Frangi riik

Allikas: Vikipeedia
Frangi riik
ladina Regnum Francorum
482843
Franks expansion.gif
Frangi riigi laienemine
Valitsusvorm monarhia
Religioon katoliiklus

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas. Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga (siit pärineb ka Prantsusmaa nimetus la France).

Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast.

Merovingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Merovechi sugukonda kuuluv Chlodovech I kindlustas oma võimu ristiusu vastuvõtmisega 496. aastal, tehes seda katoliikluse põhimõtetel, mitte teiste germaanlaste kombel läbi ariaanluse. Nüüd sai ta segastel aegadel loota rooma ülikkonna ja vaimulike toetusele. Samuti andis katoliikluse omaksvõtmine Chlodovechile ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite, burgundide ja läänegootide vastu. Clodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile. Pandi kirja saali õigus.

Euroopa aastatel 533–600

6. sajandi lõpust hakkasid Frangi riigi siseselt kujunema neli eri piirkonda:

7. sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu, mil riiki valitsesid majordoomused; kuningavõim nõrgenes. 687. aastast oli see amet Austraasia Pippiniidide ülikusuguvõsa käes. Austraasia majordoomus Pippin kuulutati 687 riigi ainsaks majordoomuseks ning ta ühendas uuesti Frangi riigi. Tema järeltulija Karl Martell (714–74) loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Ta tugevdas sõjaväereformiga ratsaväge ja benefiitside süsteemi loomisega aadliseisust. Martelli ajal 732. aastal Poitiers' lahingus peatati araablaste tung Lääne-Euroopasse.

Karolingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Karl Suur ja paavst Hadrianus I

751 võttis Karl Martelli poeg Pippin Lühike endale kuningatiitli; tiitlit kinnitas paavst tänuks Pippini abile langobardide vastaste sõjakäikude järel tekkinud Paavstiriigi loomisel. Pippinist sai alguse Karolingide dünastia.

Pippini poja Karl Suure (768–814) ajal saavutas Frangi riik suurima võimsuse: vallutati langobardide riik Põhja-Itaalias, Saksimaa ning Baieri.

Karolingide valitsemise all olevat Frangi riiki tuntakse ka kui Karolingide impeeriumit.

Karli järglase Ludwig I Vaga (814–840) ajal hakkas Frangi riik lagunema. Verduni lepinguga (843) jagati Frangi riik kolmeks osaks, millest hiljem kujunesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]