitsministri valitsemisalasse iseseisva ameti staatuses.
Prokuratuuri ülesandeks oli:
- järelevalve kriminaalasjade kohtueelse menetluse seaduslikkuse üle;
- riikliku süüdistuse esindamine kõigi astmete kohtutes;
- järelevalve vabaduse võtmisega seotud karistuste täitmise ning meditsiinilise ja kasvatusliku iseloomuga sunnivahendite kohaldamise seaduslikkuse üle;
- järelevalve politsei tegevuse seaduslikkuse üle.
Prokuratuur koosnes Riigiprokuratuurist ning maa- ja linnaprokuratuuridest.
Eesti territoriaalsed prokuratuuriasutused asusid:
- Tallinna prokuratuur, Endla 10 ja seejärel Suur-Karja 17/19 // Müürivahe 18ning Tatari 39, Tallinn
- Harju prokuratuur, Tartu maantee 85, Tallinn
- Narva prokuratuur, Koidula 3a, Narva
- Rapla prokuratuur, Jõe 1, Rapla
- Pärnu prokuratuur, Pikk 16b, Pärnu
- Tartu prokuratuur, Pepleri 32 ja seejärel Kalevi 1 ,Tartu
- Ida-Virumaa prokuratuur, Järveküla tee 69, Kohtla-Järve
- Lääne-Viru prokuratuur, Tallinna 28, Rakvere
- Jõgeva prokuratuur, Pargi 1, Jõgeva
- Põlva prokuratuur, Võru 12, Põlva
- Valga prokuratuur, Vabaduse 5, Valga
- Võru prokuratuur, Vabaduse 13, Võru
- Viljandi prokuratuur, Koidu 5, Viljandi
- Järva prokuratuur, Tallinna 18, Paide
- Lääne prokuratuur, Sadama 21, Haapsalu
- Saaremaa prokuratuur, Lossi 4a, Kuressaare
1. juulil 2004 kaotati maa- ja linnaprokuratuurid ning nende asemel moodustati neli ringkonnaprokuratuuri:
- Põhja Ringkonnaprokuratuur
- Lõuna ringkonnaprokuratuur
- Viru ringkonnaprokuratuur
- Lääne ringkonnaprokuratuur[3]
Prokuratuuri ülesanded[muuda | muuda lähteteksti]
Prokuratuuri ülesanded vastavalt Prokuratuuri põhimäärusele:
- kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamine;
- seaduslikkuse järelevalve kohtueelse uurimise asutuseks olevate jälitusametkondade jälitustegevuse üle kuritegude avastamisel või kriminaalasjade kohtueelses menetluses;
- riikliku süüdistuse esindamine kohtus;
- rahvusvahelisest koostööst tulenevate ülesannete täitmine, osalemine Eurojusti töös;
- teised seadusega prokuratuurile pandud ülesanded.[4]
Organisatsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Prokuratuur on kaheastmeline, mis on jaotatud riigiprokuratuuriks ja temale alluvateks neljaks piirkondlikuks ringkonnaprokuratuuriks.[4]
Riigiprokuratuur[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Riigiprokuratuur
Ringkonnaprokuratuurid[muuda | muuda lähteteksti]
- Põhja ringkonnaprokuratuur (tööpiirkond on Harju maakond),
- Viru ringkonnaprokuratuur (tööpiirkond on Ida-Viru maakond ja Lääne-Viru maakond),
- Lõuna ringkonnaprokuratuur (tööpiirkond on Tartu maakond, Jõgeva maakond, Põlva maakond, Valga maakond, Viljandi maakond ja Võru maakond),
- Lääne ringkonnaprokuratuur (tööpiirkond on Pärnu maakond, Lääne maakond, Saare maakond, Hiiu maakond, Rapla maakond ja Järva maakond).[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Prokuratuuriseadus, RT I, 02.06.2020, 8
- ↑ Prokuratuuri seadus, RT 1993, 11, 184
- ↑ "Ringkonnaprokuratuuride asukoha ja tööpiirkonna kehtestamine". Riigi Teataja. Vaadatud 27.12.2021.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend) - ↑ 4,0 4,1 4,2 "Prokuratuuri põhimäärus". Riigi Teataja. Vaadatud 27.12.2021.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Prokuratuur
- Prokuratuuriseadus, RT I, 02.06.2020, 8
- Prokuratuuri põhimäärus