Liitium

Allikas: Vikipeedia
3





1
2
Li
6,939
Liitium

Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.

Maailma suurimad liitiumivarud paiknevad Boliivias Salar de Uyuni soolakus.

Liitiumi omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liitium

Liitium on kõige väiksema tihedusega metall. Normaaltingimusel on liitium üldse kõige väiksema tihedusega tahke lihtaine: tema tihedus on 0,535 g/cm³.

Ta on hõbevalge suhteliselt pehme metall, mis sulab temperatuuril 180°C.

Võrreldes teiste leelismetallidega on liitium keemiliselt vähemaktiivsem, kõvem, kõrgema sulamistemperatuuri ja väiksema tihedusega.

Keemiliselt on ta väga aktiivne. Kõigis ühendites on liitiumi oksüdatsiooniaste 1. Liitium reageerib aeglaselt õhuga ja tõrjub veest vesinikku välja, moodustades hüdroksiidi. Erinevalt teistest leelismetallidest moodustab liitium hapniku või õhuga reageerides tavalise oksiidi. Liitiumi soolad on termiliselt vähempüsivad kui muudel leelismetallidel.

Liitiumi avastamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimese liitiumit sisaldava mineraali, milleks oli petaliit, avastas brasiillane José Bonifácio de Andrada e Silva 1700. aastal. Liitiumi olemasolu tegi esmakordselt kindlaks aga rootslane Johann Arfvedson alles 1817. aastal. Aasta hiljem avastati liitiumisoolade omadus muuta põletamisel leek punaseks. Samal aastal eraldasid esmakordselt liitiumi lihtainena teadlased Sir Humphry Davy ja William Thomas Brande, kasutades selleks elektrolüüsi.

Liitiumi kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liitium on suhteliselt haruldane ning hajutatud element, teda ei leidu vabal kujul. Enamus liitiumist saadakse tänapäeval mineraalidest ja meresoolast.

Liitiumi kasutatakse soojusülekandeaparaatides, patareides (peamiselt mobiiltelefonide ja fotoaparaatide omades), lennukiehituses kasutatavates sulamites. Liitiumisooli, näiteks liitiumkarbonaati kasutatakse meeleolu tasakaalustajana (tümostabilisaatorina) meeleoluhäirete, näiteks bipolaarse meeleoluhäire mania-episoodide ravis.

Liitiumi isotoobid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liitiumil on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 6 ja 7. Pikima elueaga radioaktiivse isotoobi (massiarvuga 8) poolestusaeg on 0,84 sekundit.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Metallid Poolmetallid Väärisgaasid Mittemetallid Leelismetallid Leelismuldmetallid Lantanoidid Aktinoidid
Liitium - Naatrium - Kaalium - Rubiidium - Tseesium - Frantsium