Harilik tamm

Harilik tamm
Harilik tamm
	; Liivaaugu tamm
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Katteseemnetaimed Angiospermae;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Pöögilaadsed Fagales;
Sugukond	Pöögilised Fagaceae;
Perekond	Tamm Quercus;
Liik	Harilik tamm;
Binaarne nimetus
	Quercus robur; L. (1753)
	; Hariliku tamme levila Euroopas
Sünonüümid
	Liigi sünonüümid Quercus abbreviata Vuk.; Quercus accessiva Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus accomodata Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus acutiloba Borbás; Quercus aesculus Boiss.; Quercus aestivalis Steven; Quercus afghanistanensis K.Koch; Quercus alligata Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus altissima Petz. & G.Kirchn.; Quercus amoenifolia Gand. (õigesti trükis avaldamata)j; Quercus appenina var. cylindracea (Guss. ex Parl.) Nyman; Quercus appenina var. rumelica (Griseb. & Schenk) Nyman; Quercus apula Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus arenaria Borbás; Quercus argentea Morogues; Quercus assimilis Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus asterotricha Borbás & Csató; Quercus asturica Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus atropurpurea K.Koch; Quercus atrosanguinea K.Koch; Quercus atrovirens Sm.; Quercus aurea K.Koch 1873 mitte Raf. 1838; Quercus australis A.Kern. 1876 mitte Link 1829; Quercus auzin Secondat ex Bosc.; Quercus avellanoides Vuk.; Quercus axillaris Schur; Quercus banatica Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus batavica Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus bavarica Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus bedoi Borbás; Quercus belgica Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus bellogradensis Borbás; Quercus borealis var. pilosa (Schur) Simonk.; Quercus brachycarpa Guss. ex Parl.; Quercus brevipes A.Kern.; Quercus brevipes Borbás; Quercus brutia Ten.; Quercus bruttia Borbás; Quercus castanoides Vuk.; Quercus commiserata Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus comptoniifolia K.Koch; Quercus concordia K.Koch; Quercus condensata Schur; Quercus coriifolia Vuk.; Quercus crispa Vuk.; Quercus croatica Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus cunisecta Borbás; Quercus cuprea K.Koch; Quercus cupressoides K.Koch; Quercus cupulatus Gilib. (õigesti trükis avaldamata); Quercus cylindracea Guss. ex. Parl.; Quercus dacica Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus danubialis Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus dilatata A.Kern. 1876 mitte Raf. 1838; Quercus discredens Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus dissecta K.Koch; Quercus emarginulata Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus erucifolia Steven; Quercus esthonica Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus estremadurensis O.Schwarz; Quercus ettingeri Vuk.; Quercus extensa (Schur) Schur; Quercus falkenbergensis Booth ex Loudon; Quercus farinosa Vuk.; Quercus fastigiata Lam.; Quercus femina Mill.; Quercus fennessii A.DC.; Quercus filicifolia A.DC.; Quercus filipendula Schloss. & Vuk.; Quercus foemida Mill.; Quercus fructipendula Schrank; Quercus frutetorum Gand. not validly published; Quercus geltowiensis K.Koch; Quercus germanica Lasch; Quercus grecescui Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus haas Kotschy; Quercus haerens Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus hentzei Petz. & G.Kirchn.; Quercus hispanica Willk. 1852 mitte Lam. 1785; Quercus hodginsii Lodd. ex Steud. (õigesti trükis avaldamata); Quercus hohenackeri Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus horizontalis Dippel; Quercus hyemalis Steven; Quercus imeretina Steven ex Woronow; Quercus immodica Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus implicata Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus kunzei Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus kurdica Wenz.; Quercus laciniata Lodd.; Quercus lanuginosa Beck 1890 mitte Thuill. 1799; Quercus lasistan Kotschy ex' A.DC.; Quercus lentula Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus longaeva Salisb.; (õigesti trükis avaldamata) Quercus longiglans Debeaux; Quercus longipedunculata Cariot & St.-Lag.; Quercus longipes Steven; Quercus louettii Dippel; Quercus lucorum Vuk.; Quercus ludens Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus lugdunensis Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus macroloba Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus madritensis Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus malacophylla (Schur) Schur; Quercus mestensis Bondev & Gancev; Quercus microcarpa Lapeyr.; Quercus microcarpa Morogues; Quercus monorensis Simonk.; Quercus montivaga Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus natalis Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus nescensis Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus nigricans K.Koch; Quercus ochracea Morogues; Quercus oelandica Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus orocantabrica Rivas Mart., Penas, T.E.Díaz & Llamas; Quercus paleacea Desf.; Quercus palmata Vuk.; Quercus parmenteria Mutel; Quercus pectinata K.Koch; Quercus pedemontana Colla; Quercus pedunculata Ehrh.; Quercus pedunculata Hoffm.; Quercus pedunculiflora K.Koch; Quercus pendula (Neill) Lodd.; Quercus pendulina Kit.; Quercus petropolitana Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus pilosa (Schur) Simonk.; Quercus pilosula Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus pinnatipartita (Boiss.) O.Schwarz; Quercus plebeia Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus pluriceps Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus pseudopedunculata Vuk.; Quercus pseudoschorochensis Boiss.; Quercus pseudosessilis Schur; Quercus pseudotscharakensis Kotschy ex A.DC.; Quercus pulverulenta K.Koch; Quercus purpurea Lodd. ex Loudon; Quercus pyramidalis C.C.Gmel.; Quercus pyrenaica Steven 1813 mitte Willd. 1805; Quercus quaerens Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus racemosa Lam.; Quercus robur (Ten.) A. DC.; Quercus rossica Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus rostanii Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus rubens Petz. & G.Kirchn.; Quercus rubicunda Dippel; Quercus rumelica Griseb. & Schenk; Quercus salicifolia Steud. (õigesti trükis avaldamata); Quercus scandica Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus schlosseriana Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus scolopendrifolia K.Koch; Quercus scotica Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus scythica Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus semipinnata Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus sessiliflora var. condensata (Schur) Nyman; Quercus sessiliflora var. microcarpa (Lapeyr.) Nyman; Quercus sessiliflora var. pedemontana (Colla) Nyman; Quercus sessiliflora var. tcharachensis Albov; Quercus sieboldii Dippel; Quercus similata Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus speciensis Dippel; Quercus stilbophylla Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus subvelutina Schur; Quercus svecica Borbás; Quercus tanaicensis Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus tardiflora Czern. ex Stev.; Quercus tennesi Wesm.; Quercus tephrochlamys Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus tetracarpa Vuk.; Quercus tholeyroniana Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus thomasii Ten.; Quercus tomentosa Ehrh. ex A.DC. (õigesti trükis avaldamata); Quercus tozzae Dippel; Quercus transiens Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus tricolor Petz. & G.Kirchn.; Quercus tristis Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus turbinata Kit.; Quercus urbica Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus vallicola Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus verecunda Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus versatilis Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus vialis Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus viminalis Bosc; Quercus virgata Martrin-Donos; Quercus volhynica Gand. (õigesti trükis avaldamata); Quercus vulgaris Bubani; Quercus welandii Simonk.; Quercus wolgensis Gand.(õigesti trükis avaldamata);

See artikkel on harilikust tammest; vesiehitise kohta vaata artiklit Tamm (ehitis); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Tamm (täpsustus).

Harilik tamm (Quercus robur) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.

Harilik tamm kasvab suuremas osas Euroopas, Väike-Aasias ja Kaukaasias ning kohati ka Põhja-Aafrikas. Tamm ei kasva Põhja-Euroopas ega stepis.

Nimetus

Perekonnanimi Quercus pärineb keldi sõnadest quer ('ilus') ja cus ('puu') ning liiginimi robur ladina sõnast rubur, mis tähendab võimu.^[3]

Ladinakeelse nimetuse eestikeelne vaste on "ilus võimas puu".^[4]

Kirjeldus

Puukroon on suur ja haruline ning moodustab kaugelt vaadates enam-vähem kerakujulise võra. Tüvi on jäme, umbes 1–1,5 m läbimõõduga, kuid vana puu võib olla ka märksa jämedam. Puukoor on hallikaspruun, paks ja sügavate pikilõhedega ehk korpas. Noore tamme koor on hall ja sile.

Lehed on äraspidimunajad, 7–14 cm pikad ja kummastki servast kolme hõlmaga. Suvitamme lehed kuivavad ja langevad talveks maha. Talitamme lehed küll kuivavad, kuid erinevalt teistest lehtpuudest need ei varise maha, vaid jäävad puu külge kevadeni.

Õied

Tamm on ühekojaline puu. Vabalt kasvav tamm jõuab õitseikka 20–25-aastaselt, metsas aga alles 50–60 aasta vanuselt.^[5] Meie kliimas puhkevad õied maikuus, kui puu lehistub. Tammel on nii vara kui ka hilja õitsevaid vorme. Tamme õied on lahksugulised. Isasõied on koondunud urbadesse, mis paiknevad noorte lehekimpude juures, ja on väga lühiealised, varisedes peagi maha. Igas urvas on kümmekond isasõit. Igal isasõiel on kuus kuni kümme tolmukat ja neid ümbritseb kuuehõlmaline rohekaskollane õiekate. Emasõied paiknevad isasõitest kõrgemal punakal varrel ning võrsete tipus ühe kuni kolme kaupa. Neil on punane kolmeharuline emakasuue. Emasõie kate on ka harilikult kuuehõlmaline, kuid sellele lisandub tillukestest soomusjatest lehtedest moodustunud kausjas väliskate. Emasõitel on kolmepesaline sigimik, mille igas pesas on kaks seemnealget. Harilik tamm on tuultolmleja. Seemnealged valmivad ja viljastuvad paar kuud hiljem.^[6]

Tõrud

Tõrud on kollakasrohelised ja neid on ajaloos kasutatud toitude tegemiseks, kuid need sisaldavad tanniini, mistõttu tuleb neid enne tarbimist vees leotada või keeta.^[7]

Tüvi

Tamme tüvi muutub koos taime vanusega. Üle 15-aastaste puude tüvi on kaetud paksu tumehalli sügavalt lõhelise koorega. Noorte tammeisendite koor on sile, helepruun ja matt või läikiv. Tammekoort kasutatakse droogina.^[8]

Tammepuit on kõva ja vastupidav ning seda kasutatakse mööbli valmistamisel ja siseviimistlustöödel. Aastarõngad eristuvad selgesti. Puidu tihedus on 720 kg/m³.

Maailma eri paigus on rajatud tammepuidu saamiseks tammede istandusi.

Haigused

Tammed on Phytophthora ramorum 'i peremeesorganismid ja võivad vastuvõtlikel puudel põhjustada ohtlikku seenhaigust, mis on tuntud tamme-äkksurmana. See võib esineda ka teistel puudel ja põõsastel.

Tammedel elutseb 90% Kesk-Euroopas tuntud 170 pahamoodustajatest putukatest.^[9] Ungari gallid (Gallae hungaricae) tekivad hariliku tamme lehtedel pahklase Cynips lignicola elutegevuse tagajärjel. Harilikult tammelt saadakse ka Inglise galle, mida tekitab Adleria kollari.^[10] Galle kasutatakse droogina ja neid kogutakse sügisel.

Tamme okstele võib kinnituda poolparasiitne harilik puuvõõrik (Viscum album).

Vanimad ja suurimad puud

Tamm on pikaealine puu. Ta võib elada mitusada või isegi tuhatkond aastat. Palju vanemaid puid on tagasi lõigatud või isegi juurevõsudeni maha raiutud. Mõlemad kärpimistehnikad pikendavad puu eluiga ja võib-olla tervist.

Leedus Stelmužė mõisa pargis kasvav Stelmužė tamm on nii Leedu kui ka Baltimaade vanim tamm ja üks kolmest Euroopa vanimast tammest. Selle ümbermõõt on mõõtmiskõrgusel 9,58 m ja kõrgus on 23 m. Puu vanuseks arvatakse olevat 1500–2000 aastat. Umbes 1700 aasta vanuseks hinnatakse Bulgaarias kasvavat Graniti tamme. Kolmas väga vana tamm Euroopas on Taanis Jægersprisis kasvav Kongeenen (Tammekuningas). Selle vanuseks pakutakse 1400–2000 aastat.

Baltimaade jämedaim tamm on Lätis kasvav Kaive tamm, mille ümbermõõt on üle 10 m. Rootsis Kvillekenis on üle 1000 aasta vanune tamm, mille ümbermõõt on 14 m.^[11]

Tammedest, mida pole kunagi tagasi lõigatud, kasvab üks vanimaid Saksamaal Ivenackis. Aastarõngaste uuringud hindavad selle puu vanuseks 700–800 aastat.

Harilik tamm Eestis

Eestis kasvab looduses kaks hariliku tamme teisendit:

talitamm (raudtamm, lesetamm) (Quercus robur L. var. tardiflora Czern.)^[12]
suvitamm (Quercus robur L. var. praecox Czern.)^[4]^[13]

Eesti teadaolev vanim ja ühtlasi jämedaim puu on Tamme-Lauri tamm, mis kasvab Võrumaal Urvastes Tamme-Lauri talu juures. Puu vanuseks on mõõdetud 680 aastat ja ümbermõõt rinnakõrguselt on 825 cm. Seda puud on kujutatud Eesti 10-kroonisel rahatähel. Urvaste vallas kasvab ka Eesti jämeduselt teine tamm – Mäe-Lehtsoo tamm.

Eesti teadaolev kõrgeim (36,5 m) harilik tamm kasvab Audru mõisa pargis.^[14] Sagadi mõisa pargis kasvab tamm, mille kõrguseks on mõõdetud 32,6 m.^[15]

Sümboolika

Inglismaal on tamm monarhia sümbol. See sai sümboliks pärast Inglismaa kodusõda, peale seda kui Charles II peitis end kaotuse järel Worcesteri lahingus 3. septembril 1651. aastal mässulise parlamendi ehk ümarpeade käsilaste eest tamme otsa. See puu ei ole säilinud, kuid seda hakati nimetama kuninglikuks tammeks. Seda sündmust tähistavad inglased igal aastal Charles II sünniaastapäeval, 29. mail. Suurbritannias oli selle olukorra mälestuseks loodud 2007. aasta seisuga 541 kõrtsi, mille nimi on Royal Oak ('Kuninglik tamm'). See on sageduselt kolmas Briti kõrtsinimi pärast nimesid Crown ('Kroon') ja Red Lion ('Punane lõvi').^[16] Suurbritannias on läbi aegade olnud kaheksa sõjalaeva, mis on kandnud nime Royal Oak. Sidet mereväega tugevdab asjaolu, et tammepuit oli sõjapurjelaevade peamine ehitusmaterjal. Suurbritannia mereväge nimetati sageli Vana-Inglismaa puitmüürideks. Tamm on ka ühenaelase mündi (1987. aasta väljalaske) reversil.

Tammeleht sümboolikas

Albu valla vapil on rohelised tammelehed, mis viitavad tammele kui eestlaste pühale puule ning pika ea, tugevuse ja jõu võrdkujule. Tammelehed viitavad ka Albust pärit A. H. Tammsaarele, kes on Eesti üks nimekaimaid kirjanikke.

Eesti NSV-s oli roheline tammeleht looduskaitsemärgil. Tänapäeval on Eesti looduskaitsemärkidel kujutatud tammelehe kontuuri.^[17]^[18]^[19]

Eestis on tammeleht looduskaitse sümbol. Looduskaitsealuste objektide juurde paigaldatud tutvustavatel siltidel on püstine roheline tammeleht.^[20]

Tammelehed koos tõrudega on Horvaatia viielipase mündi reversil. Seda münti vermiti alates 1993. aastast.

Harilik tamm on Norra Vest-Agderi maakonna tunnuspuu.

Euroopa aasta puu

2015. aastal valiti Euroopa aasta puuks Saaremaal asuv Orissaare staadioni tamm,^[21]^[22] 2016. aastal Ungaris Bátaszékis kasvav tamm ja 2017. aastal Poolas kasvav Józefi tamm.^[23]

2016. aastal esitati Euroopa aasta puu valimisele Eestist Tamme-Lauri tamm, mis saavutas konkursil seitsmenda koha.^[24]

Mütoloogias

Tamme on peetud mütoloogias kõige austusväärsemaks ja kuninglikumaks puuks ning koguni inimkonna isaks. Kuninglikkus tuleneb tamme seostatusest peajumalatega, nagu Zeus, Jupiter, Odin, Dagda ja Jehoova.^[25]

Fred Pussi kogutud andmetel moodustavad tammed Eesti pühapuudest 24%.^[26]

Vaata ka

Viited

↑ Participants of the FFI (2007). Quercus robur. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2010.
1 2 Quercus robur. IUCN. Vaadatud 11.04.2017
↑ Sinikka Piippo. "Taimede varjatud vägi". Tõlge eesti keelde Kadri Jaanits. Varrak, 2011. Lk 485–490
1 2 Ain Raal. "Seitse tervendavat puud". Tartu Ülikooli Kirjastus. 2012. Lk 129. ISBN 978-9949-32-115-5
↑ Maaleht, "PÄEVAPILT: Oled juba märganud, et tamm õitseb?". Maaleht. 31.05.2013. Vaadatud 10.04.2017
↑ Ülle Reier. " Vaata, tamm õitseb!". loodusajakiri.ee. Vaadatud 10. aprillil 2017
↑ Trust, Woodland (9. märts 2019). "Are Acorns Edible? And Other Acorn Facts". Woodland Trust. Vaadatud 12. märtsil 2026.
↑ Ain Raal. "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia". Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2010. Lk 767
↑ Ain Raal. "Seitse tervendavat puud". Tartu Ülikooli Kirjastus. 2012. Lk 130
↑ Raal (2010), lk 382
↑ http://www.ne.se/rep/rumskullaeken-sveriges-%C3%A4ldsta-tr%C3%A4d
↑ Eestikeelsete taimenimede andmebaas - talitamm. Vaadatud 10.4.2017
↑ Eestikeelsete taimenimede andmebaas - suvitamm. Vaadatud 10.4.2017
↑ Kultuurimälestiste register
↑ "Lüllemäe looduse õppematk (Lüllemäe Põhikooli looduse õpperada). KP Harilik tamm" (PDF). jukupeedu.ee. 13. märts 2026.
↑ "Briti kõige sagedasemad ja kõige veidramad kõrtsinimed". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. juuni 2010. Vaadatud 27. jaanuaril 2010.
↑ Noore looduskaitsja märk, vaadatud 10. aprillil 2017
↑ Eesti looduskaitsemärk, vaadatud 10. aprillil 2017
↑ Eesti looduskaitse kuldmärk, vaadatud 10. aprillil 2017
↑ Kaitstava loodusobjekti tähistamise kord ja tähised.
↑ "Euroopa aasta puu 2015". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. oktoober 2015. Vaadatud 11. aprillil 2017.
↑ "Orissaare tamm valiti Euroopa aasta puuks". ERR, 4. märts 2015
↑ "Euroopa aasta puu 2017 on Poolas kasvav tamm Jósef". treeoftheyear.org. Vaadatud 11.04.2017
↑ "Tamme-Lauri tamm jäi Euroopa aasta puu konkursil seitsmendaks". ERR, 20. aprill 2016
↑ Piippo, 486:2011
↑ Fred Puss. Puudega seotud pärimused ja traditsioonid Eesti rahvakultuuris. Proseminaritöö. Juhendaja H. Pärdi. Tartu: TÜ ajaloo-osakonna etnoloogia õppetool, 1995. – 23 lk – Käsikiri Eesti Kirjandusmuuseumis.

Kirjandus

Kuresoo, R., Relve, H., Rohtmets, I. (2001) "Eesti elusloodus". Varrak. ISBN 9985-3-1041-1
Viktor Masing. "Sinasõprus tammega. Pilte ja teadmisi, lugemist ja tegemist terveks aastaks (kellel kannatust, sellele kauemakski)". Illustratsioonid Sirje Eelmaa. Tallinn, Valgus, 1984.

Välislingid

Harilik tamm andmebaasis eElurikkus
Harilik tamm bio.edu.ee lehel
Aili Paju, "Tamm kasvab, kasukas seljas". loodusajakiri.ee

[1] Participants of the FFI (2007). Quercus robur. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2010.

[iucn-2] 1 2 Quercus robur. IUCN. Vaadatud 11.04.2017

[3] Sinikka Piippo. "Taimede varjatud vägi". Tõlge eesti keelde Kadri Jaanits. Varrak, 2011. Lk 485–490

[seitsepuud-4] 1 2 Ain Raal. "Seitse tervendavat puud". Tartu Ülikooli Kirjastus. 2012. Lk 129. ISBN 978-9949-32-115-5

[5] Maaleht, "PÄEVAPILT: Oled juba märganud, et tamm õitseb?". Maaleht. 31.05.2013. Vaadatud 10.04.2017

[6] Ülle Reier. " Vaata, tamm õitseb!". loodusajakiri.ee. Vaadatud 10. aprillil 2017

[7] Trust, Woodland (9. märts 2019). "Are Acorns Edible? And Other Acorn Facts". Woodland Trust. Vaadatud 12. märtsil 2026.

[8] Ain Raal. "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia". Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2010. Lk 767

[9] Ain Raal. "Seitse tervendavat puud". Tartu Ülikooli Kirjastus. 2012. Lk 130

[10] Raal (2010), lk 382

[11] ttp://www.ne.se/rep/rumskullaeken-sveriges-%C3%A4ldsta-tr%C3%A4d

[12] Eestikeelsete taimenimede andmebaas - talitamm. Vaadatud 10.4.2017

[13] Eestikeelsete taimenimede andmebaas - suvitamm. Vaadatud 10.4.2017

[14] Kultuurimälestiste register

[15] "Lüllemäe looduse õppematk (Lüllemäe Põhikooli looduse õpperada). KP Harilik tamm" (PDF). jukupeedu.ee. 13. märts 2026.

[16] "Briti kõige sagedasemad ja kõige veidramad kõrtsinimed". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. juuni 2010. Vaadatud 27. jaanuaril 2010.

[17] Noore looduskaitsja märk, vaadatud 10. aprillil 2017

[18] Eesti looduskaitsemärk, vaadatud 10. aprillil 2017

[19] Eesti looduskaitse kuldmärk, vaadatud 10. aprillil 2017

[20] Kaitstava loodusobjekti tähistamise kord ja tähised.

[21] "Euroopa aasta puu 2015". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. oktoober 2015. Vaadatud 11. aprillil 2017.

[22] "Orissaare tamm valiti Euroopa aasta puuks". ERR, 4. märts 2015

[23] "Euroopa aasta puu 2017 on Poolas kasvav tamm Jósef". treeoftheyear.org. Vaadatud 11.04.2017

[24] "Tamme-Lauri tamm jäi Euroopa aasta puu konkursil seitsmendaks". ERR, 20. aprill 2016

[25] Piippo, 486:2011

[26] Fred Puss. Puudega seotud pärimused ja traditsioonid Eesti rahvakultuuris. Proseminaritöö. Juhendaja H. Pärdi. Tartu: TÜ ajaloo-osakonna etnoloogia õppetool, 1995. – 23 lk – Käsikiri Eesti Kirjandusmuuseumis.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]

[16]

[17]

[18]

[19]

[20]

[21]

[22]

[23]

[24]

[25]

[26]

Harilik tamm
Liivaaugu tamm
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis (IUCN 3.1)^[1]
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Katteseemnetaimed Angiospermae
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Pöögilaadsed Fagales
Sugukond	Pöögilised Fagaceae
Perekond	Tamm Quercus
Liik	Harilik tamm
Binaarne nimetus
Quercus robur L. (1753)
Hariliku tamme levila Euroopas
Sünonüümid
Liigi sünonüümid Quercus abbreviata Vuk. Quercus accessiva Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus accomodata Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus acutiloba Borbás Quercus aesculus Boiss. Quercus aestivalis Steven Quercus afghanistanensis K.Koch Quercus alligata Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus altissima Petz. & G.Kirchn. Quercus amoenifolia Gand. (õigesti trükis avaldamata)j Quercus appenina var. cylindracea (Guss. ex Parl.) Nyman Quercus appenina var. rumelica (Griseb. & Schenk) Nyman Quercus apula Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus arenaria Borbás Quercus argentea Morogues Quercus assimilis Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus asterotricha Borbás & Csató Quercus asturica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus atropurpurea K.Koch Quercus atrosanguinea K.Koch Quercus atrovirens Sm. Quercus aurea K.Koch 1873 mitte Raf. 1838 Quercus australis A.Kern. 1876 mitte Link 1829 Quercus auzin Secondat ex Bosc. Quercus avellanoides Vuk. Quercus axillaris Schur Quercus banatica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus batavica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus bavarica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus bedoi Borbás Quercus belgica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus bellogradensis Borbás Quercus borealis var. pilosa (Schur) Simonk. Quercus brachycarpa Guss. ex Parl. Quercus brevipes A.Kern. Quercus brevipes Borbás Quercus brutia Ten. Quercus bruttia Borbás Quercus castanoides Vuk. Quercus commiserata Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus comptoniifolia K.Koch Quercus concordia K.Koch Quercus condensata Schur Quercus coriifolia Vuk. Quercus crispa Vuk. Quercus croatica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus cunisecta Borbás Quercus cuprea K.Koch Quercus cupressoides K.Koch Quercus cupulatus Gilib. (õigesti trükis avaldamata) Quercus cylindracea Guss. ex. Parl. Quercus dacica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus danubialis Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus dilatata A.Kern. 1876 mitte Raf. 1838 Quercus discredens Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus dissecta K.Koch Quercus emarginulata Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus erucifolia Steven Quercus esthonica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus estremadurensis O.Schwarz Quercus ettingeri Vuk. Quercus extensa (Schur) Schur Quercus falkenbergensis Booth ex Loudon Quercus farinosa Vuk. Quercus fastigiata Lam. Quercus femina Mill. Quercus fennessii A.DC. Quercus filicifolia A.DC. Quercus filipendula Schloss. & Vuk. Quercus foemida Mill. Quercus fructipendula Schrank Quercus frutetorum Gand. not validly published Quercus geltowiensis K.Koch Quercus germanica Lasch Quercus grecescui Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus haas Kotschy Quercus haerens Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus hentzei Petz. & G.Kirchn. Quercus hispanica Willk. 1852 mitte Lam. 1785 Quercus hodginsii Lodd. ex Steud. (õigesti trükis avaldamata) Quercus hohenackeri Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus horizontalis Dippel Quercus hyemalis Steven Quercus imeretina Steven ex Woronow Quercus immodica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus implicata Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus kunzei Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus kurdica Wenz. Quercus laciniata Lodd. Quercus lanuginosa Beck 1890 mitte Thuill. 1799 Quercus lasistan Kotschy ex' A.DC. Quercus lentula Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus longaeva Salisb. ^[2](õigesti trükis avaldamata) Quercus longiglans Debeaux Quercus longipedunculata Cariot & St.-Lag. Quercus longipes Steven Quercus louettii Dippel Quercus lucorum Vuk. Quercus ludens Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus lugdunensis Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus macroloba Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus madritensis Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus malacophylla (Schur) Schur Quercus mestensis Bondev & Gancev Quercus microcarpa Lapeyr. Quercus microcarpa Morogues Quercus monorensis Simonk. Quercus montivaga Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus natalis Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus nescensis Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus nigricans K.Koch Quercus ochracea Morogues Quercus oelandica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus orocantabrica Rivas Mart., Penas, T.E.Díaz & Llamas^[2] Quercus paleacea Desf. Quercus palmata Vuk. Quercus parmenteria Mutel Quercus pectinata K.Koch Quercus pedemontana Colla Quercus pedunculata Ehrh. Quercus pedunculata Hoffm. Quercus pedunculiflora K.Koch Quercus pendula (Neill) Lodd. Quercus pendulina Kit. Quercus petropolitana Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus pilosa (Schur) Simonk. Quercus pilosula Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus pinnatipartita (Boiss.) O.Schwarz Quercus plebeia Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus pluriceps Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus pseudopedunculata Vuk. Quercus pseudoschorochensis Boiss. Quercus pseudosessilis Schur Quercus pseudotscharakensis Kotschy ex A.DC. Quercus pulverulenta K.Koch Quercus purpurea Lodd. ex Loudon Quercus pyramidalis C.C.Gmel. Quercus pyrenaica Steven 1813 mitte Willd. 1805 Quercus quaerens Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus racemosa Lam. Quercus robur (Ten.) A. DC. Quercus rossica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus rostanii Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus rubens Petz. & G.Kirchn. Quercus rubicunda Dippel Quercus rumelica Griseb. & Schenk Quercus salicifolia Steud. (õigesti trükis avaldamata) Quercus scandica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus schlosseriana Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus scolopendrifolia K.Koch Quercus scotica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus scythica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus semipinnata Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus sessiliflora var. condensata (Schur) Nyman Quercus sessiliflora var. microcarpa (Lapeyr.) Nyman Quercus sessiliflora var. pedemontana (Colla) Nyman Quercus sessiliflora var. tcharachensis Albov Quercus sieboldii Dippel Quercus similata Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus speciensis Dippel Quercus stilbophylla Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus subvelutina Schur Quercus svecica Borbás Quercus tanaicensis Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus tardiflora Czern. ex Stev. Quercus tennesi Wesm. Quercus tephrochlamys Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus tetracarpa Vuk. Quercus tholeyroniana Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus thomasii Ten. Quercus tomentosa Ehrh. ex A.DC. (õigesti trükis avaldamata) Quercus tozzae Dippel Quercus transiens Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus tricolor Petz. & G.Kirchn. Quercus tristis Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus turbinata Kit. Quercus urbica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus vallicola Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus verecunda Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus versatilis Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus vialis Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus viminalis Bosc Quercus virgata Martrin-Donos Quercus volhynica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus vulgaris Bubani Quercus welandii Simonk. Quercus wolgensis Gand.(õigesti trükis avaldamata)