Omedu
| Omedu | |
|---|---|
 | |
| Pindala | 6,5 km² |
| Elanikke |
84 (1.01.2019)[1]  |
|
| |
| EHAK-i kood |
5673[2] |
| Koordinaadid | 58° 46′ N, 27° 0′ E |
  | |
 | |
Omedu (varem ka Omedo[3], Kodavere murrakus Õmedu[4]; Omeda[viide?]) on küla Jõgeva maakonnas Mustvee vallas. Kuue kilomeetri pikkune ridaküla[5] asub Peipsi järve ja Omedu jõe vahel, 8 km Mustveest lõunas, selle geograafilised koordinaadid on 58° 46' N 27° 0' E.[6]
Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Kasepää valda.
Küla nimi tuleneb vene sõnast, mis tähendab jõehauda[7].
Eesti 2000. aasta rahvaloenduse andmeil elas Omedu külas 119 elanikku.[5]
Pikka aega tegutses Omedus kool, esimesed teated sellest pärinevad 1766. aasta kirikuvisitatsioonist, mille aruande kohaselt avati Omedus kool 10 õpilasega. Ajalehe Wirulane teatel pidi uus koolimaja ehitatama juba 1885. aastal[8], ent Oleviku teatel õnnistati uus kool sisse 1889[9]. Kool lõpetas tegevuse 1962.[5] Vana koolihoone tunnistati 1997. aastal ajaloomälestiseks[10].[11]
Omedu on traditsiooniline parvekoht, kus parv viis üle Omedu jõe kuni 1957. aastani, mil selle asemele rajati Tartu–Mustvee maanteele sild.[5] Esimene sillaehitusplaan 1935.-1936. aastal jäi katki, kuna selle käigus taheti vana jõesuue sulgeda ning rajada uus. Kohalikud kalurid esitasid selle vastu mitmesaja allkirjaga protesti.[12][13]
1898. aastal valminud koolimajas tegutseb alates 1999. aastast külaselts.[5] 1999. aastast korraldab selts Omedu külapäevi. Külas on ka laulu- ja tantsutrupp Eluõied.[14]
Omedu jõesuudmes asuvad puhkekoht, kaks kaid kalalaevadele, piirivalve paadisild ja vaatlustorn. Loodusmälestistest paikneb seal Kalevipoja kivi – Rookivi, mille ta olevat visanud lammast murdva hundi pihta.[5]
Küla asub kunagise Kodavere kihelkonna piires, Kodavere murdealal.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Omedut on esmamainitud 1590. aastal nimega Ommieden[15]. Orduajal jäi Omedu Laiuse ametkonna lõunapiirile, sellest lõunas oli juba Tartu piiskopkond.[7]
1582. ja 1599. aastal Poola võimude korraldatud revisjoni andmeil oli suurem osa praegusi Peipsiääre külasid juba tollal olemas. 1599. aasta revisjonis on Laiuse staarostkonda kuuluvana nimetatud nii Mustvee mõisa kui ka selle alla jäänud külasid, sealhulgas Omedut (Ommuth). Samu kohti mainiti ka Rootsi 1601. ja 1625. aasta revisjonides. Mustvee kandis elasid toona peamiselt vähese maaga talupojad ning kaluritest popsid, kes maksid makse kalades või rahas. Enamik talupoegi olid eesti, umbes viiendik aga vene nimedega.[7]
Sõjad ja taudid vähendasid Peipsi kandi külade rahvaarvu järsult, 1638. aasta Rootsi revisjonis oli külades poole vähem peresid. Omedu (Omita) küla kohta kirjutati revisjoniaruandes, et see oli varem kuulunud Roela mõisale, 1625 aga Laiusele. Külas elanud Omette Reynul, Karkaya Marttil ja Karkaya Pehtzil polnudki maad, vaid üksnes rand.[7]
1828. aastal oli Omedus külas oli üks venelaste maja 130 elaniku kohta, 1851. aastal 11 venelast ja 203 eestlast. Talude päriseksostmine algas Omedus 1853. aastal, 1883. aastal oli külas ostetud kaks talu ja 1887. aastal viis talu. 19. sajandi teisel poolel rändas Kodavere rahvas välja Peipsi taha Oudovamaale, väljarändajaid oli ka Omedust.[7]
Traditsioonilise kalapüügi ja sibulakasvatuse kõrval levis 19. sajandi II poolel Peipsiäärel ka sigurikasvatus linnade tarbeks, kus läks moodi kohvijoomine. Kuna päris kohv oli kallis, lisati sellele sigurit (või tehtigi kohvi üksnes sigurist). Kuna 1830. aastail hakkas kalasaak Peipsil vähenema, liikusid Omedu kalurid ka väiksematele järvedele, näiteks Saadjärvele ja Kuremaa järvele.[7]
Peipsi tindi kuivatamiseks tarvitati erilisi ahje, mis olid 2,5–3 meetrit pikad ja 2 meetrit laiad ning võlvlaega. Ahjude vahe oli 75 cm ja mõnel külamehel oli isegi üle tosina ahju. Ühte ahju läks kolm puuda tinte.[7]
Vähemal määral tegeldi Peipsi kandis ka palgiparvetusega. Kodavere metsadest veeti Tartusse küttepuid, mis parvetati jõge mööda alla, veeti jõesuudmes veest välja, järgati ja laaditi lotjadele. 1909. aastal parvetati Omedu jõe kaudu kuni 27 000 palki ja 200 kantsülda puid, 1923. aastal sai aktsiaseltsi Silva Omedu puupapivabrikus ja saekojas tööd üle 200 inimese.[7]
Aastatel 1938–1941 oli Omedu piirivalvekordoni ülem laskmise maailmameister Eduard Seren.
1944. aasta veebruari lõpus tungis Omedu lähistel üle Peipsi Punaarmee partisanisalk, mille oli moodustanud NKVD alluvuses tegutseva Eesti Partisaniliikumise staap. Salga piiras sisse ja hävitas kohalik Omakaitse. Lahingu mälestuseks paigaldati Omedusse Nõukogude ajal mälestuskivi, mille vaskplaat nimede ja daatumitega langes pärast Eesti taasiseseisvumist metallivaraste saagiks.[16]
Nõukogude ajal tegutses Omedus Kirovi-nimeline kalurikolhoos, millele kuulus 1981–1088 jõekaldale ehitatud Omedu keskus. Punasest tellisest hilismodernistlik telgsümmeetrilise kompositsiooniga hoonekompleksi arhitekt oli Ado Eigi. 1982. aastal valmisid haldus- ja tootmishoone, hiljem pumbajaam, söökla (1983) ja muud abihooned.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Helgi Vihma "Aatenaine: õpetaja Auguste Siefermann-Stamberg" Õpetajate Leht, 9. mai 2008 (vaadatud 11. novembril 2012)
- ↑ Kohanimenõukogu asustusnimede töörühma koosolekute koondprotokoll, 27.10.1998 (vaadatud 11. novembril 2012)
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 Omedu küla portaalis eestigiid.ee (vaadatud 11. novembril 2012)
- ↑ Asukoht[alaline kõdulink] Omedu küla kodulehel (vaadatud 11. novembril 2012)
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 7,5 7,6 7,7 "Ajaloost" Omedu külaseltsi kodulehel (vaadatud 11. novembril 2012)
- ↑ Kodavere kihelkonda ehitatakse sellel aastal veel teine kihelkonna kool – Wirulane nr. 47, 19.nov. 1885 lk.2.
- ↑ Pühapäeval, 11.okt. õnnistati Õmedu uut külakoolimaja – Olevik nr. 42, 20.X 1889, lk.952.
- ↑ "Omedu külakooli hoone" kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 11. novembril 2012)
- ↑ Kool Omedu küla kodulehel (vaadatud 11. novembril 2012)
- ↑ "Omedu parv", Rmt: "Jõgevamaa pärandkultuurist" Jõgeva, 2011, lk 34–35 (vaadatud 11. novembril 2012)
- ↑ "Omedu jõele sild" Postimees, 23.10.1935 (vaadatud 11. novembril 2012)
- ↑ "Külapäevad"[alaline kõdulink] Omedu külaseltsi kodulehel (vaadatud 11. novembril 2012)
- ↑ Eesti nõukogude entsüklopeedia, kd 7, 1994.
- ↑ "Mälestuskivi Punaarmee partisanidele", Rmt: "Jõgevamaa pärandkultuurist" Jõgeva, 2011, lk 36–37 (vaadatud 11. novembril 2012)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Omedu küla ja külaselts
- Omedu veebiportaalis eestigiid.ee
- Tiina Jurjeva "Ehtne ja hingeline Omedu külapäev" Vooremaa, 20.07.2005
