Anija mõis

Anija mõis oli rüütlimõis Harjumaal Harju-Jaani kihelkonnas. Tänapäeval asub endine mõisasüda Harju maakonnas Anija vallas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Anija mõis (saksa keeles Hannijöggi, hiljem Annia) asutati pärast 1355. aastat. Mõisast on esimesed kirjalikud teated 1482. aastast, mil mõis kuulus rüütel Hermann Zoegele. Zoegede kätte jäi mõis kuni 1671. aastani, mil selle ostis Liivimaa maamarssal kindralmajor Jakob Staël von Holstein (1628–1679). Pärast ostmist laskis uus omanik Anijale püstitada kahekorruselise kivist mõisa peahoone (häärberi), kuid juba siis on seal märgitud ka vanema, tõenäoliselt keskajast pärineva mõisamaja varemete olemasolu. Staël von Holsteinide aadliperekonnaga jäi Anija seotuks järgmiseks 170 aastaks, välja arvatud lühike periood 1770ndatel, mil mõis oli panditud Maydellidele. Pärast Jakob Staël von Holsteini hukkumist jäi mõis tema abikaasa valduseks, kes abiellus vabahärra Reinhold Johann von Ferseniga, keda on ka 1684 omanikuna märgitud. 1723 ostis Jakobi poeg Fabian Ernst Staël von Holstein (1672–1730) mõisa Fersenilt, pärast tema pärijast tütre Hedvig Margaretha surma päris 1771. aastal mõisa tütrepoeg, Eestimaa rüütelkonna peamees Fabian Ernst Staël von Holstein (1727–1772), kellelt omakorda poeg Matthias Staël von Holstein (1769–1853).

Arvatavasti sai just Anija mõisahoone 17. sajandi lõpul meie päevini säilinud Maardu, Palmse ja Aa mõisahoonete ehitamisel eeskujuks.

Mõisahooned[muuda | muuda lähteteksti]

Praegune klassitsismisugemetega barokne kahekorruseline Anija mõisa peahoone^[1] valmis aastatel 1800–1802, mil mõisa omanik oli Matthias Staël von Holstein. 19. sajandi teisel poolel pikendati hoonet vasakpoolsest otsast köögiploki juurdeehitamisega. Heimatstiilis veranda (praegu varemeis) lisati tagaküljele 20. sajandi alguses. 18.–19. sajandist pärineb mõisas ka hulk kõrvalhooneid, nende hulgas ka kaaristuga Anija mõisa ait^[2] (harvaesinevalt kahekorruseline) ning sisehooviga talli-tõllakuuri karjakastell^[3] (viimane on meieni säilinud osaliselt ja tugevalt ümberehitatud kujul).

1840. aastal panditi mõis Konstantin August von Ungern-Sternbergile (1813–1889), kes mõisa kolme aasta pärast ka endale päriseks ostis.

1858. aastal olid mõisas talurahvarahutused, mis on saanud tuntuks Eduard Vilde romaani "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" põhjal.

Aasta pärast 1905. aasta revolutsiooni müüs parun Arthur von Ungern-Sternberg (1853^[4]-1923^[5]) mõisa Kuramaa kubermangu Lielblīdene mõisa pärijannale, vürstinna Mary von Wahlile (sünd. vürstinna Lieven; 1886–1967), kes oli samal aastal abiellunud Pärnu-Viljandi kreisisaadiku Nikolai von Wahli poja Otto von Wahliga (1871–1936).

Mõisa viimaste maareformieelsete omanike Wahlide omandusajal suurendati Anija mõisa parki^[6] 2–3 korda ja sinna istutati võõrpuuliike, mis on mõisapargi uhkuseks tänini. Lisaks suurendati mõisavaldusi, ostes 1909. aastal Kodasoo mõisast 322 tessatiini suurune Kõrve maatükk ja 1915 Paasiku mõisast 43 tessatiini suurune Pappisilla maatükk.

Võõrandamise järel kolis 1924. aastal peahoonesse kool, mis tegutses seal kuni 1975. aastani. Nõukogude perioodil kasutas mõisa peahoone ruume osaliselt Anija kolhoosi kontor ning alates 1975. aastast sovhoosi osakonnakontor. Kool avati taas 1990. aastal ja tegutses mõisas 2002. aastani. 2009. aastal loodi Anija volikogu poolt SA Anija Mõisa Haldus, kes arendab mõisa tegevusi. 2018. aastal algavasid mõisa peahoone ja aida rekonstrueerimised ning 2020. aastal plaanitakse avada mõisaajastu külastuskeskus "Mõisa aja lugu".^[7] 2017 avati renoveeritud Prantsuse stiilis vana mõisapark ning 20. augustil 2017 avati 9 ha Inglise pargis õpperada "Meelte ja kogemuste tee". Mõisas asuvad kohvik, käsitöötuba ja raamatukogu.