Narva Prefektuur
|
See artikkel on 1926–1940 tegutsenud prefektuurist; 1990–2003 tegutses Narva Politseiprefektuur |
 | See artikkel vajab toimetamist. |
| Asutatud | 1926; 1932 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1927; 1940 |
| Peakorter | Narva |
| Asukoht | Posti tänav 36, Narva |
| Tegevuspiirkond | Narva ja Narva ümbrus |
| Juhtkond | Narva prefekt |
| Emaorganisatsioon | Siseministeeriumi Politseivalitsus/Politseitalitus |
Narva Prefektuur oli 1926[1]–1927 ja 1932–1940 Narvas tegutsenud politseiprefektuur. 1940 oli Narva Prefektuur üks üheksast Eesti ala politseiprefektuurist. Aastail 1927–1932 oli Narvas Viru-Järva prefektuuri abiprefekt.
Prefektuuri piirkonda kuulusid Narva linn ühes Narva-Jõesuu linnaosaga, Jõhvi linn ning Viru maakonnast: Alutaguse, Erra, Illuka, Jõhvi, Kohtla, Lüganuse, Maidla, Mäetaguse, Narva, Piiri, Raja, Tudulinna, Tärivere, Vaivara ja Vasknarva vallad. Prefekti asukoht oli Narvas.
Prefekt oli ka samanimelise kodanliku õhukaitse ringkonna juht.
Prefektuuri juhid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1926–1927 Albert Lapman
- 1932-1933, 1. mai, Roman Pavian, Narva prefekt
- 1933–1937, Leonid Kane, Narva prefekt
- 1. november 1937–1940 Hermann Kruus, Narva prefekt
- 1940 Märt Maavere[küsitav] (1901–1941[2])
- Kriminaalkomissar
- Gustav Zeisig, – 1. aprill 1937;
- Ants Mägiso, 1. aprill 1937 –;
Tegevuspiirkonnad[muuda | muuda lähteteksti]
- Narva 1. jaoskonna (Posti tänav 36, Narva) tegevuspiirkond: põhjapoolne osa Narva linna administratiiv-piirkonnast, mida lahutab lõunapoolsest linna osast järgmine piir lääne poolt lugedes: Tallinna-Narva raudtee kuni Soome-Rootsi prospektini, Soome-Rootsi prospekt kuni 6. Peetri tänavani, 6. Peetri tänav, Posti tänav, 6. Peetri tänav Raja tänavani, südalinna ja Juhkentali piiril asuv kraav, Narva-Jamburgi raudtee ning Peetri, Vaivara, Auvere-Joala, Narva, Kose, Skarjätina, Vasknarva vallad ja Narva-Jõesuu alev Virumaal.
- Narva 2. jaoskonna (Kreenholmi tänav 31, Narva) tegevuspiirkond: lõunapoolne osa Narva linna piirkonnast, mida lahutab põhjapoolsest linna osast 1. jsk. kirjelduses tähendatud piir.
- Jõhvi jaoskonna (Jõhvi linnas) tegevuspiirkond: Jõhvi, Voka, Järve, Kohtla, Püssi, Erra, Maidla, Mäetaguse, Illuka, lisaku ja Tudolinna vallad ning Jõhvi alev Virumaal[3]..
Tegevuspiirkond[muuda | muuda lähteteksti]
Tegevuspiirkond, 1939. aastal:
- Narva linn ühes Narva-Jõesuu linnaosaga, Jõhvi linn ning
- Viru maakonnast: Alutaguse, Erra, llluka, Jõhvi, Kohtla, Lüganuse, Maidla, Mäetaguse, Narva, Piiri, Raja, Tudulinna, Tärivere, Vaivara ja Vasknarva vallad.[4].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Wabariigi Walitsuse poolt 4. nowembril 1925 a. wastu wõetud Politseiasutuste kujundamise määrus., Riigi Teataja, nr. 177-178, 17 november 1925
- ↑ "INDIVIDUALS SENTENCED TO DEATH AND EXECUTED IN ESTONIA IN 1940–1941 BY DIFFERENT WAR TRIBUNALS" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 28. jaanuar 2016. Vaadatud 21. jaanuaril 2016.
- ↑ Vabariigi Valitsuse otsus 25. märtsist 1927 a. Politseiasutuste kujundamise määruse § 19 põhjal kinnitada ajutiselt, arvates 1. aprillist 1927 a., politseikomissaride ja politseiabikomissaride tegevuspiirkonnad (jaoskonnad), Riigi Teataja, nr. 33, 7 aprill 1927
- ↑ Vabariigi Valitsuse otsus 13. oktoobrist 1939, Riigi Teataja, nr. 92, 20 oktoober 1939