Ellerhein

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib koorist; taime kohta vaata artiklit Pääsusilm

Tütarlastekoor Ellerhein XI noorte laulu- ja tantsupeo rongkäigus
Ellerhein esinemas koos Hortus Musicusega (2008, Brüssel)

Ellerhein on Tallinna Huvikeskuse Kullo juures tegutsev kooristuudio, mis koosneb kolmest koorist: mudilas-, laste- ja tütarlastekoorist.

Mudilaskoor (alates 1952. aastast) jaguneb A-, B-, C- ja D-kooriks, kus laulavad 1.–4. klassi tüdrukud. Järgnevad kolm aastat lauldakse lastekooris (5.–7. klass) ning sealt edasi kuni gümnaasiumi lõpuni jätkatakse laulmist tütarlastekooris. Lisaks nendele tegutseb kooristuudio Ellerhein 4-, 5- ja 6-aastaste ettevalmistuskoor Mummud.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kooristuudio Ellerhein alustas tegevust 1951. aastal, kui professor Heino Kaljuste (1925–1989) sai Tallinna Pioneeride Palee juhtkonnalt ettepaneku luua koor, mis oleks eeskujuks kõikidele vabariikide kooridele ning esindaks eesti koorilaulu väljaspool vabariiki. Algne koori nimetus oli Tallinna Pioneeride Palee koor, kuid Eesti laulupidude 100. aastapäeva künnisel 1969. aastal sai koor oma praeguse nime Ellerhein. Algselt toimusid proovid üks kord nädalas ja hiljem liiguti üle kahele korrale.

Tallinna Pioneeride Palee koori esimene täispikk kontsert toimus 7. märtsil 1954 Estonia laval. Seda kajastati ajakirjanduses kui vokaalselt ja dünaamiliselt suurepärast kontserti. Alates 1960. aastast laulab Ellerhein laulupidudel esireas.

1970. aastast muutus Ellerhein kooristuudioks, kus lauldi 1. klassist alates kuni lõpuklassini. Rühmad jagunesid mitmeks eri vanuserühmaks, kus 1. klassi ettevalmistuskooris lauldi ühehäälselt lihtsamaid lastelaule, 2. klassis tuli juurde kahehäälsus ning juurde lisandusid solfedžotunnid. 3.-4. klass laulis kolmehäälselt a cappella lugusid ja lõpuks põhikoosseisu pääsemiseks tuli sooritada üleminekueksam, mille läbimiseks oli vajalik noodilugemise oskus, rütmitunnetus, üleüldine distsipliin ja koorile sobiv lauljastaaž.

Kooril on olnud läbi aegade oma traditsioonid ja rituaalid. Lisaks on olemas koori lipp, märk ja moto laul. Koori kroonikud on kuni tänapäevani pannud kirja päevakorralisi sündmusi koori tegevustest ja sündmustest.

1989. aastal alustas peadirigendina tööd Tiia-Ester Loitme, kes 2012. aastal andis taktikepi edasi lastekoori pikaajalisele dirigendile Ingrid Kõrvitsale.[1]

1970. aastail loodud Ellerheina vilistlaste kammerkoorist (dirigent Tõnu Kaljuste) kasvas välja Eesti Filharmoonia Kammerkoor.

Dirigendid ja õpetajad[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1989–2012 oli koori peadirigent Tiia-Ester Loitme. 2012. aasta septembris sai Ellerheina tütarlastekoori peadirigendiks Ingrid Kõrvits.

Aastast 1981 on oormeister ja solfedžoõpetaja on Ülle Sander.

Aastatel 2012–2015 oli Ellerheina kontsertmeister Sten Heinoja ja mänedžer Ingrid Roose. Aastatel 2015–2019 oli koori kontsertmeister Kadri Toomoja ja 2019. aastast Triin Sarap. Aastatel 2015–2016 oli koori mänedžer Merit Tuuling. 2016. aastal Kaia Saaremäel ja 2017. aastast Sigrid Leppmets.

Aastatel 2012–2018 oli koori vokaalpedagoog Vilja Sliževski. Aastast 2018 on Ellerheina hääleseadja Egle Veltmann.

Lastekoori juhatavad Anneli Mäeots ja Ilona Muhel, kontsertmeister on Reinut Tepp.

Mudilaskoore juhendavad dirigendid Mallika Veeperv ja Marit Koit, solfedžot õpetab Aale Rosenstrauch.

Audirigendid[muuda | muuda lähteteksti]

Saavutused[muuda | muuda lähteteksti]

Ellerhein on võitnud preemiaid paljudel rahvusvahelistel konkurssidel ja edukalt esinenud kontserdireisidel mitmel pool maailmas. Kriitikud on kõrgelt hinnanud koori ühtlast kõla ja kunstilist taset. Veel iseloomustab koori väga kiire uue repertuaari omandamise võime, mistõttu Ellerheina tütarlapsi on viimasel ajal järjest sagedamini kaasatud mitmesuguste oratoriaalsete suurteoste esitamisel. Ellerheina rahvusvaheliste saavutuste rida on aukartustäratav. Nimetagem siin vaid esikohad konkurssidel: 1977 Celje, 1988 Towell River (Kanada), 1990 ja 1997 Giessen (Saksamaa), 1990 ja 1997 Tolosa (Hispaania), 1993 Nantes (Prantsusmaa), 1994 Tallinn, 1994 Arezzo (Itaalia).

Kaalukamadki kui esikohad on konkurssidel võidetud Grand Prix'd: 1993 Grand Prix Nantes, 1995 Grand Prix Takarazuka, 1997 Euroopa Grand Prix Gorizia (Itaalia). 1999. aastal võttis Ellerhein osa Austraalias Sydneys toimunud rahvusvahelisest koorifestivalist ning andis kontserte Melbourne'is ja Adelaideis. Millenniumiprojekt "2000 aastat Kristuse sünnist" viis koori Soome ja Itaaliasse. Tihe koostöö seob Ellerheina Jaapaniga, eriti dirigent Chifuru Matsubaraga. Jaapani plaadifirmad BMG ja Victor JVC on välja andnud neli Ellerheina CD-d eesti muusikaga. Aastal 2000 andis koor kontserditurneel Jaapanis üle 25 kontserdi.

Alates 2003. aastast on Ellerhein Euroopa Noortekooride Föderatsiooni Europa Cantat liige. 2003. aastal sai Ellerhein ka Kultuurkapitali aastapreemia.

2004. aastal võitis koor Grammy auhinna kategoorias nr 96 – parim koorimuusika ettekanne – Virgin Classicsi poolt välja antud heliplaadi Jean Sibelius "Cantatas" eest.

Ellerheina tütarlastekoor on olnud väga edukas ka koorifestivalil Tallinn. Koorifestivalil Tallinn 2009 saavutati naiskooride kategoorias II koht ja võideti ka Grand Prix.

2013. aastal saavutati rahvusvahelisel muusikafestivalil Hispaanias kaks kõrget auhinnalist kohta.[3]

Tütarlastekoor Ellerhein võitis 8. Rahvusvahelisel Gdanski koorikonkurss-festivalil noortekooride kategooria võidu ja grand prix’i! [4]

Ellerhein võitis XVI rahvusvahelisel koorifestivalil Tallinn 2019 kaasaaegse muusika kategoorias I koha, noortekooride kategoorias II koha ning osales festivali parima kuue koori seas grand prix’i voorus. [5]

2019. aastal sai Ellerhein Tallinnas endanimelise trammi, mida pole ühelgi teisel kooril maailmas. [6]

Kronoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Tütarlastekoori Ellerhein konkursid, festivalid ja kontserdireisid

  • 1970 Festival Bulgaarias
  • 1974, 1975 Festivalid Olomoucis Tšehhoslovakkias
  • 1977 I koht ja kuldmedal tütarlastekooride festival-konkursil Celjes Jugoslaavias
  • 1981 Kontserdireis Soome
  • 1985 festival Olomoucis Tšehhoslovakkias
  • 1986 Rahvusvaheline Koorifestival "Sympaatti" Soomes
  • 1988 II koht naiskooride ktegoorias Rahvusvahelisel Koorikonkursil "Tallinn 88"
  • 1988 I koht Kathaumixw festivalil Powell Riveris Kanadas
  • 1989 Festival Harrogate'is Inglismaal
  • 1989 Jõulukontserdid Soomes
  • 1990 Kontserdid Stockholmis Rootsis
  • 1990 I koht tütarlastekooride kategoorias rahvusvahelisel lastekooride festivalil Giessenis Saksamaal
  • 1990 I koht lastekooride kategoorias rahvusvahelisel koorikonkursil Tolosas Hispaanias
  • 1991 Laulupidu Joensuus Soomes
  • 1991 II koht naiskooride kategoorias rahvusvahelisel koorikonkursil "Tallinn 91"
  • 1991 Kontserdid Söffles Rootsis
  • 1992 Kontserdid Esbjergis Taanis
  • 1992 Rahvusvaheline Lastekooride Festival Ulmis Saksamaal
  • 1992 Rahvusvaheline Laste- ja Noortekooride Festival Baselis Šveitsis
  • 1992 Rahvusvaheline Festival "Les Petits Chanteurs" Pariisis ja Bourgogne'is Prantsusmaal
  • 1992 II ja III koht nais- ja meeskooride kategoorias rahvusvahelisel koorikonkursil Tolosas Hispaanias
  • 1993 Grand Prix rahvusvahelisel lastekooride konkursil Nantesis Prantsusmaal
  • 1993 Eesti Vabariigi 75. aastapäeva tähistavad kontserdid Göteborgis Rootsis
  • 1993 III koht kõigi osavõtjate seas Rahvusvahelisel koorikonkursil "Florilege Vocal de Tours" Toursis Prantsusmaal
  • 1994 Kontserdireis Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal
  • 1994 II koht rahvusvahelisel koorikonkursil "Singing Youth 1994" Tokyos Jaapanis (lindikonkurss)
  • 1994 Esikohad naiskooride ja lastekooride kategoorias rahvusvahelisel koorikonkursil "Tallinn '94"
  • 1994 I ja II koht nais- ja meeskooride kategoorias rahvusvahelisel koorikonkursil "Guido d'Arezzo 1994" Arezzos Itaalias
  • 1995 Eesti Vabariigi 77. aastapäeva tähistamise kontserdid Riias Lätis
  • 1995 Eesti rahvuskultuuri tähistamised Turus Soomes
  • 1995 Euroopa Noortekooride Festival "Basel '95" Šveitsis. Kontserdid Belgias Saksamaal
  • 1995 Koorifestival Sandesis Norras
  • 1995 Grand Prix ja I koht naiskooride kategoorias rahvusvahelisel koorifestivalil "Takarazuka '95" Jaapanis ja kontserdireis Jaapanis
  • 1995 Kontserdireis Saksamaa–Belgia–Prantsusmaa
  • 1996 Soome-Ugri Muusika Festival Budapestis Ungaris
  • 1997 I koht tütarlaste kategoorias, I preemia folkloorivoorus ja dirigendipreemia II Rahvusvahelisel Laste ja Noorte Koorikonkursil Giessenis Saksamaal
  • 1997 Rahvusvaheline noortekooride festival Kiiminkis Soomes
  • 1997 Euroopa Grand Prix ja I koht lastekooride kategoorias XXIX Tolosa Rahvusvahelisel Koorikonkursil Hispaanias
  • 1998 Kontserdid Eesti Vabariigi 80. aastapäeva tähistamiseks: Pariis–Haag–Brüssel–London
  • 1998 C. A seghizzi X Euroopa Suur Koorilaulu Auhind. Jõuti finaali viie maailma parima koori seas Gorizias Itaalias
  • 1999 Austraalia Rahvusvaheline koorifestival Sydneys, kontserdid Melbourne'is ja Adelaide'is
  • 1999 Rahvusvaheline tütarlastekooride festival "Meitenu Balsis '99" Lätis
  • 2000 I koht A-kategoorias Veljo Tormise 70. sünnipäevale pühendatud vabariiklikul naiskooride konkursil
  • 2000 Viienädalane Jaapani-turnee juuli-august; 24 kontserti
  • 2000 II koht lastekooride kategoorias Rahvusvahelisel Koorikonkursil Tolosas Hispaanias
  • 2001 I koht naiskooride kategoorias 7. Rahvusvahelisel Koorifestivalil "Tallinn 2001"
  • 2002 Aukülaline XX Rahvusvahelisel Bela Bartõki Koorikonkursil Debrecenis Ungaris
  • 2003 I koht naiskooride kategoorias 8. Rahvusvahelisel Koorifestivalil "Tallinn 2003"
  • 2003 Festival Europa Cantat XV, Songbridge. Urmas Sisaski kantaadi "Benedicamus Patrem" esmaettekanne
  • 2004 Grammy auhind heliplaadi Jean Sibelius: Cantatas (Virgin Classics) eest, kategoorias nr 96 – parim koorimuusika ettekanne[7]
  • 2005 I koht Ankara koorifestivalil
  • 2006 EBU raadiokonkurss (Saksamaa)
  • 2007 Eesti Rahvusringhäälingu auhind parimale Eesti koorile
  • 2007 I koht koorifestivalil Tallinn 2007 mees- ja naiskooride kategoorias.
  • 2008 10. juulil võitis Ellerhein peaauhinna (Choir of the World) mainekal koorilaulufestivalil International Choral Kathaumixw Kanadas Powell Riveris.
  • 2009 kontserdireis Jaapanis.
  • 2009 Grand Prix koorifestivalil Tallinn 2009, II koht nais- ja meeskooride arvestuses.
  • /vahelt andmed lisamata/
  • 2012 mais II koht rahvusvahelisel koorifestivalil "Ave Verum" Badenis, Austrias, kontserdid Viinis
  • 2012 kevadkontsert Ellerhein 60, kooristuudio uus peadirigent Ingrid Kõrvits
  • 2013 II koht naiskooride kategoorias rahvusvahelisel koorifestivalil "Tallinn 2013", parim dirigent Ingrid Kõrvits
  • 2013 kontserdireis Hispaanias (Madrid, Burgos) ja Andorras, rahvusvahelisel muusikafestivalil Cantonigroses naiskoorides III ja rahvamuusikas II koht
  • 2013 osalemine koorifestival "Singing the Bridges" Limassolis Küprosel
  • 2014 Grand Prix rahvusvahelisel koorifestivalil "Seghizzi" Gorizias Itaalias
  • 2015 osalemine MustonenFest festivalil Iisraelis, Jeruusalemmas ning Tel Avivis, koos RAMiga
  • 2015 kontserdireis Ungaris (Kecskemét, Eger, Nyiregihaza)
  • 2015 kontserdireis Itaalias (Gorizia, Fiumicello, Tolmezzo, Susegana), preemiana 2014. aastal võidetud "Seghizzi" konkursi eest.
  • 2016 kontserdireis USAs (Washington, California, Montana), osalemine mitmel eri festivalil, kontserdid üksi ning koos San Francisco tütarlastekooriga
  • 2017 rahvusvaheline koorimuusika konkurss Tallinn 2017. Tütarlastekoor saavutas festivali konkursil kaks esikohta – I koha nais- ja meeskooride ning I koha rahvamuusika kategoorias. Samuti osaleti kuue koori seas grand prix’ voorus. Tütarlastekoor Ellerhein pälvis žüriilt kõigi kategooriate kõrgeima punktisumma
  • 2017 festival Kissinger Sommer Saksamaal. Bremeni Saksa kammerfilharmoonikud, tütarlastekoor Ellerhein, Saksa kammerkoor ja solistid, dirigent Paavo Järvi. Salvestati Felix Mendelssohn Bartholdy "Suveöö unenägu"
  • 2017 11. ülemaailmne koorimuusika sümpoosion Hispaanias, Barcelonas
  • 2017 osalemine kontsertetendusel "Pööriöö uni" Saksamaal, Berliinis. Stsenaarium, lavastus, kujundus Ene-Liis Semper, Tiit Ojasoo; dirigent-muusikajuht Olari Elts; laval Marika Vaarik, Rea Lest, Helena Pruuli, Jörgen Liik, Simeoni Sundja, Ragnar Uustal (kõik Teater NO99), Konzerthaus Berlin orkester, tütarlastekoor Ellerhein (THK Kullo); solistid Arete Teemets, Kadri-Liis Kukk
  • 2018 osalemine MustonenFesti festivalil Tallinn – Tel Aviv Iisraeli eri linnades
  • 2019 osalemine rahvusvahelises koorimuusika konkursil Tallinn 2019. Tütarlastekoor saavutas kaasaaegse muusika kategoorias I koha, noortekooride kategoorias II koha ning osales festivali parima kuue koori seas grand prix’i voorus. [8]
  • 2019 Tütarlastekoor saavutas Poolas Gdanski koorikonkursil noortekooride kategooria võidu ja võitis grand prix’. [9]

Repertuaar[muuda | muuda lähteteksti]

Koori repertuaar koosneb klassikalisest ja kaasaegsest koorimuusikast väljapaistvatelt heliloojatelt üle kogu maailma. Suuri teeneid on Ellerheinal eesti autorite, eriti Gustav Ernesaksa, Veljo Tormise ja Urmas Sisaski koorimuusika rahvusvahelisel tutvustamisel.

Kuna koori iseloomustab võime omandada kiiresti uut repertuaari, on Ellerheina tütarlapsed on viimasel ajal järjest sagedamini osalenud mitmete suurvormide esitamisel, nagu: Carl Orffi "Carmina Burana (kantaat)", Artur Honeggeri "Jeanne d'Arc tuleriidal" ja "Jõulukantaat", Rudolf Tobiase "Joonase lähetamine", Giovanni Battista Pergolesi "Stabat mater", Gustav Holsti "Planeedid", Olivier Messiaeni "Trois Petites Liturgies de la Presence Divine", Benjamin Britteni "Voices for Today", "A Ceremony of Carols", "Missa Brevis" ja "Saint Nicholas", Claude Debussy' "Pelleas ja Melisande" ning "Sireenid", Modest Mussorgski sümfoonia No 2 ning "Boriss Godunov", Ludvig van Beethoveni sümfoonia No 9, Wolfgang Amadeus Mozarti "Missa Solemnis" ning reekviem, Jean Sibeliuse "Jungfruni tornet" ning kantaadid, Marc Antoine Charpentier' "Messe de minuit" ning "Te Deum", Gustav Mahleri 2. ning 3. sümfoonia, James Macmillani "Seven Last Words from the Cross", Arvo Pärdi "Te Deum", "Cecilia, Vergine Romana" ja "Meie aed", Erkki-Sven Tüüri "Ante finem saeculi", Veljo Tormise "Luigelend" ning "Sünnisõnad", Peeter Vähi "Müstilisel Kaydara-maal", Hector Berliozi reekviem, Johann Sebastian Bachi "Matteuse passioon" ja Felix Mendelssohni "Suveöö unenägu".

Kodaly meetod[muuda | muuda lähteteksti]

Kodaly meetod sai alguse 20. sajandil Ungaris, kui helilooja Zoltan Kodaly soovis parandada kehva muusikaharidussüsteemi. Kodaly meetod hakkas levima 20. sajandi teises pooles ka välisriikidesse ja 1964.aastal Budapestis oli meetodiga tutvujate hulgas esindajaid ka Eestist, nende hulgas ka Heino Kaljuste. Kodaly meetodit üritati riikliku õppekava kaudu võtta kasutusele paljudes koolides ja koorides. Kuigi algus oli keeruline, saadi lõpuks luba seda teha. Üheks kooriks oli tollane Tallinna Pioneeride Palee Lastekoor, praegune Ellerhein, kes kasutab Kodaly meetodit tänapäevani. Kodaly meetod on relatiivne meetod, mis tugineb heliastmete ja nende omavaheliste suhete tundmaõppimisele nii kuulmise kui noodipildi järgi. Kodaly meetodis omandatakse seitsme diatoonilise helirea astme omavahelised kõlad. Asetades helilaadi mudeli erinevatesse kõrgustesse, võimaldab relatiivne meetod laulda võrdväärselt mistahes helistikus juba õppimist alustades. Helilaadi astmetel on kõigi tonaalsuste jaoks ühed ja samad silpnimetused, mistõttu antud meetodit kasutades jäävad astmete kõlalised kombinatsioonid kergesti meelde ja tekitavad meloodilisi seoseid. (JO-LE-MI-NA-SO-RA-DI-JO). Tihe kokkupuude kõladega, mis alati ka keeleliselt sama moodi kõlab, loob võimaluse helisuhteid paremini meelde jätta ja ära tunda. Relatiivne solfedžeerimine on helistiku mudeli viimine erinevatesse kõrguspositsioonidesse. Kui asetada helilaad ühel korral madalale ja teisel korral jällegi kõrgemale, on võimalik laulda noodist mistahes helistikus, teades vaid seitsme eri astme omavahelisi kooskõlasid ja kõrgussuhteid. Ellerheina kirjeldatakse kõrgetasemelist muusikaharidust andva ja jätkusuutliku koorina. Juba varases eas õpitakse rasket repertuaari kiiresti ja vastutustundlikult. Pedagoogid ja lauljad töötavad kõik ühiste eesmärkide nimel ning peavad meeskonna tööd oluliseks. Kuigi koosseis vahetub igal aastal, on traditsioonid ja rituaalid need, mis hoiavad koori ühtsena ning armastus laulmise vastu ei hääbu. Ellerhein on justkui elukool ja lauljad mõistavad, milliste eesmärkide nimel on nad kokku tulnud. Teatud kombed kujundavad koori mainet ning ühised arusaamad rikastavad koori üldist pilti. [10]

Salvestised[muuda | muuda lähteteksti]

CD-d[muuda | muuda lähteteksti]

  • Estonian Choral Music, esitab Girls Choir Ellerhein, Tiia-Ester Loitme, conductor, Tallinn 2009, Produced by Ellerhein, Eesti Rahvusringhääling and Estonian Record Productions.[11]
  • Christe, eleison, esitab Girls' Choir Ellerhein, Tiia-Ester Loitme, conductor. – [Tallinn] : Ellerhein, 2008. – 1 CD (45') + 1 buklet (20 lk) [12]
  • Kasvasin kesk kadakaid / esitab tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Tiia-Ester Loitme, Tallinn : Forte, 1998 – 1 CD (43'8)
  • Prantsuse vaimulik muusika French church music / esitab tütarlastekoor Ellerhein, dirigendid Tiia-Ester Loitme, Chifuru Matsubara, Tallinn : Forte, p1994, 1 CD (38'22): DDD; 12 cm + 1 buklet (16 lk: ill.)
  • Üks roosike on tõusnud / tütarlastekoor Ellerhein : girl's choir, Tiia-Ester Loitme, dirigent, Tallinn : Forte, p1994, 1 CD (52'): ADD; 12 cm + 1 buklet (16. lk: ill.)
  • Valguse laulud / tütarlastekoor Ellerhein : girl's choir, Ingrid Kõrvits, dirigent, Tallinn : Tallinna Huvikeskus Kullo, 2017. – 1 CD (40'4''), 23 lk. ; 12 cm.
  • Oma armsa sõbraga / Kooristuudio Ellerhein Mudilaskoor, dirigendid Mallika Veeperv ja Marit Koit, Lastekoor, dirigendid Anneli Mäeots ja Gerli Aet Arras. Tallinn : Tallinna Huvikeskus Kullo, 2017. -1 CD (43'45''), 15 lk. ; 12 cm [13]

Videosalvestised[muuda | muuda lähteteksti]

  • Nukitsamees / [Videosalvestis] / stsenaristid Helle Murdmaa, Helgi Oidermaa, Olav Ehala ; režissöör ja lavastaja Helle Murdmaa ; operaator Ago Ruus ; helilooja Olav Ehala ; laulutekstid: Juhan Viiding ; tantsud seadis Mait Agu & [Tallinn] : Tallinnfilm, 2004, 1 DVD (1 tund 15 min): DD, värv. ; 12 cm.

LP-d[muuda | muuda lähteteksti]

  • Lastekoor "Ellerhein", dirigent Heino Kaljuste; esitab ka S. Kübar, klaver (−3, 7) = Детский хор "Эллерхейн", дирижер Хейно Нальюсте; Tallinn: грамзаписи, c1986 1 heliplaat 33 1/3 p/' (ca 20'): stereo; 17,5 cm

Helikassetid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jõululaulud. II / children's choir Ellerhein, Ilmunud Tallinn: Tallinna Helikassetitehas, [1995?]
  • Üks roosike on tõusnud / esitab Tütarlastekoor Ellerhein, Tiia-Ester Loitme, dirigent, Tallinn: Forte, p1994, 1 helikassett (ca 60'): stereo

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kallaste, K. (2008).  Tütarlaste koor “Ellerheina” fenomen. Uurimistöö. Tallinna Reaalkool.  
  2. Ellerheina kodulehekülg. (i.a). Kasutatud 06.10.2019, http://ellerhein.ee/audirigendid/
  3. Ellerheina saatis Hispaania muusikafestivalil edu, ERR, 28. juuli 2013
  4. Maarits, M. (2019). Eesti koorid võidutsesid Gdanski koorikonkursil. Kasutatud 8.10.2019, https://kultuur.err.ee/918660/galerii-eesti-koorid-voidutsesid-gdanski-koorikonkursil
  5. Ellerheina kodulehekülg.  (i.a). Kasutatud 6.10.2019, http://ellerhein.ee/tutarlastekoor-ellerhein-voidutses-tallinn-2019-konkursil
  6. BNS. (2019).  Koor Ellerhein saab omanimelise trammi. Kasutatud 07.10.2019, https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2019/06/14/koor-ellerhein-saab-omanimelise-trammi
  7. 46th Annual Grammy Award Winners
  8. Ellerheina kodulehekülg.  (i.a). Kasutatud 6.10.2019, http://ellerhein.ee/tutarlastekoor-ellerhein-voidutses-tallinn-2019-konkursil
  9. Maarits, M. (2019). Eesti koorid võidutsesid Gdanski koorikonkursil. Kasutatud 8.10.2019, https://kultuur.err.ee/918660/galerii-eesti-koorid-voidutsesid-gdanski-koorikonkursil
  10. Kallaste, K. (2008).  Tütarlaste koor “Ellerheina” fenomen. Uurimistöö. Tallinna Reaalkool.
  11. ERPMusic
  12. ERPMusic, Missa Nona. Green Tara.
  13. Eesti rahvusbibliograafia kodulehekülg. (i.a). Kasutatud 10.10.2019, https://erb.nlib.ee/?kid=46721551

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]