Ţālebān
| Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
Ţālebān ehk Ţālibān (ka Taliban, Taleban 'üliõpilased') on Afganistanis-Pakistanis puštu hõimude seas 1994. aastal tekkinud radikaalne sunniitide islamiliikumine, mis valitses aastail 1996–2001 Afganistani ja osaliselt Pakistani.
Ţālebāni tuumikuks olid Kandahāri linna usukooli (medrese) 30 üliõpilast mulla Moḩammad Omari juhtimisel.
Ţālebān alustas sõjategevust 1994. aasta sügisel. 1996. aasta septembris langes nende kätte pealinn Kabul.
Aastal 2001 kukutasid Ameerika Ühendriikide relvajõud Ţālebāni.
Sisukord |
Ţālebāni tagasitulek [muuda]
Liikumine reorganiseerus 2004. aastal ja alustas sõjalist vastupanu.[1] Liikumise juht on mulla Moḩammad Omar. Ţālebāni toetasid Pakistani luureteenistus Inter-Services Intelligence (ISI) ja deobandismi levitav partei Jamī‘at ‘Ulimā-e Islām (JUI).[2] Ţālebāni sõjaline juht on Jalāloddīn Ḩaqqānī.[3]
NATO alluvuses tegutsevad rahvusvahelised julgeolekujõud (ISAF) vahistasid 6. juuli 2004 Afganistanis Uruzgāni provintsis Ţālebāni kõrge juhi mulla Sakhi Dad Mujahidi. Mulla Sakhi Dadi seostati liikumisele lõhkeainete hankimisega ja enesetapurünnakute organiseerimisega, samuti mitme Afganistani tsiviilelaniku röövimisega. Lisaks arvati, et Sakhi Dad on otsesidemetes Ţālebāni juhtkonnaga. Aastatel 1996–2001, mil Ţālebān valitses Afganistani, oli Sakhi Dad Moḩammad Omari sekretär. [4]
2009. aasta augusti alguses tulistas Ţālebān pealinna Kabuli 12 raketiga[5]. Enne 2009. aasta presidendivalimisi korraldas Ţālebān rünnakuid ning ähvardas valimistest osavõtjaid kõri ja näppude lõikamisega.[6].
Jaanuaris 2010 avaldas ajaleht Guardian teate, mille kohaselt "Ţālebāni komandörid pidasid salakõnelusi ÜRO ametnikega, et arutada rahutingimusi ehk "kõneleda kõnelustest"[7].
Taliban Pakistanis [muuda]
Talibani ideoloogia hakkas levima ka Pakistanis. 2007. aastal teatati Tehrik-i-Taliban Pakistani moodustamisest.
2009. aasta augustis tapsid Ameerika Ühendriikide relvajõud mehitamata lennuki rünnakuga Pakistani Talibani juhi Baitullah Mehsudi. Seda liikumine ka kinnitas.[8]
2009. aastal novembriks Pakistani sõjaväe andmeteil on puštude hõimualadel toimunud lahingutegevuse tulemusena tähtsamad teed ja senised Talibani baasid Lõuna-Waziristanis sõjaväe kontrolli all, kuid sisside juhte pole kätte saadud (Talibani asutaja ja juht Maulana Fazlullah põgenes Pakistanist Afganistani). Pärast loodeprovintsi, (mille pealinn on Peshawar) Swati piirkonnas alanud pealetungi vallutati vägede poolt üks Lõuna-Waziristani tähtsaid keskusi Sararogha kindlus, mis langes Talibani kontrolli alla kaks aastat tagasi, 2008. aasta jaanuaris. Pealetungist võttis osa 30 000 Pakistani sõdurit, lahingutes on langenud 500 sissi ja 70 sõdurit[9].
5. aprillil 2010. aastal panid Talibani võitlejad toime pommirünnaku Pakistanis Peshawari linnas asuvale USA konsulaadile, mille järel puhkes islamivõitlejate ja korrakaitsjate vahel tulevahetus. Tulevahetuses ja plahvatustes hukkus vähemalt neli mässulist ja kolm julgeolekutöötajat[10].
Talibani sõjategevus Afganistanis [muuda]
2010. aasta veebruaris alustasid Ameerika Ühendriikide, Briti, Kanada, Taani, Eesti (Estcoy-9) ja Afganistani väed alustasid suurimat Talibani-vastast pealetungiopertsiooni Moshtarak (dari keeles Üheskoos) rünnakut pärast 2001. aastat. 13. veebruaril paisati Afganistani Helmandi provintsi 15 000 liitlasvägede sõdurit, esmalt 4000 ameeriklast Marjah’ piirkonda ja siis sama palju briti sõjaväelasi Nad Ali piirkonda. BBC hinnangul on Talibanil Helmandis Rahvusvahelistele julgeolekuabijõududele vastu panna vaid 400 kuni 1000 võitlejat. Kuna aga Taliban teeb üha suurema panuse enesetapurünnakute ja pommlõksude kasutamise taktikale, siis neil pole vaja suuremaid väeüksusi[11].
2011. aasta alguses röövisid Talibani liikmed Afganistanis Marawaras Kunari provintsis riigi idaosas Pakistani piiri lähedal 21 hõimuvanemat, kelle sugulased töötavad Afganistani valitsuse ja NATO heaks. Talibani poolt mošeesse kohtumisele kutsutud külavanemad viidi teadmata kohta ning esitati nõudmine, et nende meeste mõned sugulased, pojad ja lähedased pereliikmed, kes töötavad Afganistani sõjaväes, politseis ja mõned ka NATOs, lahkuksid oma töökohtadelt[12].
Viited [muuda]
- ↑ taliban. nytimes.com
- ↑ Martin Hallik, Olaf-Mihkel Klaassen. Taaveti tähest Ţālebāni langemiseni. Konfliktid ja arengud Lähis- ja Kesk-Idas pärast Teist maailmasõda, Tallinn 2004, lk 344.
- ↑ Andrei Hvostov. Talibani ülemjuhataja, kelle tõttu hukkuvad Eesti sõdurid, Eesti Ekspress, 28. august 2009
- ↑ NATO vahistas ühe Talibani juhtidest
- ↑ Taliban tulistas Kabuli rakettidega, Eesti Päevaleht, 4. august 2009
- ↑ Evelyn Kaldoja. Taliban külvab valimiseelsesse Afganistani terrorit ja hirmu, Postimees, 19. august 2009
- ↑ ÜRO pidas Talebaniga salakõnelusi, Eesti Päevaleht
- ↑ Taliban kinnitas Mehsudi surma - AP/BNS, 07.08.2009
- ↑ Pakistani armee kihutas Talibani sissid nende pesadest välja
- ↑ Taliban ründas Pakistanis USA konsulaati, Postimees. 6. aprill 2010
- ↑ NATO hoiatas vastast aegsasti ette Eesti Päevaeht. 15. veebruar 2010
- ↑ Taliban võttis 21 Afganistani hõimujuhti pantvangi, Postimees, 31.01.2011
Välislingid [muuda]
- Indrek Elling: "Afganistan - õnnestumine on endiselt võimalik" Postimees, 18. september 2007
- Itaallased maksid salaja Talibanile rahu eest
- The US troop surge comes with a new program to pay Taliban-allied villages to switch sides in order to weaken the Taliban's bargaining power in any high-level talks,
- Ex-CIA Operative Comes Out of the Shadows