Sõlmlennujaam
Sõlmlennujaam, ka transiitlennujaam või huublennujaam (inglise hub airport) on lennujaam, kus lõpevad kohalikud või lühimaalennud ja saavad alguse regionaalsed ning mandritevahelised jätkulennud ning vastupidi, lõpevad kesk- ja pikamaalennud ning algavad kohalikud lühimaalennud. Reisijad lähevad üle ühelt lennukilt teisele. Sõlmlennujaam koondab lennuliine oma tõmbepiirkonna väiksematest lennujaamadest, võimaldades sealt saabuvatel reisijatel ümber istuda kaugemaid sihtkohti teenindavatele lennuliinidele ja vastupidi. Kaubasaadetiste puhul toimub kaubaterminalides vajadusel nende vahepealne käitlemine.[1]
Kõigil lennuveo allianssidel on oma liikluse sõlmpunktid – transiitlennujaamad, kus saadetised saabuvad ühe kaubalennukiga ja lahkuvad teisega. Selliseid sõlmpunkte nimetatakse ka gateway’deks ehk transpordiväravateks.[1]
Keskterminal ehk huub (inglise hub) on lennusaadetiste konsolideerimise ja dekonsolideerimise keskus. Huub on üldjuhul lennufirma või kullerettevõtte kodulennujaam, kus lennud algavad ja lõpevad. Tegu on ühe suure või mitme lennuvedaja kaubaterminali või siis kullerfirmaga, mis töötab "rumm-kodarad" põhimõttel. Huubi veetakse lennusaadetised erinevate riikide või regioonide kaubaterminalidest, sorteeritakse ja veetakse seejärel laiali eri riikide kaubaterminalidesse.[1]
Ühel lennufirmal võib olla mitu sõlmlennujaama. Näiteks Scandinavian Airlinesi peamised sõlmlennujaamad on Kopenhaageni, Oslo ja Stockholmi lennujaam. Sama lennujaama võivad sõlmlennujaamana kasutada ka mitmed lennufirmad.
Keskterminali töö kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti] Suurtel kullerfirmadel on arendatud välja jaotuskeskuste võrgustik üle kogu maailma. Võrgustikud peavad vastama väljakujunenud lennuvedude ja jätkuvedude graafikutele ning veetavatele kaubakogustele. Igal kontinendil on suur piirkonnakeskus ja igas riigis lisaks oma sorteerimiskeskus. Kullerfirmad pakuvad kiireid ja usaldusväärseid vedusid, ukselt uksele teenindamist ning saadetiste liikumise jälgimist interneti kaudu. Kullerveod tehakse sageli ühe ööpäeva piires. Kullerveofirmade tegevuse kandva osa moodustavad lennuveod suurtesse jaotuskeskustesse ehk huubidesse. Õhtul tõusevad kullerfirmade lennukid õhku ja toimetavad saadetised sihtkohtade lähedusse hommikuse jaotuse tarvis.[1]
Pärastlõunal veetakse saadetised ekspedeerimisfirmade terminalidest kokku lennujaama kaubaterminali, kus toimub nende turvakontroll ja vajadusel täiendav pakendamine ja transpordietikettide lisamine. Pärast seda koostatakse saadetistest suuremad käsitsemisüksused lennuveoalustel ja -konteinerites. Need kompaktsed käsitsemisüksused transporditakse terminalist perroonil seisva lennuki juurde ja tõstetakse kaubalennuki pardale. Pärast seda stardivad kullerfirma lennukid kõikjalt kullerfirmat teenindavatelt lennuväljadelt arvestusega, et need jõuaksid Euroopa huubterminali veel hilisõhtul.[1]
Transiitlennujaama jõudnud lennukitelt laaditakse veoühikud ümber spetsiaalsetele vankritele või lennualuste teisaldajatele, mis toimetavad need peaterminali. Seal võetakse saadetised lennualustelt ja -konteineritest ning asetatakse konveierilindile, millel toimub pakkeüksuste automaatsorteerimine väljuvate lendude alusel. Pärast sorteerimist koostatakse saadetistest lennualustel uued käsitsemisüksused ja tõstetakse need väljuvate lennukite pardale.[1]
Reeglina on kogu töö mõned tunnid pärast keskööd tehtud ja lennukid tõusevad taas õhku. Kohalikul lennuväljal maanduvad need varahommikul. Käsitsemisüksused tõstetakse lennukitelt maha, asetatakse teisaldusvankritele ja veetakse lennujaama kaubaterminali. Siin tõstetakse saadetised lennualustelt ja asetatakse sorteerimiskonveierile, kus teostatakse pakisaadetiste sorteerimine jaotusveo suundade järgi. Pärast seda tõstetakse pakid jaotusautodele, mis transpordivad saadetised tööpäeva jooksul klientidele. On küllalt tavapärane, et lennujaamast 50 km raadiuses asuvatele klientidele jõuavad pakisaadetised kohale tööpäeva algul, ajavahemikul 08.00–10.00.[1]
Juhul, kui saadetised saabuvad kolmandatest riikidest, tuleb läbida rutiinne tollikontroll ja vormistada kauba impordiks vajalikud tollideklaratsioonid. Sõltuvalt kauba liigist ja tollikoodist võidakse rakendada sellele ka veterinaarkontrolli jms protseduure. Tavapäraselt jõuavad kolmandatest riikidest tulnud saadetised sel põhjusel klientideni järgmisel või ülejärgmisel tööpäeval.[1]
Kullerfirmade tegutsemispõhimõtet kasutavad ka muud lennuvedajad, kes teenindavad suurte kaubalennukitega lennuliine globaalses ulatuses. Peamisteks erinevusteks on ekspedeerijatest ja muudest kaubavedajatest partnerite kasutamine, suuremad saadetised ja tegutsemine väiksema ajalise surve tingimustes.[1]