Harilik pukspuu
See artikkel räägib liigist. Perekonna kohta vaata artiklit Pukspuu (perekond). | Harilik pukspuu | |
|---|---|
 Harilik pukspuu | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Pukspuulaadsed Buxales |
| Sugukond |
Pukspuulised Buxaceae |
| Perekond |
Pukspuu Buxus |
| Liik |
Harilik pukspuu |
| Binaarne nimetus | |
|
Buxus sempervirens L. | |
Harilik pukspuu (Buxus sempervirens) on pukspuuliste sugukonda kuuluv igihaljas põõsas või väike puu, mis kasvab 6–10 m, Eestis kuni 1 m kõrguseks ja mille läbimõõt on kuni 20 cm (harva kuni 45 cm).
Koor on hallikas, peenerõmeline. Võrsed on neljatahulised, rohelised. Lehed on vastakud, terveservalised, nahkjad, ovaalsed või elliptilised ning 1–3 cm pikad. Lehed pealt tumerohelised, alt heledamad. Emasõied suurtes peades võrsete tipus, isasõied väikestes peades emasõisiku alusel. Õied on kollakasrohelised.[1] Vili on 3-osaline nahkjas kupar, igas osas 2 tumedat läikivat seemet, mis paiskuvad kupra avanedes taimest eemale. Kollakasvalge puit on tihe, raske ja väga tugev, sobib treimis- ja nikerdustöödeks.[2]
Jaotumine ja elupaik[muuda | muuda lähteteksti]
Levinud peamiselt Ida- ja Kagu-Aasia, Kesk-Ameerika, Aafrika ja Lõuna-Euroopa lähistroopikas ja parasvöötmes.[2] Liik on lokaalselt naturaliseeritud Põhja-Ameerikas.
Eestis kasvatatakse Lõuna-Euroopast pärit väga aeglasekasvulist harilikku pukspuud haljastuses, tema lehed ja koor on mürgised. Talub hästi varju, kuid meil on ta külmaõrn.[2]
Kasvatamine[muuda | muuda lähteteksti]
Taimed eelistavad kasvamiseks lubjarikkamaid hea drenaažiga muldi ja varjukamat kasvukohta, kuhu mõne tunni päeva jooksul võiks siiski päike paista. Meil on pukspuude kasvatamisel probleemiks kevadine füsioloogiline kuivamine, seda eriti siis, kui maapind on sügavalt külmunud. Seepärast tuleb pukspuud istutada varju või kaitsta neid kevadpäikese eest kinnikatmise abil. Viljad meil ei valmi, seepärast paljundatakse taimi peaasjalikult pistikutega, Euroopas ka seemnetega, kuid need kaotavad üsna kiirelt idanevuse ja külvatakse sügisel kohe pärast valmimist. Taimede talvekahjustuste vältimiseks ei tohiks neid sügisel pügada, vaid teha seda kevadel või kohe pärast jaanipäeva.[3]
Muud kasutusalad[muuda | muuda lähteteksti]
Lehti kasutati varem kiniini asemel ja palaviku vähendajana. Harilik pukspuu on paljude haiguste raviks kasutatav ravimtaim. See sisaldab steroidseid alkaloide, nagu tsüklobuksiin. See sisaldab ka flavonoide.
Harilik pukspuu ei olnud selle meditsiiniliseks kasutamiseks teada enne 17. sajandi algust. Pärast seda leiti, et lehtedel (mis sisaldavad alkaloide, õlisid ja tanniini), koorel (mis sisaldab klorofülli, vaha, vaiku, ligniini ja mineraale) ja puidust saadud õlil on meditsiiniline toime. Seejärel kasutati seda podagra, kuseteede infektsioonide, sooleusside, krooniliste nahaprobleemide, süüfilise, hemorroidide, epilepsia, peavalu raviks, kuid samuti raviti sellega leeprat, reumat, HIV-i, palavikku ja malaariat. Malaaria raviks kasutati seda kiniini asendajana, kuid kõrvaltoimete tõttu ja asjaolu tõttu, et harilikust pukspuust on paremaid ravivahendeid, ei kasutata seda enam tavaliselt nende haiguste raviks.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Harilik pukspuu andmebaasis eElurikkus
