Arutelu:Andorra
Lisa teemaMul katavad pildid tabeli ülaosa kinni. Andres 21:36, 9 Apr 2005 (UTC)
- Pidasid silmas et need lisatud pildid läksid Andorra infotabeli peale? Mul endal näitas küll "korralikult", siis ei olnud seda peale minekut, kuid kui tegin brouseri akent kitsamaks siis "sõitsid" need pildid küll "ilusasti" sinna peale. Sul on nähtavasti väiksema resolutsiooniga ekraan, 1024x768px juures see "seganud".
- Vaatamate sellele eemaldasin sellise "kunstiteose", kuna sel, vähemalt minu silmis, ei ole sellisena otstarvet. Lisasin asendikaardi sinna kuu ta kuulub ja muid pilte võivad huvilised vaadata, lisada Commonsist, kui neile otstarve on olemas.
- See Manchesteri Ülikoolist tegutseva tegelase teisedki "tööd" (siis piltide lisamised) on ennegi siin segadust tekitanud (vaata või Helsingi ajalugu), muidu ütleks et mingu liivakasti harjutama, aga jälle üks tegelane kes ei viitsi kasutajaks end teha. --TarmoK 06:53, 10 Apr 2005 (UTC)
Kuidas teha ümbersuunamine? Samanimeline linn on Hispaanias, Aragónis, Zaragoza provintsis. Egon 13. veebruar 2007, kell 15:49 (UTC)
- Pealkirjaks Andorra (Hispaania). Aga ta on Terueli provintsis. Andres 13. veebruar 2007, kell 23:53 (UTC)
Kuidasa kurat saab ühes riigis elanike olla 127,1% ??? (36% on andorralased, 58,5% hispaanlased, 22,5% portugallased ja 10,1% prantslased) Täpselt suke nagu eestikeelse viki tase ongi. Mina enam ei ´viitsi parandada muide, kui kohe moni muudab tagasi endiseks!
- CIA world factbook annab sellised tulemused - Spanish 43%, Andorran 33%, Portuguese 11%, French 7%, other 6% (1998), aga need on vist üsna vanad andmed juba - WooteleF 18. november 2007, kell 07:44 (UTC)
Saksa vikis on sellised andmed Katalanen (Andorraner) 29.535 = 36,4 %, Spanier 27.638 = 34,0 %, Portugiesen 15.789 = 15,7 %, Franzosen 5.104 = 6,3 %, Sonstige (etwa 70 verschiedene Nationalitäten, darunter nur noch wenige Basken) 6.156 = 7,6 %. – WooteleF 18. november 2007, kell 07:50 (UTC)
- Minu arvates on otstarbekam kasutada prantsuse viki. Population : 81 222 habitants (2006) dont 29 535 nationaux andorrans, 26 638 nationaux espagnols, 5 104 nationaux français, 12 789 nationaux portugais. Geonarva 18. november 2007, kell 08:17 (UTC)
Riigi ametlik nimetus on Andorra Orud (ja mitte vürstiriik) - Ahsoous 16. juuli 2008, kell 17:38 (UTC)
- Kust Sa seda võtad?
- KNAB mainib mõlemat nime ametlikuna ("Andorra Orud" ametliku rööpnimena). Katalaani viki ega Andorra põhiseadus nime "Andorra Orud" ei maini. Andres 16. juuli 2008, kell 18:03 (UTC)
tr>Rahvaarv (2006)
Rahvastiku tihedus67 313
147,8 in/km² Andres 23. november 2009, kell 01:05 (UTC)
Muide seda kah et iseseisvusaasta on siin artiklis vale. Andorra on iseseisev juba Karl Suure aegadest. -- Ahsoous 13. detsember 2009, kell 20:31 (UTC)
- Legendi järgi sai Andorra iseseisvuse 8. sajandil Karl Suurelt. Siin on märgitud praegu kehtiva riigilepingu sõlmimise aasta. Mis tuleks tollesse lahtrisse kirjutada? Andres 13. detsember 2009, kell 22:02 (UTC)
- vata hea küsimus. Arvatavalt andis Karl Suur piirkonnale nime piibli koha Endori (Eendor) järgi. Vürstiriigi alguseks loetakse aastat 805 (ja mitte seda aastat mis on artiklis - Louis I kinnitas harta) 1278 siis said valitsema piiskop ja Foix' krahv. Hiljem sai Navarra kuningast Henri III-st, kes oli ka Foix'krahv, Prantsuse kuningas Henri IV ja sealt siis edasi on üheks riigivalitsejaks Prantsuse riigipea -- Ahsoous 13. detsember 2009, kell 23:29 (UTC)
Kas "kaas-vürsti" asemel poleks sobivam "kaasvürst"? "Kataloonia kaas-vürsti" asemel kasutaks ma pigem "Piiskoplikku kaasvürsti" või "Urgelli kaasvürsti".--WooteleF 16. detsember 2009, kell 00:15 (UTC)
- Ma pole küll üldse asjatundja, aga kaasvürst tundub õigem küll. --Epp 16. detsember 2009, kell 00:30 (UTC)
- Tolle linna nimi on La Seu d'Urgell, ja sellel kujul La Seu d'Urgelli piiskop on see nii Eesti Entsüklopeedia kirjastuse väljaannetes ja ka TEA entsüklopeedias, niisiis paluks seda mitte torkida - Ahsoous 16. detsember 2009, kell 01:18 (UTC)
- Linna nimi on tõesti La Seu d'Urgell, kuid piiskopkond on Urgelli piiskopkond. Nt. ca:Bisbat d'Urgell ja es:Diócesis de Urgel.--WooteleF 16. detsember 2009, kell 06:21 (UTC)
- Piiskopkonna veebisait.--WooteleF 16. detsember 2009, kell 06:22 (UTC)
- Igatahes, vihjan sellele, et linn on ka katalaani keeles la Seu d'Urgell, kuid piiskopkond on ikka Bisbat d'Urgell, mitte Bisbat la Seu d'Urgell. Sama loogika ka hispaania keeles (Seo de Urgel ja Diócesis de Urgel). See, et eestikeelsetes teatmesteostes on kasutatud "Seo de Urgeli piiskopkonda" ei ole minu arust veenev argument.--WooteleF 16. detsember 2009, kell 06:37 (UTC)
- WooteleF-il tundub õigus olevat. Võiks ju ka vaadata katoliku kiriku saiti. Andres 16. detsember 2009, kell 07:54 (UTC)
- Linna nime on muudetud just sellepärast, et sellest oli saanud piiskopi residents. Seu on piiskopitool. Piiskopkonna nime aga sellepärast ei muudetud. Andres 16. detsember 2009, kell 07:59 (UTC)
- Igatahes, vihjan sellele, et linn on ka katalaani keeles la Seu d'Urgell, kuid piiskopkond on ikka Bisbat d'Urgell, mitte Bisbat la Seu d'Urgell. Sama loogika ka hispaania keeles (Seo de Urgel ja Diócesis de Urgel). See, et eestikeelsetes teatmesteostes on kasutatud "Seo de Urgeli piiskopkonda" ei ole minu arust veenev argument.--WooteleF 16. detsember 2009, kell 06:37 (UTC)
- Piiskopkonna veebisait.--WooteleF 16. detsember 2009, kell 06:22 (UTC)
- Linna nimi on tõesti La Seu d'Urgell, kuid piiskopkond on Urgelli piiskopkond. Nt. ca:Bisbat d'Urgell ja es:Diócesis de Urgel.--WooteleF 16. detsember 2009, kell 06:21 (UTC)
- Tolle linna nimi on La Seu d'Urgell, ja sellel kujul La Seu d'Urgelli piiskop on see nii Eesti Entsüklopeedia kirjastuse väljaannetes ja ka TEA entsüklopeedias, niisiis paluks seda mitte torkida - Ahsoous 16. detsember 2009, kell 01:18 (UTC)
Suurim kääbusriik? Mina nimetaksin ka Luksemburgi kääbusriigiks. Andres 19. detsember 2009, kell 07:57 (UTC)
Rahvastikupüramiid tuleks tõlkida. Andres 19. detsember 2009, kell 09:53 (UTC)
Arvan, et rahvusliku koosseisu all on ka esimeses lauses tegelikult juttu kodakondsusest. Andres 20. detsember 2009, kell 19:00 (UTC)
Asendasin vana tabeli riigi infokastiga, aga mingid kalad on sees, millest ma ei saa aru ja malli kasutamisõpetus polnud ka üldse abivalmis. Palun aidake korda teha. Adeliine 1. detsember 2010, kell 22:43 (EET)
Infokast läks valeks, sest teine riigipea kadus ära. Ja üks ülearune kriips on riigipea juures. Andres 1. detsember 2010, kell 23:02 (EET)
- Prantsusmaa presidenti ei saa lihtsalt välja võtta, ta peab ka seal olema. Lihtsalt mingid lingid ja malli asjandused ei tööta omavahel, ma ei saa aru. Adeliine 1. detsember 2010, kell 23:07 (EET)
Teet Tibarit ei olnud 6. sajandil olemas. --IFrank (arutelu) 1. november 2013, kell 20:27 (EET)
Katkine link 2
[muuda lähteteksti]Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.
--MastiBot (arutelu) 24. juuni 2013, kell 03:54 (EEST)
Andorra Peanõukogu hääletas üksmeelselt monarhia poolt ja riigis moodustati uus valitsus.
- See on välja võetud.
Vichy valitsus on asendatud Prantsusmaaga. See on minu meelest eksitav. Andres (arutelu) 28. aprill 2017, kell 09:48 (EEST)
Kui tekstis mitte mainida presidendi nime, siis ei tuleks ka piiskopi nime mainida. Andres (arutelu) 23. september 2017, kell 14:45 (EEST)
Täpsustuslausest: Hispaanias on linn Andorra ja comarca Andorra-Sierra de Arcos. Seega, kas täpsustus Hispaania on ikka üheselt arusaadav. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 6. detsember 2017, kell 13:39 (EET)
Vana elanike arv: 78 264 (2016) Velirand (arutelu) 23. aprill 2019, kell 15:00 (EEST)
Siia on lisatud viide nimega "nominal-and-real", aga sel pole sisu. Ivo (arutelu) 7. juuli 2025, kell 14:06 (EEST)
- Homme parandan. --Andres (arutelu) 7. juuli 2025, kell 21:56 (EEST)
- Korras. --Andres (arutelu) 7. juuli 2025, kell 22:38 (EEST)
- Väga populaarne allikas on see "Andorra in Figures 2017". On see nagu miski raamat või on see veebist ka kättesaadav? Ja see "International Dictionary of Historic Places" vajaks ka mõningast täpsustamist. Ja see tekitab mul küsimusi asjade usaldusväärsuse osas. Ivo (arutelu) 8. juuli 2025, kell 17:25 (EEST)
- Need on trükiväljaanded. Panen need kirjanduse nimekirja. Esimene allikas oli kunagi veebis, võib-olla on arhiivitud.
- Juturobot lihtsalt kergendas tõlkimise vaeva. --Andres (arutelu) 8. juuli 2025, kell 17:41 (EEST)
Järgnev lause on vähe segane: "Andorras käivad koolis kõik 4–16-aastased lapsed vanuses". Kui koolikohustus on 6-eluaastast, siis kuidas kõik juba 4-eluaastast koolis käivad? Ivo (arutelu) 9. juuli 2025, kell 03:43 (EEST)
- Kui saan teada, siis täpsustan. --Andres (arutelu) 9. juuli 2025, kell 10:07 (EEST)
- Nüüd peaks parem olema. --Andres (arutelu) 9. juuli 2025, kell 10:26 (EEST)
Infokastis on rahvaarvu järel automaatne viide inglise vikile. --Andres (arutelu) 9. juuli 2025, kell 10:07 (EEST)
Ma ei usu, et "ragbi liit" on rugby union 'i kohta õige väljend, kuigi artiklis Ragbi on seda kasutatud. --Andres (arutelu) 15. juuli 2025, kell 10:11 (EEST)
Järgnev lause jääb segaseks: "Sellepärast peab seaduse järgi kõikidel Andorra kodanikel, eriti perekonnapeal (tavaliselt vanim teenistuskõlblik mees perekonnas) olema relv, kuigi seadus näeb etteet politsei annab vajaduse korral tulirelva." Ivo (arutelu) 20. juuli 2025, kell 01:11 (EEST)
- Jah, seda tuleb veel uurida. --Andres (arutelu) 20. juuli 2025, kell 10:38 (EEST)
Majanduse osa vajab ajakohastamist. --Andres (arutelu) 23. juuli 2025, kell 00:59 (EEST)
- Võiks lisada ajakohastamise malli ainult sellesse artiklisse osasse, muidu ei saa aru. Anonüümise kasutaja täiendused 13. maist 2007.--Raamaturott (arutelu) 23. juuli 2025, kell 01:38 (EEST)
- Selleks on
{{ajakohasta|alajaotus}}. Artikli päises ei ole vaja selleks malli hoida. Ivo (arutelu) 23. juuli 2025, kell 01:41 (EEST)
- Selleks on
Mis asi on mobiilivõrgu maakood? Ma saan aru, mis on telefoni maakood, aga siin on antud neile kahele eri väärtused. Ivo (arutelu) 10. august 2025, kell 10:49 (EEST)
- Leidsin õige termini: mobiiltelefonivõrgu kood. Vaata en:Mobile country code. --Andres (arutelu) 10. august 2025, kell 18:44 (EEST)
Vähemalt mulle jääb see mõneti segaseks: rahvusraamatukogu ajalugu ulatub aastani 1930, mil asutati Andorra esimene raamatukogu, aga rahvusraamatukogu avati 1974. (üldse on artiklis talumatult palju väikeseid vigu, mida olen tänaseks parandanud juba kümneid ja kümneid, aga mis ei taha mitte otsa lõpeda) Ivo (arutelu) 10. august 2025, kell 11:11 (EEST)
- Tegin selle koha selgemaks.
- Aitäh, et Sa parandad. Väikseid vigu ma ei saa esialgu vältida. --Andres (arutelu) 10. august 2025, kell 18:53 (EEST)
Miks ei võiks raamatukogude osa olla kultuuri alajaotuses? Ivo (arutelu) 12. august 2025, kell 18:28 (EEST)
- Mulle tundub, et see ei ole asi, mida osataks kultuuri alt otsida. Andres (arutelu) 12. august 2025, kell 20:48 (EEST)
- Just nagu kirjandusteosed kuuluvad kultuurivaldkonda, arvatakse vähemalt Eestis ka raamatukogud Kultuuriministeeriumi halduse alla. Ivo (arutelu) 13. august 2025, kell 12:58 (EEST)
- Samuti peaks kultuuri alajatuses olema muuseumite osa, majanduses alajaotuses ametiühingute osa ning riigi alajaotuses sotsiaalteenuste osa. Nende eraldi hoidmine jääb väga segaseks, kuna teemad ise paigutuvad suurema valdkonna alla. Ivo (arutelu) 13. august 2025, kell 16:15 (EEST)
- Mina ei oskaks küll ametiühinguid majanduse alt otsida.
- Jah, sotsiaalteenused võiks küll riigi alla panna. Ka riigi tulud ja maksud sobiksid riigi alla, samas on need ka majandusega seotud. Mäluasutusi mina kultuuri alla ei paigutaks, sest seal ei räägita kultuurist endast, vaid asutustest. Andres (arutelu) 13. august 2025, kell 19:37 (EEST)
- Samuti peaks kultuuri alajatuses olema muuseumite osa, majanduses alajaotuses ametiühingute osa ning riigi alajaotuses sotsiaalteenuste osa. Nende eraldi hoidmine jääb väga segaseks, kuna teemad ise paigutuvad suurema valdkonna alla. Ivo (arutelu) 13. august 2025, kell 16:15 (EEST)
Mulle üldse ei meeldi, et järjepidevalt on ajaloo osa paigutatud kuskile artikli tagumisse ossa. Leian, et see peaks olema alguses. Ivo (arutelu) 12. august 2025, kell 18:28 (EEST)
- Mulle jälle ei meeldi, kui ta on ees. Andres (arutelu) 12. august 2025, kell 20:46 (EEST)
- Ma arvan sama moodi, et ajaloo osa võiks olla eespool, sest see on geograafiliste paikade puhul üks olulisemaid alaosasid (praegu on see pärast "Meediat" !!!?). Inglise vikis on kohe pärast "Etümoloogiat" ja ma mäletan, et TEA Entsüklopeedias oli riikide artiklites "Ajalugu" ka kohe esimene alaosa. Ma olen palju jälginud Soome vikit, sest neil on peaaegu kõikide riikide kohta väga korralikud artiklid olemas ja vähemalt mulle on kõige loogilisem selline järjestus nagu on neil ("Loodus", "Ajalugu", "Riik", "Majandus", "Rahvastik" ja "Kultuur").--Raamaturott (arutelu) 12. august 2025, kell 22:06 (EEST)
- Mis siis sellest, kui on pärast meediat?
- Võimalikud on väga erinevad järjestused. Mina kasutaksin umbes sellist järjestust nagu ENE/EEs. TEA entsüklopeedias tehti meelega sellest võimalikult erinev järjestus. See tundub mulle täiesti kaootiline.
- Hea oleks riigiartikli osade järjekorras kokku leppida. Seda on raske teha, sest eelistused on nii erinevad. Andres (arutelu) 13. august 2025, kell 19:20 (EEST)
- Mina läheneks niisamuti nagu meil on artiklis Eesti: algul on juttu nimest, siis asendist ja seejärel ajaloost. Seejuures pean ajaloost rääkimist alguses oluliseks, sest see kirjeldab üldse seda, kuidas on tänasesse päeva jõutud ja on sellega sobilik lähtekoht kõigile järgnevatele peatükkidele, mis keskenduvad enam tänasele päevale.
- Ma ise eelistaks alaosade jaotamisel lähtud mõneti ka tähestiku järjestusest, mis lihtsustab kiirelt otsitava alajaotuse leidmist. Ja loodust ei prioritiseeriks ma kasvõi seepärast, et siin on artikkel riigist ja mitte looduskaitsealast. Riigi seisukohast on esmatähtsad inimesed ja kohalik kultuur, sest kui tegemist pole just saareriigiga, on ajalugu, keel ja kultuur olnud esmatähtsad riigi ja selle piiride kujunemisel. Nii võiks ajaloo osa järel rääkida haldusjaotusest, siis kultuurist ja siis loodusest. Ivo (arutelu) 14. august 2025, kell 13:35 (EEST)
- Mulle tundub, et loodus on kõige fundamentaalsem asi. Inimesed ei ela abstraktses ruumis, vaid looduses. Sellepärast ma leian, et see peaks eespool olemas.
- Ma leian, et eeskätt on jutt maast ja alles teises järjekorras riigist. Me jaotame maailma maade järgi.
- Miks ma ei taha, et ajalugu eespool oleks. Kõigepealt peab mul olema kohast mingi ettekujutus, muidu ma ei saa ajaloost ka aru.
- Ma ei leia, et tähestiku järjekorrast midagi kasu oleks, sest pealkirju võib panna erinevaid. Andres (arutelu) 14. august 2025, kell 20:22 (EEST)
- Riik on inimeste loodud struktuur. Looduses sellist asja olemas ei ole.
- Loodus loomulikult inimesi mõjutab ja kuskile artikli lõppu seda kindasti lükata ei sobi. Aga loodus ei selgita, miks on nt Eesti ja Läti erinevad riigid. Ajalugu on aga iseäranis oluline selgitamaks, miks on mingi piirkond täna selline nagu see on. Või kas nt Põhja-Korea ja Lõuna-Korea loodusolud on väga erinevad? Kirjeldada tänast seisu ja siis minna tagasi kuskile kaugele minevikku näib äärmiselt ebaloogiline.
- Alateemade jaotus peaks ideaalis olema riigiartiklites ühtlustatud. Ehk nii paljudes artiklites kui võimalik, jälgib ülesehitus sama loogikat. Ivo (arutelu) 15. august 2025, kell 14:25 (EEST)
- Olen sellega nõus, et alateemade jaotus ja järjekord peaks olema ühtlustatud. Aga ma ei tea, kuidas selleni jõuda, sest ettekujutused sellest, mis on loogiline, on väga erinevad, ja erinevad kaalutlused on omavahel vastuolus ja tundub, et ükski neist pole otsustav. Ma arvan, et vähemalt selles me oleme ühel meelel, et lähedased teemad peaksid olema lähestikku.
- TEA entsüklopeedias on loodus kõige lõpus, ju siis sobib ka. --Andres (arutelu) 15. august 2025, kell 19:54 (EEST)
- Ma arvan sama moodi, et ajaloo osa võiks olla eespool, sest see on geograafiliste paikade puhul üks olulisemaid alaosasid (praegu on see pärast "Meediat" !!!?). Inglise vikis on kohe pärast "Etümoloogiat" ja ma mäletan, et TEA Entsüklopeedias oli riikide artiklites "Ajalugu" ka kohe esimene alaosa. Ma olen palju jälginud Soome vikit, sest neil on peaaegu kõikide riikide kohta väga korralikud artiklid olemas ja vähemalt mulle on kõige loogilisem selline järjestus nagu on neil ("Loodus", "Ajalugu", "Riik", "Majandus", "Rahvastik" ja "Kultuur").--Raamaturott (arutelu) 12. august 2025, kell 22:06 (EEST)
--Andres (arutelu) 15. august 2025, kell 19:54 (EEST)
Kas see kaasvürstidele eraldatud rahaline andam oli kord aastas tehtav makse? Või oli kasutusel mingi teine periood (nt oli see igakuine)? Ivo (arutelu) 13. august 2025, kell 13:11 (EEST)
- Kord aastas. Panin sisse. Andres (arutelu) 13. august 2025, kell 19:12 (EEST)
Ma panen energeetika osa tagasi, sest praegu ei ole energeetikast üldse juttu. Hiljem võib-olla jätab osa materjali välja, aga praegu ei tea veel, kuidas materjali jaotada. --Andres (arutelu) 13. august 2025, kell 19:49 (EEST)
Ajaloo osa, eriti keskaja ajaloo osa, on küllatki segane ja vastuoluline, osalt ka allikateta. Ülevaatlikku, st arusaadavat esitust ei saa ilma materjali lisamata. Sellepärast ma lähen praegu Andorra ajaloo artikli juurde. --Andres (arutelu) 15. august 2025, kell 21:52 (EEST)
Minu meelest ei oska ametiühinguid poliitika alt otsida ja need ka sisuliselt ei kuulu sinna. Hariduse ja teaduse kokkupanemine ei anna midagi, sest ühist nimetajat neil ei ole. Sissejuhatuses olid teemad samas järjekorras nagu artikli tekstis.
Seda artiklit ei saa enne korda teha, kui on tehtud ka haruartiklid. --Andres (arutelu) 25. november 2025, kell 20:37 (EET)
- Nõustun, et hulk materjali tuleks viia haruartiklitesse ning siinseid käsitlusi lyhendada. Ja olen ka ses osas nõus, et mõnda mu liigendustest oleks ehk saanud kuidagi paremini teha, kuid mulle näikse, et need on siiski paremad kui varasem olukord. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 25. november 2025, kell 21:26 (EET)
- Ma ei ole nõus, et on parem. Näiteks ametiühinguid on võimatu leida, kui isegi pealkirja ei ole. Ma ei ole kuskil näinud, et loodusvarad oleksid kuskil mujal kui looduse all. Teemade järjekorra asjus on lahendamata eriarvamused, kas Sa ei tea seda. Oma eelistuste jõuga läbisurumine ei ole ilus. Andres (arutelu) 26. november 2025, kell 03:27 (EET)
Meil ei ole üheski riigi- ega muus kohaartiklis alapealkirja "Geograafia". Esiteks sellepärast, et kogu artikkel on geograafiateemaline. Teiseks, eestikeelsetes entsüklopeediates ei ole olnud kombeks niisugust alajaotust kasutada. Ja ei ole loogiline, et looduse alateemad on sama pulga peal loodusega. Looduskaitse pealkiri kadus nüüd täitsa ära. --Andres (arutelu) 26. november 2025, kell 04:11 (EET)
Maakasutus, looduskaitse ja loodusvarad on ilma pealkirjata, nii et neid on raske leida. Kompaktseks tegemine raskendab materjali leidmist. Milleks panna näiteks jõeorud ja metsapiirist kõrgemad alad ühte lõiku? Ma leian, et lugejal on õigus eeldada, et lõigu sees teemat ei vahetata. --Andres (arutelu) 26. november 2025, kell 04:29 (EET)
- Selliseid alampealkirju ysna teisase olulisusega teemade kohta tuleks vältida. Seda enam, kui teemast on juttu vaid yhe lause jagu ning eriti artiklis, kus on juba nagunii ylipalju materjali ja pealkirju.
- Jõeorgude-metsapiiri osas olen sisuliselt nõus. "Geograafia" osas samuti, pööran selle tavapärasemaks tagasi. Mul oli valesti meeles, kuidas me sedalaadi artikleid teeme. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 26. november 2025, kell 10:23 (EET)
- Ahaa, jõeorgude osas siiski tegelikult ei nõustu. Et laused loetlevad järjest taimeliike, siis pyydsin samalaadsed taimed kokku panna. Kui ainus asi jõeorgude kohta on see, mis puud seal kasvavad, siis ei ole vaja seda eraldi lõiku panna. Kyll aga arvan, et selline liikide loetlemine ei ole nagunii ideaalne viis seda alajaotust sisustada. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 26. november 2025, kell 10:30 (EET)
- Kindlasti on tarvis esitus kriitilise pilguga üle vaadata, aga seda on parem teha, kui on olemas ka haruartiklid.
- Loogika on ju see, et kirjeldatakse eri kõrgusvööndite taimestikku. Miks iseloomulike puuliikide loetlemine selleks ei sobi? Nüüd, seda kirjeldatakse kõrguse järjekorras. Kui ma nüüd täpsemalt vaatan, siis sõna "jõeorgudes" tähendus oleneb kontekstist. Sisu tuleb veel põhjalikult kontrollida, sest jutt on nopetest kokku pandud.
- Ahaa, jõeorgude osas siiski tegelikult ei nõustu. Et laused loetlevad järjest taimeliike, siis pyydsin samalaadsed taimed kokku panna. Kui ainus asi jõeorgude kohta on see, mis puud seal kasvavad, siis ei ole vaja seda eraldi lõiku panna. Kyll aga arvan, et selline liikide loetlemine ei ole nagunii ideaalne viis seda alajaotust sisustada. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 26. november 2025, kell 10:30 (EET)
Ma ei ole nõus, et selliseid alapealkirju tuleks vältida. Oleks tarvis, et lugeja leiaks teda huvitavad faktid hõlpsasti üles. See pole tähtis, kui palju ühe või teise asja kohta on kirjutatud. Asi pole mitte teemade olulisuses, vaid nende erinevuses. Ja ka lõikude eraldamine teemade järgi on selleks, et otsitavat oleks hõlpsam leida.